Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.05.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Harju Maakohtu 19.07.2013.a kohtuotsusega tunnistati U.J süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 2 aasta 5 kuu ja 26-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 17.07.2013.a ja lõpp on 12.01.2016.a. U.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kõik kuriteod on sooritatud samalaadsetel põhjustel ja soodustegur on olnud alkohol, kõik kuriteod on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Liiklusohutus Programm“, osaleb AA- tugirühmas. On osalenud ka vanglas suitsetamisest loobumise nõustamisel ning loobus suitsetamisest. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub elama Xxx. Pärast vabanemist saab taas tööle OÜ-s Xxx. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. U.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et elukoht on aadressil Xxx, eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Töökoht on firmas, kus ta töötas enne vangistust – Xxx OÜ-s. Kinnipeetaval on olemas lähedaste toetus.

U.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta U.J-i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Hetkel kannab isik karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral. Kõik sooritatud kuriteod on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik oli kriminaalhooldusel kolmel korral. Kahel korral katseaeg kulges rahuldavalt ja ühel korral oli karistus täitmisele pööratud ( Harju Maakohtu 05.06.2009 määrus kriminaalasjas nr 1-07-14640). Varasemad katseajad ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma. Ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et U.J-i ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning karistuse eesmärkidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning seda alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Ka praegust karistust kannab kinnipeetav analoogse kuriteo eest. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal - sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Liiklusohutus Programm“ läbimine ning osalus AA- tugirühmas. Kuna kinnipeetavat on järjepidevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on nimetatud sotsiaalprogrammid kinnipeetavale kindlasti vajalikud ning toetavad eelduslikult ka tema õiguskuulekat käitumist vabaduses. Oluliseks peab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle ning lubadust alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab U.J-i arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab U.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Pärast vabanemist on U.J olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa U.J-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. U.J-i ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetav suudab hinnata ja põhjendada oma käitumist, oskab välja tuua probleeme ja nende lahendusi, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid peab

selleks alkoholisõltuvuse kontrolli alla saama, kuna see on ainuke kuritegeliku käitumise põhjustaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.