Kohtulahend

teostamiseks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.09.2012.a. 05.10.2012.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande V.K kohta, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ja ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Kriminaalhooldusalune ei ole selgitusi jaganud, kuna ta ei ole kriminaalhooldajale kättesaadav. Hooldusalusele on ettekande kohaselt saadetud 06.09.2012.a ja 19.09.2012.a kutsed kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumiseks, millele hooldusalune ei reageerinud. 21.09.2012.a helistas V.K ise kriminaalhooldajale ja seletas, et ta oli segaduses tekkinud probleemide tõttu, viibib Pärnus ja lubas ilmuda kriminaalhooldaja juurde 24.09.2012.a. Lubatud kuupäeval V.K ei ilmunud ning ei olnud ka telefoni teel kättesaadav. 25.09.2012.a teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse hooldusaluse elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Külaelanik xxxxxxxxxxxxi sõnul olevat V.K juba pärast xxxxx talu elumaja vundamendi vastu sõitmist koos perega külast lahkunud ja majaomanik on pärast seda lukud vahetanud, elektri välja lülitanud ja tõkkepuu paigaldanud. Seega ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik V.K suhtes kriminaalhooldust teostada ja üldkasulikku tööd organiseerida, kuna hooldusalune ei ilmu isegi esmakohtumisele. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et V.K on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tal puudub motivatsioon alternatiivkaristuse täitmiseks. Kuna V.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja ei ole asunud täitma kontrollnõudeid, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata V.K-le mõistetud karistus 780 tundi üldkasulikku tööd täitmisele. Kohus pidas asjas kohtuistungi 18.10.2012.a, süüdimõistetu V.K istungile ei ilmunud, kohtukutseid ei ole postiga õnnestunud edastada ning e-maili teel saadetud kutsele ei ole vastanud. Kriminaalhooldaja taotles V.K tagaotsitavaks kuulutamist ning vahistamist. 18.10.2012.a kohtumäärusega kuulutas kohus V.K tagaotsitavaks ning määras kohaldada tema tabamisel tõkendina vahistamist. 09.06.2014.a teatas Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Jõgeva kriminaaltalitus, et nende poolt on lõpetatud V.K tagaotsimine seoses tagaotsitava tabamisega 07.06.2014.a. 16.06.2014.a toimunud kohtuistungil seletas V.K , et plaanis kriminaalhooldajaga võtta ühendust siis, kui ta oma elu korda seab ning tunnistas, et ei ole teinud üldkasulikku tööd ega kinni pidanud kontrollnõuetest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaalhooldusametnik jäi istungil oma taotluse juurde ning leiab, et karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna tal puudub usk, et inimene, kes on nii kaua hoidnud kõrvale karistuse kandmisest, võiks hakata nüüd karistust täitma. V.K ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust ilmuda registreerimisele. Kohtule nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdimõistetu on hoidunud kõrvale kokkulepitud ajal

2 (3)

kriminaalhooldusosakonda ilmumisest. Samuti ei ole ta olnud kättesaadav oma elukohast, mis selgus 29.09.2012.a kriminaalhooldaja poolt läbi viidud kodukülastusest, sh on V.K algselt elukohta vahetanud ilma kriminaalhooldaja loata. V.K ei ole esitanud ühtegi arvestatavat põhjust, miks ta ei ole saanud asuda üldkasulikku tööd tegema. Istungil on V.K avaldanud soovi üldkasulik töö ära teha, kuna ei soovi vangi minna. Kontrollnõuete rikkumise kohta avaldas V.K , et ta oli segaduses, kõik asjad toimusid kiiresti, avarii toimus, töökoht öeldi üles, majaomanik viskas teda välja. Ta tahtis lihtsalt põgeneda ja oma lastega koos olla. Kõik eelnev näitab kohtu arvates, et V.K on suhtunud hoolimatult temale antud võimalusse kanda mõistetud karistust vabaduses. V.K on kohtuotsuse täitmisest hoidnud kõrvale peaaegu 2 aastat. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et V.K oleks karistust hiljem vabatahtlikult täitma asunud. Temaga ei olnud võimalik ühendust saada kohtule teadaolevate andmete kaudu. Käesolevalt ei ole kohtule teada mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist ning registreerimiskohustuse täitmist. Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek V.K-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et V.K-le ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on süüdimõistetul sooritamata talle asenduskaristuseks määratud 780 tundi üldkasulikku tööd täies ulatuses. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on V.K-le karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Vangistuse kandmise algust lugeda V.K kinnipidamisest, st alates 07.06.2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.