Kohtunikud Ivi Kesküla, Orvi Tali ja Urmas Reinola
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Mihkel Karu süüdistuses KarS § 183 lg 1 ja § 119 lg 2 järgi Pärnu Maakohu 31. märtsi 2014 aasta otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Prokurör
Ringkonnaprokurör Merike Lugna
Süüdistatav
Mihkel Karu, ik: 39406024936, varem kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud
Kaitsja
Vandeadvokaat Matti Reinsalu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2014 aasta otsus kirminaalasjas nr 1-13-8974 Mihkel Karu süüdistusasjas muutmata.
2.Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Mihkel Karu’lt Eesti Vabariigi kasuks 108,00 (ükssada kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE
701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
SÜÜDISTUS:
1.KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt Mihkel Karu omandas tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult narkootilist ainet GHB( gammahüdroksübutüraat), mis on kantud sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73“ Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja“, mida hoidis enese juures ja mida andis vähemalt kahel korral Sprite pudelis ebaseaduslikult 26.jaanuaril 2013 Paides XXXX-XXX XX-XX korteris edasi HL ja JH. Samuti on esitatud Mihkel Karule süüdistus selles, et tema poolt edastatud narkootilise aine GHB tarvitamise tagajärjel 26.jaanuaril 2013 ülalnimetatud korteris sai J.H eluohtliku tervisekahjustuse: teadvusehäire-kooma ja äge psühhoos ja H.L eluohtliku tervisekahjustusekooma. Kahele isikule raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest, pidades võimalikuks, et narkootilise aine tarvitamise tagajärjel võivad tervisekahjustused tekkida, kuid kergemeelsusest lootes seda vältida, pani Mihkel Karu toime KarS § 119 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
2.Maakohus tunnistas Mihkel Karu süüdi KarS §-de 183 lg 1 ja § 119 lg 2 järgi ning mõistis karistuseks kümme (10) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 08.11.2011 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata kolme (3) kuu ja 25 päevase karistuse võrra ja mõistis Mihkel Karu’le liitkaristuseks üks (1) aasta üks (1) ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvas alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast.
APELLATSIOON:
3.Kaitsja märgib, et M.Karu ei ole ennast kunagi süüdi tunnistanud. Korterisse tuli koos EA ja S.S. Oli aru saada, et toimub sünnipäev. Joodi ja koguaeg oli ümbernurga jutt limpsi kohta. Laual oli 3-4 0,5 liitrist läbipaistvat plastpudelit roosakat värvi vedelikuga. Sai aru, et tegemist oli GHB-ga. Oli korteris umbes 1-1,5tundi, seejärel läks koju. Tema pole GHB-d korterisse viinud. Kohtuotsusest tuleneb, et süüdimõistev otsus tugineb sisuliselt vaid ühe tunnistaja EA ütlustel. Nii uurimisel kui kohtus ei ole kanatanud ega teised tunnistajad viidanud Mihkel Karule kui GHB toonud isikule. EA on kohtueelsel uurimisel korduvalt üle kuulatud ning on oma ütlusi muutnud. Kohtuistungil ristküsitlemise käigus andis vastuolulisi ütlusi. Andis M.Karu vastu ütlusi vihast sõbraga juhtunu pärast.
M.Karu poolt kannatanutele raskete tagajärgede põhjustamine ei ole tõendatud. EA vastuolulised ütlused seavad ütluste tõepärasuse kahtluse alla. Ei soovi suulist menetlust. Palub maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega Mihkel Karu õigeks mõista.
PROKURÖRI SEISUKOHAD APELLATSIOONILE:
4.Apellatsioon on alusetu ja seda järgmistel põhjustel. Pärnu Maakohus on oma otsuses põhjalikult uurinud tõendeid ja neid kogumis hinnanud. Kohus on tuvastanud, et narkootilise aine tarvitamine toimus süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja SJ, kelle sünnipäeva korteris peeti, kinnitas, et korteris ei olnud väikestesse Fanta ega Sprite pudelisse pandud siirupit, oli Coca-cola 2 liitristes pudelites. Kohus on välistanud GHB toojatena ka seltskonna, kuhu kuulusid JH, HL, MI, EA, kuna nad olid eelnevatlt olnud koos, tarvitanud alkoholi, juttu narkootiliste ainete tarvitamisest ei olnud. Kohus on oluliseks pidanud, et tunnistaja EA on andnud ütlusi, et Mihkel Karu põuest tulnud pudel oli roosaka vedelikuga ning ütlused selle kohta, et kuni selle tarvitamiseni ta ei teadnud, et pudeli sisuks on GHB, ei oma tähtsust. Ühegi tõendiga ei ole tuvastatud asjaolu, et 0,5 liitrise pudeli GHB’d oleks toonud keegi teine. Kohtu siseveendumus Mihkel Karu süü osas on arusaadavalt kujunenud ja jälgitav. EA on kohtus andnud ütlusi, mis mõnevõrra erinevad nendest, mida ta eeluurimisel andis. Eeluurimisel on EA öelnud ja need ütlused on ka kohtus KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud, et pudeli GHB-ga tõi korterisse Mihkel Karu ja ta nägi, kuidas Mihkel pani korteris Fanta pudeli lauale, pudelis oli roosakat värvi vedelik, Mihkel võttis selle pudeli oma varrukast või põuetaskust. Kohtus EA andis alguses ütlusi, et ta ei tea, kust tekkis imeliku maitsega jook seltskonda. Peale ütluste avaldamist selgitas, et ta ei valetanud politseis, kuid ta ei tea, mis täpselt pudelis oli, võib küll olla, et Karul oli kaasas Fanta pudel, milles oli roosakat värvi vedelik ja ise nimetas seda plörriks, see oli kibe. Ütluste erinevus seisneb sisuliselt selles, et kui eeluurimisel EA kindlalt väitis, et selles pudelis oli GHB, siis kohtus selgitab, et ta ei teadnud, et vedelik just GHB oli. Samas on EA kohtus väitnud, et nimetatud vedelik oli kibeda maitsega. Ka kaitsjale on EA vastanud, et ta ei tea, kas GHB oli, aga pudel oli M. Karul kaasas. Kibeda maitsega joogist on rääkinud ka kannatanu JH, mida ta eksikombel jõi ja mis oli „morsi värviga“, tunnistaja MI jõi samuti mingit jooki, mille maitse kõige parem ei olnud ning oli teadlik, et see on korgijook. Nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb, et see nn kahtlane pudel, kus sees oli kibeda maitsega vedelik, tekkis seltskonda alles peale M. Karu saabumist. Ei olnud jooki algselt korteris olnud tüdrukutel ega ka hiljem juurde tulnud noormeestel, kes olid eelnevalt Väätsal koos alkoholi tarvitanud mitme tunni vältel ja sealt siis otse kõik koos Paidesse läinud. Tunnistaja ST tuli koos ME ja neil oli kaasas paar pudelit õlut. Mihkel Karu samas ise ei eitagi, et on varemgi nn korgijoogiga kokku puutunud ja seda tarvitanud. Tõendeid tuleb kogumis hinnata ja prokuröri arvamuse kohaselt kõrvaldamata kahtlusi M. Karu süüs ei jäänud. Välistades narkootilise aine korterisse toojatena seal juba eelnevalt viibinud isikud, tuleb järeldada, et GHB tõi endaga kaasa just M. Karu. Tunnistajate ütlustes vastuolud esinesid peamiselt selles osas, kas peo kestel vahepeal keegi magas või mitte, samuti selles, mida M. Karu poolt toodud jook täpselt sisaldas. Fakt on, et seda seltskonnas tarvitati, kes vähem, kes rohkem. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis oleva arvamuse kohaselt koosmõjus alkoholiga GHB mõju pikeneb ja võib tekkida eluohtlik mürgistus, nagu juhtus kannatanute HL ja JHga.
Pärnu Maakohus ei ole kohtulikku uurimist läbi viinud ühekülgselt või puudulikult, rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja apellatsiooniga ning prokuröri kirjalike selgitusega, leiab, et apellatsiooni alusel maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Maakohus on oma otsuses analüüsinud nii isikulisi tõendeid kui kõrvutanud neid kohtule esitatud ja vahetult uuritud kirjalike tõenditega. Kohus on tõendite kogumi aluse tuvastanud, et narkootilise aine tarvitamine toimus süüdistuses märgitud ajal ning kohas. Selles osas igasugune vaidlus puudub. Maakohus on analüüsinud tunnistajate ja kannatanute ütlusi aspektist millal ja kellega koos korterisse saabuti ja samuti ka sellest millist ja kui palju alkoholi erinevad korterisse tulnud isikud kaasa võtsid. Samuti ka seda millist alkoholi keegi jõi. Nii on kohus tuvastanud EAi, S.J H.-L.K ühetaoliste ütlustega, et laual oli nii Vana-Tallinna kui Rummi pudelid ja 2 liitrised Coca-Cola pudelid, köögis ka originaalpudelis jõhvikamaitseline siirup, kuid väikseid Fanta või Sprite pudeleid laual peo alguperioodil ei olnud. Kannatanu J.H, H.L, tunnistajate M.I, EAi riimuvate ütlustega on kohus välistanud nende poolt 0,5 l plastikpudeli, milles oli roosa vedelik, korterisse toomise. Kaitsja ei ole sellist järeldust apellatsioonis kummutanud. Küll on aga kaitsja leidnud, et ebaõige on kohtu tuginemine tunnistaja EA ütlustele kuna need on olnud vastuolulised. Vastavalt kohtuistungi protokollile on ristküsitlemisel vastuolude ilmnemise tõttu tõepoolest avaldatud ja protokolli kantud lõik EA 31.01.2013 ja 12.08.2013 aasta ülekuulamise protokollist ( t.lk. 67). Samuti on avaldatud osa vastastamise protokollist Mihkel Karuga. Kõikides tema poolt antud ütlustes ta kinnitab, et 0,5 pudeli roosa joogiga, milleks osutus GHB tõi korterisse Mihkel Karu. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et roosa vedelikuga 0,5 liitrise pudeli tõepoolest tõi korterisse Mihkel Karu, kuid ei saa kinnitada, et see just oli GHB. Ütluste andmise ajal oli sõbraga juhtunu pärast endast väljas. Kinnitab, et Mihkel Karu poolt toodud jooki nimetati „ plörriks“ . Ka tema proovis seda ja see oli kibeda maitsega. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja ütlusi, pärast tema selgituste ärakuuulamist, ei saa hinnata diametraalselt erinevateks. Erinevus seisnes vaid selles, et kohtueelsel uurimisel on tunnistaja väitnud, et M.Karu tõi pudelis kaasa GHB-d, ristküsitlemisel on andnud ütlusi, et ei oska kinnitada, kas M.Karu poolt toodud pudelis oli kibeda roosa joogi näol tegemist GHB-ga või mingi teise segujoogiga. Kannatanu J.H on samuti andnud ütlusi, et tema jõi eksikombel 0,5 l pudelist roosa värvusega kibedat jooki, mispeale hakkas tal halb ja tunnistaja M.I on kinnitanud, et jõi roosat värvi korgijooki. Kaitsja küll apellatsioonis väidab, et ei kannatanud ega teised tunnistajad ei ole kinnitanud, et korgijoogi pudeli tõi korterisse just Mihkel Karu, kuid samas ei ole apellant kummutanud ka maakohtu poolt kannatanute ja seltskonnas veel viibinud tunnistajate ütluste analüüsil põhinevat järeldust, et on välistanud teiste isikute va. hiljem seltskonda saabunud Mihkel Karu poolt korgijoogi toomine korterisse.
Maakohus on koosseisuliste tunnuste tuvastatusele oma põhistused esitanud ning kolleegium nendega nõustudes ei pea maakohtu otsuses juba kajastatud ja apellatsioonis vaidlustamata asjaolusid vahalikuks uuesti esitada. Ka on otsuses antud hinnang õigusvastasusele ja süüle. Ka selles osas pole apellatsioonis vastuväiteid esitatud.
6.Mõistetud karistust ei ole eraldi vaidlustatud. Maakohus on süüdlast karistanud KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 10 kuulise vangistusega. Maakohus on sellist karistusmäära ka põhjendanud ning kolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel vigu, millega oleks ebaseaduslikult raskendatud süüdistatava olukord. Karistuse mõistmisel KarS § 65 lg 2 sätete alusel liitkaristuse mõistmise tingis asjaolu, et M.Karu pani kuriteod toime eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2014 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
8.RÕS alusel määratud kaitsja on taotlenud ringkonnakohtult õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt on apellatsioonimenetlusega seonduvateks toiminguteks maakohtu otsusega tutvumine 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamine 1 tund. Kokku taotleb kaitsja hüvitada tasu koos käibemaksuga summas 108,00 eurot. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 1,5 tunnist ajakulu saab hinnata KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes seaduslikuks, mistõttu kuulub kaitsjale õigusabi osutamise eest hüvitamisele. Lähtuvalt Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-le 1 ja § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsusega muudetud korra p-le 21 kuulub taotlus rahuldamisele ja hüvitamisele kuuluva summa suuruseks on koos käibemaksuga 108,00 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata (KrMS § 337 lg 1 p 1), millest tulenevalt jääb määratud kaitsja tasu Mihkel Karu kanda.
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.