Kohtulahend

7(seitsme)

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(nelja) kuu ja 20 (kahekümne) päevane vangistus. KarS § 68 lg.1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 23.02.-24.02.2012/. s.o. 2(kaks) päeva lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 4(nelja) kuu ja 18(kaheksateist ) päevane vangistus.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 09.11.2011 a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 2 kuud vangistust võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 6 kuu ja 18 päevane vangistus üldkasuliku tööga 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta B.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5(viieks) kuuks. LS § 127 alusel on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiloa loovutama Maanteeametile Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 1 CD-plaat Viimsis, Randvere tee 1B asuva Säästumarketi turvakaamera videosalvestisega asub kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku materjalide juures, jätta kriminaaltoimikusse. Jätta konfiskeerimata Harju Maakohtu 03.06.2013.a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-4947 arestitud B.T-le kuuluv mootorsõiduk Honda CR-V, VIN-kood XXX, riiklik registreerimismärk XXX . Kohtuotsuse jõustumisel tagastada mootorsõiduk Honda CR-V riiklik registreerimismärk XXX omanikule. Mõista B.T-lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti), sõiduki politseiasutusesse toimetamise kulu 26 € ( kakskümmend kuus eurot ). KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE89 1010 220034796011 SEB pangas või nr EE93 2200 221023778606 Swedbanki pangas, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: „B.T 1-14-4843 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 19. Juunil 2014.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtu-otsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 09. Juulil 2014.a. alates kella 15.00. Süüdistus: B.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.02.2012 kella 17:10 paiku Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Randvere tee 1B juures suunaga Randvere tee poole mootorsõidukit Honda CR-V, riiklik registreerimismärk XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,05 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,95 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus B.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani B.T tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.