Kriminaalasi nr 1-14-5514
Eesti Vabariigi nimel
20.juunil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Maris Jürgens juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja, süüdistatav G.I, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus G.I-le (G.I) on esitatud süüdistus selles, et tema 18.juunil 2014.a kella 18:25 paiku tungis välisukse kruvidest lahti võtmise teel valdaja Hiie Arenduse OÜ tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartu linnas Raatuse XXX asuvasse korterisse number X. Sellega pani G.I toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 2 kuud vangistust 12.märtsi 2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-2249 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud vangistust võrra. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 18.-20.juuni 2014.a, s.o 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 järgi asendada 3 kuu ja 27-päevane vangistus 234 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub G.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval kindla töökoha ja sissetuleku puudumist ning tema poolt kohtuistungil esitatud taotlus on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada G.I KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kaks (2) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.I-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.märtsi 2014.a kohtuotsusega nr. 1-14-2249 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.I eelvangistus 18.-20.juuni 2014.a, s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 alusel asendada G.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend neli (234) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab G.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.