Kohtulahend

(kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 800.00 (kaheksasada) eurot.

1-14-4614 kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 244 (kakssada nelikümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 780.80 eurot ( seitsesada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend senti).

Kohtuotsus on kättesaadav 18.06.2014.a.

1-14-4614 Esitatud süüdistus O.K süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi ning karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, neist viimati 04.03.2014 otsusega, taas 02.05.2014 kella 20:05 paiku, olles Tallinnas Liivalaia 7 asuvas ABC Supermarkets AS-ile kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised asjad: viilutatud Eesti juust 500 g 10 pakki maksumusega 4.20 eurot/pakk; Eesti juust viilutatud 10 pakki maksumusega 8.87 eurot/pakk; Hollandi leibjuust viil 500 g 7 pakki maksumusega 4.64 eurot/pakk ja Valio Hollandi leibjuust 500 g 10 pakki maksumusega 4.95 eurot/pakk, seega kaupa kogumaksumusega 212.68 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata ja oli turvatöötaja poolt kinni peetud koos varastatud kaubaga. Seega O.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud süüdistatava O.K selgitused, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning O.K süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevalt: ABC Supermarkets ASi avaldusega /tl 2/, millest nähtuvalt 02.05.2014 kella 20:05 ajal kaupluses Liivalaia Comarket aadressil Liivalaia 7 Tallinnas isik läbis kaupluse turvaväravad, jättes tasumata järgmiste kaupade eest: viilutatud Eesti juust 500 g 10 pakki maksumusega 4.20 eurot/pakk; Eesti juust viilutatud 10 pakki maksumusega 8.87 eurot/pakk; Hollandi leibjuust viil 500 g 7 pakki maksumusega 4.64 eurot/pakk ja Valio Hollandi leibjuust 500 g 10 pakki maksumusega 4.95 eurot/pakk. Materiaalse kahju kogusumma 212.68 eurot, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele; Tunnistaja XXXütlustega /tl 4/, mille kohaselt 02.05.2014 tema, olles tööl Liivalaia Comarketis nägi kella 20:05 ajal ukse juures seistes, kuidas kassast möödus noormees, õlal punnis kott. Temani jõudes hakkas noormees jooksma. Tema pidas noormehe õues kinni, tõi sisse tagasi. Koti sisu kontrollimisel avastati kotis erinevat juustu 37 pakki üldsummas 212,68 eurot. Ostutšekki tal ei olnud esitada. Kaup tagastatud kauplusele; O.K kahtlustatavana antud ütlustest /t1 12-15/ nähtuvalt võttis ta Liivalaia Comarketist punast värvi Eesti juustu, ei tea, mitu pakki. Pani temal kaasasolnud koti juustu täis. Kindlasti ei võtnud ta Hollandi leibjuustu, kuna võttis sealt riiulist, kus oli Eesti juust, teine juust on teist värvi. Juustu tahtis viia koju, et teha heameelt ja jagada sugulastele; Karistusregistri väljavõttega /tl 17- 21/, kust on näha, et O.K on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati 04.03.2014 Harju Maakohtu otsusega/tl 22-23/, millega karistati O.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

1-14-4614 Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtu hinnangul on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistatava enda eeluurimisel ja kohtus süüd täielikult tunnistavate ütlustega, mis üheselt riimuvad kaupluse avalduse ja tunnistaja XXXütlustega. Samuti kinnitab üheselt ja kahtlusteta inkrimineeritava varguse toimepanemist O.K kinnipidamine varguse toimepanemiselt, kus varastatu tema käest ära võeti. O.K tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi- 25 lg 2 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kauplustest varastatud kaubad tema jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Käesoleval juhul on vargus toime pandud juba kahe kuu möödumisel viimasest kohtuotsusest, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega. KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Antud juhul alustas O.K vastavalt oma ettekujutusele teost süüteotoimepanemist, s.o peitis kauba kotti ja läbis kassadeliini kauba eest maksmata, kuid tema tegevus jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpuleviimata, seoses sellega, et turvatöötaja märkas tema tegevust ja peatas ta, leidis varastatud kauba ja tagastas selle kauplusele. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav läks kauplustesse kindla eesmärgiga midagi varastada ning saadu hiljem kulutada enda tarbeks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

1-14-4614 suurusele vastav karistuse määr. O.K-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema isikut. Kuigi varguse pani ta toime temale üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud ajal, siis ilmus ta vabatahtlikult kohtusse, olles seejuures teadlik võimalikust järgnevast reaalsest vangistusest. Süüdistatav on avaldanud kahetsust ja selgitanud, et ta on oma käitumise ebaõigsusest arusaanud ja soovib asuda elama seadusekuulekat elu. Üldkasuliku töö tunde on ta täitnud vastavalt graafikule, probleeme ei ole. Saab asuda tööle suvel ehitusele. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü on väga väike. Varastatu väärtus oli väike, tegu jäi katsestaadiumisse. Samuti varastas süüdistatav oma tarbeks, mitte edasimüügi eesmärgil. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Määravaks asjaoluks karistuse mõistmisel on toimepandu raskus ja süüdistatava isik. O.K süüdistatakse ühes varguse katse episoodis, tekitatud varaline kahju on 212.68 eurot, kuivõrd kaup on rikkumata kujul tagastatu, siis kahju – hagi puudub. Kohtuistungi toimumise ajal uusi episoode süüdistataval ei ole. Kuigi isik on varem korduvalt karistatud jäi kohtule veendumus, et O.K on siiras soov oma elu muuta ja asuda elama õiguskuulekalt. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta täidab üldkasuliku töö tunde. KarS § 199 lg 2 p 9 võimaldab karistusena mõista ka rahalise karistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt peab kohus sellisel juhul põhjendama vangistuse mõistmist, st kergemaliigilise karistuse kohaldamata jätmist. Vaatamata sellele, et O.K on teo toimepannud üldkasuliku töö tegemise ajal, ta on varem karistatud, leiab kohus, et temale antud teo eest on võimalik mõista karistusena rahaline karistus. O.K süü on väike, ta täidab üldkasuliku töö tunde, ta on ilmunud kohtusse, uusi episoode tal ei ole, tegu on jäänud katse staadiumisse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et O.K-le on võimalik anda võimalus seaduskuulekat elu elada ja jätkata üldkasuliku töö tundide täitmist, määrates talle selle teo eest rahalise karistuse. Kuivõrd isik on varem korduvalt karistatud samalaadsete tegude eest, ei saa tegemist olla miinimumkaristusega. Kuivõrd O.K kavatseb asuda tööle, hetkel elatub ta juhutöödest ja ema abist, siis on tal ka reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks. Kohus peab kohaseks määraks rahalise karistuse

(kolmsada seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära, s.o 1200.00 (ükstuhat kakssada) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 800.00 (kaheksasada) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.K poolt eelvangistuses viibitud kaks (2) päeva (02.05.2014 - 03.05.2014) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 244 (kakssada nelikümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 780.80 eurot (seitsesada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend senti). KarS § 66 lg lg 1 ja lg 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 78.08 eurot (seitsekümmend kaheksa eurot ja kaheksa senti). Rahaline karistus pöörata täitmisele iseseisvalt.

Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja menetluskulude ajatamist ühele aastale. Tasuda tulev summa on suur ning süüdistatav ei jaksa seda koheselt tasuda. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus nõustub sellega, et

1-14-4614 tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine kuu aja jooksul käib ilmselgelt süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kaheteist (12) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: • •

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180.00 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 eurot.

Menetluskulud kokku 712.50 eurot tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, sellest üheteistkümnel kuul ( 11) vähemalt 59.37 eurot ja ühel ( 1) kuul vähemalt 59.43 eurot

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.