Kohtulahend

1-14-4792

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on kättesaadav 18.06.2014.a.

1-14-4792

N.T süüdistatakse selles, et tema, olles 20.02.2013 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ehk olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, üritas 19.11.2013.a kella 12.20 ajal varastada Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvast kauplusest Rocca al Mare Prisma järgmist AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa: 4 tükki juustu „Saaremaa Edam“ maksumusega a ́ 3,65 eurot, kogumaksumusega 14,60 eurot, 6 tükki lõhelõiku „Kapten Grant“ maksumusega a ́ 3,64 eurot, kogumaksumusega 21, 84 eurot, 2 tükki „Põdraliharullid Linnamäe“ maksumusega a ́3,79 eurot, kogumaksumusega 7,58 eurot, 1 pakki kohvi „Luxus“ maksumusega 2,89 eurot, 0,280 kg „UVIC toorsuitsuliha“, maksumusega 3,33 eurot ja 0,295 kg „UVIC toorsuitsuliha“, maksumusega 3,51 eurot, kokku kaupa kogusummas 53,75 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema üritas 04.12.2013 kella 14.10 ajal varastada Tallinnas Mustakivi tee 17 asuvast kauplusest Lasnamäe Prisma järgmist AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa: 1 pakki „Gilette Blue 3“ žilette, maksumusega 3,35 eurot, „Loreal“ näovett, maksumusega 5,69 eurot, „Fa“ deodoranti maksumusega 3,09 eurot ja 12 pakki „Kadaka“ suitsujuustu maksumusega a ́ 3,99 eurot, kogumaksumusega 47,88 eurot, kaupa kokku summas 60,01 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani N.T toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Kohus, ära kuulanud süüdistatava N.T selgitused, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning N.T süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevalt:

Prisma Peremarket AS avaldusega nr 2259 (tl 3), mille kohaselt avastati Rocca al Mare Prismas aadressil Paldiski mnt 102 Tallinnas 19.11.2013 õigusvastase teo toime pannud isikult kauplusele kuuluvat maksmata kaupa: 4 tükki juustu „Saaremaa Edam“ maksumusega 3,65 eurot, 6 tükki lõhelõiku „Kapten Grant“ maksumusega 3,64 eurot, 2 tükki „Põdraliharullid Linnamäe“ maksumusega 3,79 eurot, 1 paki kohvi „Luxus“ maksumusega 2,89 eurot, 0,280 kg „UVIC toorsuitsuliha“ maksumusega 3,33 eurot ja 0,295 kg „UVIC toorsuitsuliha“ maksumusega 3,51 eurot, kokku kaupa kogusummas 53,75 eurot. Kaup tagastatud kauplusele; Õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 4), mille kohaselt 19.11.2013 kaupluses Rocca al Mare Prisma läbis mees kassarivi, ilma et oleks tasunud järgmise kauba eest: 4 tükki juustu „Saaremaa Edam“ maksumusega 3,65 eurot, 4 tükki + 2 tükki lõhelõiku „Kapten Grant“ maksumusega 3,64 eurot, 2 tükki „Põdraliharullid Linnamäe“ maksumusega 3,79 eurot, 1 paki kohvi „Luxus“ maksumusega 2,89 eurot, 0,280 kg „UVIC toorsuitsuliha“ maksumusega 3,33 eurot ja 0,295 kg „UVIC toorsuitsuliha“ maksumusega 3,51 eurot, kokku kaupa kogusummas 53,75 eurot. Kaup tagastatud kauplusele. Õigusrikkujaks osutus N.T, ik XXX; Tunnistaja XXX(X) ütlustega (tl 5), mille

1-14-4792 kohaselt tema, olles 19.11.2013 kella 12:00 ajal turvatöötajana tööl Rocca al Mare Prismas aadressiga Paldiski mnt 102 Tallinnas, nägi, kuidas toiduosakonnast liigub riieteosakonda tumeda õlakotiga, korvis juust, kohv, kala ja liha. Mees võttis viigipüksid ja läks nendega proovikabiini. Proovikabiinist väljudes mehel toidukaupa enam korvis ei olnud. Kell 12:20, läbis mees kassarivi ja turvaväravad, ilma et oleks kauba eest tasunud. Tema teavitas sellest kassarivi juures seisvat turvatöötajat, kes mehe kinni pidas; Tunnistaja XXXütluste kohaselt (tl 6) pidas ta turvatöötajana Rocca al Mare Prismas 19.11.2013 saali turvatöötaja poolt temale antud kirjelduse järgi kell 12:20 kinni meesterahva, kes ei tasunud oma kauba eest. Mehe kotis oli 6 tükki juustu „Saaremaa Edam“, 6 tükki lõhelõiku „Kapten Krant“, 2 tükki „Põdraliharullid Linnamäe“, 1 pakk kohvi „Luxus“ ja 2 tükki „UVIC toorsuitsuliha“, kokku kaupa kogusummas 53,75 eurot; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 9-12), millest nähtuvalt peeti 19.11.2013 kella 12:20 paiku Rocca al Mare Prismas süüteo toimepanemiselt kinni N.T , isikukood XXX; N.T kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tl 13-15) nähtuvalt N.T kinnitab, et saab aru kahtlustuse sisust ja tunnistab ennast täielikult süüdi. Selgitab, et varastas kauba kuna ei olnud piisavalt raha kaasas. Seega nähtub kogutud tõenditest, et just N.T püüdis varastada kauplusele kuuluvat kaupa, kuid oli kinnipeetud turvatöötajate poolt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, mida N.T varastada püüdis, selle maksumuses ja kauba kuuluvuses kauplusele.

AS Prisma Peremarket kaupluse avaldusega nr 1466 (tl 21), millest nähtuvalt kaupluses Lasnamäe Prisma aadressil Mustakivi tee 17 Tallinnas avastati 04.12.2013 kell 14:10 õigusvastase teo toime pannud isikult kauplusele kuuluvat maksmata kaupa: 1 pakk „Gilette Blue 3“ žilette maksumusega 3,35 eurot, „Loreal“ näovesi maksumusega 5,69 eurot, „Fa“ deodorant maksumusega 3,09 eurot ja 12 pakki „Kadaka“ suitsujuustu kogumaksumusega 47,88 eurot, kaupa kokku summas 60,01 eurot. Kaup tagastatud kauplusele; Õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 22), millest nähtuvalt Lasnamäe Prismas aadressil Mustakivi tee 17 Tallinnas 04.12.2013 kell 14:10 pani meesterahvas kotti kauplusele kuuluvat kaupa, mille eest ta kassarivide läbimisel ei tasunud: 1 pakk „Gilette Blue 3“ žilette maksumusega 3,35 eurot, „Loreal“ näovesi maksumusega 5,69 eurot, „Fa“ deodorant maksumusega 3,09 eurot ja 12 pakki „Kadaka“ suitsujuustu kogumaksumusega 47,88 eurot, kaupa kokku summas 60,01 eurot. Kaup tagastatud kauplusele. Õigusrikkujaks osutus N.T, isikukood XXX; Tunnistaja XXXütluste (tl 24-25) kohaselt pidas ta turvamehena kaupluses Lasnamäe Prisma (Mustakivi tee 17) 04.12.2013 kella 14:10 ajal kinni meesterahva, kes võttis kaupu hügieeniosakonnast ja piimatoodete osakonnast. Seejärel võttis mees rõivaosakonnas jope ja läks proovikabiini. Proovikabiinist tuli ta tagasi ainult jopega, mille ta riputas kohale. Kell 14:10 väljus mees kauplusest läbi kassa nr 3 turvaväravate, jättes kauba eest tasumata. Kontrollimise käigus võttis mees oma kotist välja 12 pakendit juustu summas 47,88 eurot, žiletiterad 3,35 eurot, näovee habemeajamiseks 5,69 eurot, deodorandi 3,09 eurot, kokku kauplusele Prisma kuuluvat tasumata kaupa summas 60,01 eurot. Meesterahvaks osutus N.T , isikukood XXX. Kaup tagastatud kauplusele; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 27-28) nähtuvalt on 04.12.2013 kaupluses Lasnamäe Prisma (Mustakivi tee 17) süüteo toimepanemiselt kinni peetud N.T, isikukood XXX; Vastavalt N.T kahtlustatavana ülekuulamise protokollile (tl 29-32) kinnitab ta, et saab aru kahtlustuse sisust ja tunnistab ennast täielikult süüdi. Selgitab, et varastas kaupa enda tarbeks, kuna ta ei tööta ja tal ei ole raha. Kahetseb ja lubab rohkem mitte varastada; Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabelitega (tl 41-49) on vaadeldavaks objektiks CD-R plaat, millel näha süüdistatav N.T tegevus varguse toimepanemisel 04.12.2013 kaupluses Lasnamäe Prisma. Seega nähtub kogutud tõenditest, et just N.T püüdis

1-14-4792 varastada kauplusele kuuluvat kaupa, kuid oli kinnipeetud turvatöötajate poolt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, mida N.T varastada püüdis, selle maksumuses ja kauba kuuluvuses kauplusele. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtu hinnangul on süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud süüdistatava enda eeluurimisel ja kohtus süüd täielikult tunnistavate ütlustega, mis üheselt riimuvad muude menetluse käigus kogutud tõenditega, sh teiste isikuliste tõendiallikate ütlustega teo toimepanemise üksikasjade kohta ning kirjalike tõenditega, ühel juhul ka videosalvestuselt nähtuvaga. Samuti kinnitab üheselt ja kahtlusteta inkrimineeritava varguse toimepanemist N.T kinnipidamine varguste toimepanemiselt, kus varastatu tema käest ära võeti. N.T tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kauplustest varastatud kaubad tema jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-187-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Ülekuulamistel ja kohtus on N.T kinnitanud, et ta käis kauplustest kaupa varastamas, kuna vajas raha elamiseks, toidu ostmiseks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (tl 51-59) on N.T viis kehtivat kriminaalkaristust, milledest neljal juhul on teda karistatud muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 20.02.2013 otsusega (tl 60-61) KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud 19 päeva, vabanes vanglast 06.09.2013 seoses karistuse ärakandmisega. Väärteokorras on N.T karistatud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna poolt 22.10.2013 ja 05.11.2013 tehtud kiirmenetluse otsustega (tl 62-67) KarS § 218 lg 1 järgi, s.o varavastase süüteo toimepanemise eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Seega on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Käesoleval juhul on vargused toime pandud juba kahe kuu möödumisel pärast 7 kuu ja 19 päeva pikkusest vangistusest vabanemist, mis oli talle mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, s.o süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega. KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Antud juhul alustas N.T vastavalt oma ettekujutusele teost mõlemal juhul süüteotoimepanemist, s.o peitis kaubad kotti ja läbis kassadeliini kauba eest maksmata, kuid tema tegevus jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpuleviimata, seoses sellega, et turvatöötaja märkas tema tegevust ja peatas ta, leidis varastatud kauba ja tagastas selle kauplusele. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

1-14-4792 süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav läks kauplustesse kindla eesmärgiga midagi varastada, kuna ostuks tal raha ei jagunud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. N.T-le karistuse mõistmisel tuleb vältimatult arvestada tema isikut. Vargused pani ta toime väga lühikese aja jooksul ( 2 kuud) pärast vanglast vabanemist. Sellest kõigest järeldab kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ja sissetuleku allikaks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü on keskmisest väiksem. Käesolevas asjas süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Siinkohal ei arvesta kohus seda kergendava asjaoluna, kuivõrd N.T on korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud. Sellisel juhul ei saa kohtu hinnangul rääkida tegevkahetsusest, s.o siirast kahetsusest teo suhtes. Kohus märgib, et N.T soov hakata seaduskuulekat elu elama on kahtlemata kiiduväärt, kuid enne peab ta ikkagi kandma vastutust juba toimepandud teo eest. Seetõttu määravaks asjaoluks on karistuse mõistmisel toimepandu raskus ja süüdistatava isik. N.T süü raskusastet iseloomustab see, et teda süüdistatakse kahes varguse katse episoodis, varalist kahju kuritegudega ei tekitatud, kuna varastatu võeti tema käest ära ja tagastati kauplustele. Varastatu väärtus oli väike. Samas ei saa märkimata jätta, et katse jäi N.T tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata. N.T käitumisest järeldab kohus ka seda, et varasema karistusega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmine karistus ei avaldanud N.T-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Kohus asub seisukohale, et N.T poolt selline järjepidev õigusvastane käitumine iseloomustab teda kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab uute kuritegude toimepanemist, seega vangistuse mõistmine on põhjendatud. KarS § 199 lg 2 p 9 võimaldab karistusena mõista ka rahalise karistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt peab kohus sellisel juhul põhjendama vangistuse mõistmist, st kergemaliigilise karistuse kohaldamata jätmist. Kohus ei pea võimalikuks karistada N.T kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Ta ei tööta, tal puuduvad legaalsed sissetulekud. Tasuda tuleb tal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kergemaliigilise karistuse mõistmine ei vastaks ka N.T süü suurusele, isikule ega oleks piisavaks vahendiks, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid- st ei kannaks karistuse eesmärki. Samadel põhjustel leiab kohus, et vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine või asendamine üldkasuliku tööga on samuti välistatud ning süüdistatavat on võimalik mõjutada üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava

1-14-4792 poolt toime pandud kuritegu on II astme kuritegu ja toime pandud kavatsetult, jäi katsestaadiumisse. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. N.T varasemad karistused- ta on kohtu ees kaheteistkümnendat kordaning uued kuriteoepisoodid ei võimalda käesoleval juhul tema karistamist vangistusega sanktsiooni alammääras. Kohus märgib siinkohal, et peale vabanemist on treial toime pannud lisaks kahele käesolevale kuriteo episoodile ka kaks vargust, milliste osas on juba jõustunud väärteolahendid KarS 218 järgi. Seega on N.T näidanud, et varguste toimepanek on tema elustiil ja harjumuslik käitumine. Sellises olukorras peab kohus õiglaseks karistuseks sanktsiooni keskmäärast väiksemat karistust, arvestades varastatu väikest väärtust, kuid suuremat, kuid sanktsiooni alammäära. Kohus peab kohaseks määraks vangisust üks aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse kaheksa (8) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.T poolt eelvangistuses viibitud üks (1) päev (s.o 19.11.2013) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda seitse (7) kuud ja kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 04.12.2013, mil N.T kahtlustatavana kinni peeti ja vahistati. Kohus leiab, et N.T vahistamise alused esinevad jätkuvalt ning tõkendi koheseks muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

Asitõendid Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eeltoodu alusel on kohtu seisukoht asitõendite osas järgmine: •

CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja menetluskulude ajatamist ühele aastale. Süüdistataval ei ole töökohta, tasuda tulev summa on suur ning samuti viibib süüdistatav juba 6, 5 kuud kinnipidamisasutuses. Lisaks ootab teda ees karistusena samuti vangistus. Tema töötamine vanglas ei ole tagatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine, s.h sissetulek ei ole garanteeritud. Samuti nõustub kohus sellega, et tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine kuu aja jooksul käib ilmselgelt süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kaheteist (12) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-14-4792 Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: • •

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 204.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimikumaterjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot;

•

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 eurot.

Menetluskulud kokku 736.95 eurot tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, sellest üheteistkümnel (11) kuul vähemalt 61.41 eurot ja ühel (1) kuul vähemalt 61.44 eurot .

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.