Kohtulahend

1-14-3706

Määrata, et E.K on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB pangas, arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „E.K, 1-14-3706, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. E.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista E.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Määrata, et E.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „E.K, kriminaalasja nr 1-14-3706, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas E.K süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, 20.04.2014 kella 14.30 ajal Narvas Tiimani 12 juures juhtis mootorsõidukit Hyundai IX35 riikliku registreerimisnumbriga 215 BKY. E.K väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 1.128 mg/l. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

1-14-3706 Oma tegevusega E.K, kelle väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 1,18 mg/l kohta, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. Kooskõlas E.K, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Algis Sepa vahel 23.04.2014 sõlmitud kokkuleppega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära. KarS § 68 alusel lugeda kantuks 2 päeva eelvangistus viibitud aeg, s.o 6 päevamäära KarS § 73 alusel mõista kohesele täitmisele rahaline karistus 10 päevamäära summas 530 eurot ning 84 päevamäära summas 4452 eurot jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Samuti mõista välja kohtu sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu. Rahaline karistus ja kohtukulud määrata tasumisele võrdsete osadena 12 kuu jooksul Kohtuistungil E.K avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokuröri abi toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.