Kohtulahend

Seega pani G.Z toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.Z seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik avaldatud tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Maxima Eesti OÜ avaldust, kinnipeetute üleandmise lehte, avalduse kohaselt 31.03.2013.a. Sõpruse 171 Maxima kaupluses jättis G.Z kauba eest maksmata 175,30 eurot. Seoses antud õigusrikkumisega soovib Maxima Eesti OÜ esitada tsiviilhagi. Kinnipeetute üleandmise lehtelt nähtub, et 31.03.2013.a. kell 12:55 peeti kinni G.Z ja anti üle politseile 13.03.2013.a. toime pandud varguse eest. Tekitatud kahju kokku 175,30 eurot. /tl 2-3, 6-7/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et oli tööl 31.03.2013.a. kaupluses Maxima asukohaga Sõpruse 171. Kell 12:55 pidas ta kinni mehe, kes 13.03.2013.a. varastas kassavitriinist kaupa kokku 175,30 euro eest. Meesterahvas kandis heledaid teksaseid ja beeži jopet. Varguse kohta on olemas videosalvestus. Puudujääk avastati kohe teostatud inventuuri käigus ja on kaupluse juhtkonna poolt ametlikult fikseeritud. Ta kohe peale vargust nägi turvakaameratest, et noormees varastas kauplusest närimiskummi ja komme, millised ta võttis kassa nr 1 kõrvalt. Kassa juures kaup oli karpides. Täpne inventuur tehakse konkreetse päeva kohta kauba kadumise avastamise päeval. /tl 4-5, 70-74/; Kannatanu esindaja XXXülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 13.03.2013.a. kella 18:09 ajal Tallinnas Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest isik võttis võõra vallasja kauba koguväärtusega 155,70 eurot ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes sellega toime varguse ja nimelt: Näts Orbit 20 tk (0,45 eur/tk) kogumaksumusega 9 eurot; Orbit Fresh 3 tk (0,45 eur/tk) kogumaksumusega 1,35 eurot;White Spearmint 12 tk (0,99 eur/tk) kogumaksumusega 11,88 eurot; Turbulence Five 17 tk (1,45 eur/tk) kogumaksumusega 24,65 eurot;Elektro Five 20 tk (1,45 eur/tk) kogumaksumusega 29 eurot; Instinct Five 20 tk (1,45 eur/tk) kogumaksumusega 29 eurot; Lime-Mint Dirol 30 tk (0,45 eur/tk) kogumaksumusega 13,50 eurot; Pastillid Mints 2 tk (0,59 eur/tk) kogumaksumusega 1,18 eurot; Pulse Five 9 tk (1,45 eur/tk) kogumaksumusega 13,05 eurot; Pastillid Noney-Lemon 1 tk (0,59 eur/tk) kogumaksumusega 0,59 eurot; Watermelon Dirol 16 tk (0,54 eur/tk) kogumaksumusega 8,64 eurot; Näts murakas 6 tk (0,99 eur/tk) kogumaksumusega 5,94 eurot; Näts 8 tk (0,99 eur/tk) kogumaksumusega 7,92 eurot. Isik peeti kinni 31.03.2013.a. kell 12:55 Sõpruse pst 171 Maxima kaupluses kell 15:35. Maxima Eesti OÜ-le tekitati kahju kokku 155,70 eurot, mille ulatuses esitavad tsiviilhagi. /tl 8-10, 67-69/; Asitõendi /videosalvestuse/ vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldavaks objektiks on videosalvestus, millelt on näha, et 13.03.2013.a. kella 13:08:05 ajal meesterahvas, kellel seljas on tume – rohelist värvi jope ja jalas sinised teksad, kes liigub Sõpruse pst 171 Maxima kaupluse müügisaalis. Kell 18:08:30 meesterahvas suundub puuvilja osakonda ning hoiab paremas käest sinist värvi ostukorvi. Kell 18:08:46 meesterahvas peatub puuviljadega lettide taga ning kell 18:08:59 suundub kõrval oleva kassa poole. Kell 18:09:02 meesterahvas hakkab võtma letist kaupa ning paneb ostukorvis olevasse kilekotti. Kell 18:09:29 meesterahvas võtab kilekoti

ostukorvist ning suundub siseväravate poole. Kell 18:09:34 meesterahvas paneb ostukorvi põrandale ning väljub kauplusest siseväravate kaudu. /tl 26-34/; Kahtlustatava G.Z ́i ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 13.03.2013.a. läks ta Maxima kauplusesse, kus sisenes müügisaali, võttis ostukorvi ja pani korvi kilekoti. Ta läks kassa juurde, kus ei olnud kassiiri ning hakkas kassa juurest lettidelt närimiskummide ja kommide karpe kilekotti panema. Osa kaupa oli karpidest puudu, sellepärast ei oska ka öelda kauba täpset arvu. Olles kõik kilekotti ladunud, pani ta ostukorvi oma kohale ja läbis kassad. Komme Halls ta ei varastanud. Varastatud kauba müüs tundmatule isikule maha. 13.03.2013.a. oli tal seljas pruuni värvi jope, sinised teksad ja hallid botased. 31.03.2013.a. läks ta Maxima kauplusesse ning võttis müügisaalis ostukorvi, kuhu pani kilekoti. Ta läks kassa juurde, kus ei olnud kassiiri ja võttis kaks karpi komme Halls. Karbid olid avatud ja need ei olnud täis. Tema juurde tuli turvamees, kes ütles, et olin ka varem kaupluses käinud ja varastanud komme ja närimiskummi. Nende kommikarpidega ta kauplusest välja ei jõudnud, sest turvamees lähenes müügisaalis. 31.03.2013.a. oli tal seljas helebeež jope, sinised teksad, hallid potased ja roheline müts. Kahetseb tegu. Ta on arvel töötukassas ning ainule sissetulek on 90 eurot. /tl 19-23/; 01.02.2011.a. Harju Maakohtu otsust kriminaalasjas ja 07.04.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsus 1-11-846, millest nähtub, et 01.02.2011 G.Z karistati KarS § 200 lg 1 järgi 08.10.2010 toimepandud röövimise eest ja 199 lg 2 p 9 järgi 27.10.2010 toimepandud varguse eest – tõendab kuriteo kvalifikatsiooni /tl 97-99, 53-60/; Antud varguse episoodi on toime pannud G.Z. G.Z ́i ütlused ühtivad nii kannatanu, kui ka tunnistaja ütlustega. G.Z käis 13.03.2013.a. kui ka 31.03.2013.a. kaupluses Maxima, mis asub Sõpruse pst 171 ning pani toime sealt kommide ja nätsude varguse. G.Z ́i tegevust kaupluse müügisaalis tõendab ka varguse kohta olemas olev videosalvestus, millelt nähtub süüdistatava tegevus. 13.03.2013.a. vargusega tekitati kahju Maxima Eesti OÜ-le summas 155,70 eurot, mille ulatuses kannatanu esitab tsiviilhagi. Tsiviilhagi on põhjendatud, G.Z õnnestus esimeses episoodis vargus lõpule viia ning ta väljus kauplusest kauba eest tasumata ning müüs kauba kolmandale isikule maha. 31.03.2013.a. G.Z tulles kauplusesse Maxima jäi uus varguse episood lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas G.Z ́i kinni ning tundis temas ära isiku, kes oli toime pannud varguse 13.03.2013.a. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse

liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. G.Z on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastases kuriteo episoodis, mis on toime pandud umbes 8 kuud peale viimast 01.02.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusest kandmist. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud G.Z ́ile loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. G.Z ei oma hetkel kindlaid sissetulekuid (töötab juhutöödel), millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingit tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud ja tsiviilhagi, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. G.Z ́ile väärteokorras mõistetud rahatrahvid on samuti tasumata. Kohus leiab, et G.Z ́i suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust ehk vangistust. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav läbinud narkosõltuvuse ravi, süüdistatav omab elukohta ja töötab mitteametlikult. Taolisi asjaolusid arvestades, samuti süüdistatava kahetsust arvestades, mis on karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et süüdistatava elukorralduse muutusest lähtudes võib süüdistatavale mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad G.Z ́ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine G.Z ́ile erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on G.Z ́i süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 155,70 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Asitõendid - CD-plaat salvestusega, mis on liidetud kriminaalasja juurde – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.Z KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.Z ́i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 31.03 – 01.04.2013.a., kokku 2 päeva ning kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 3 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 236 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on G.Z kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.Z-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.06.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista G.Z ́ilt tsiviilhagi summas 155,70 eurot Maxima Eesti OÜ kasuks (a/a Swedbank). Välja mõista G.Z ́ilt 532,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 216 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 17.06.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid - CD-plaat salvestusega, mis on liidetud kriminaalasja juurde – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.