Kohtulahend

Asitõendid 6 DNA ekspertiisiga tagastatud luutükki – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Lasujäägiekspertiisiga nr 14E-AE0001 tagastatud jope –hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 2 lasujäägiproovi ja tutvumismaterjal – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Sileraudne jahipüss koos padrunitega - – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui kuriteo toimepanemise vahend. CD-plaat kõnesalvestustega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud Nikolai Mikrjukov’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 4140,75 eurot (neli tuhat ükssada nelikümmend eurot ja seitsekümmend viis eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 608,40 eurot (kuussada kaheksa eurot ja nelikümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse

1-14-3671 eurot ja viiskümmend eurosenti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Nikolai Mikrjukov, 1-14-3671, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Nikolai Mikrjukov olles ostnud ehk omandanud tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult ehk ilma igasuguse seadusliku aluseta tulirelva ja selle laskemoona - rikkudes Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ning Relvaseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaomanikule või –valdajale relvaloa, mis annab selle omanikule Relvaseaduse § 34 lg 2 alusel õiguse relva hoidmiseks -, hoidis oma elukohas Tallinnas XXXkorteris kuni tema kinnipidamiseni 30.12.2013.a kell 19.45 ajal ebaseaduslikult kaheraudset 12-kaliibrilist sileraudset püssi IŽ-27E nr A13446 ning tulirelva laskekõlblikku ja tööstuslikult valmistatud laskemoona – 38 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit ja 19 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, samuti kandis nimetatud ja laetud tulirelva endaga 30.12.2013.a kaasas XXXtulistamise teel kättemaksmiseks. Oma sellise käitumisega pani Nikolai Mikrjukov toime tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 30.detsembril 2013.a kella 19:00 paiku Tallinnas Õismäe tee 88 maja juures tulistas eespoolnimetatud ebaseaduslikust tulirelvast kättemaksuks varasemalt samal päeval ühise alkoholitarvitamise käigus oma tuttava XXX(s XXX) poolt temale ebameeldiva

1-14-3671 reageeringuga seoses N.Mikrjukovi sõjaväes aja teenimisega ja seoses XXXüldise käitumisega tema suhtes sellesama joomingu käigus, ühistranspordipeatuses pingil istuvat XXXtolle jalgade suunas kahel korral. Seejuures enne tulistamist oli XXXseltskonnast lahkunud ja kohe seejärel läks N.Mikrjukov spetsiaalselt oma elukohast kättemaksuks XXXtulirelva tooma, millega N.Mikrjukov läkski seejärel XXXtolle lahkumise suunas järgi. Keegi ega miski N.Mikrjukovi tulistamist ei takistanud ning kahel korral XXXjalgadesse tulistamise järgselt lahkus N.Mikrjukov tulirelva endaga kaasa võttes rahulikult sündmuskohalt. Tulistamisega tabas ta kannatanut mõlema põlve piirkonda, millega põhjustas XXXlaskevigastused jalgadel – sisenemisavaga parema põlve välisküljel koos parema reieluu alaotsa killulise murru, põlveliigese vigastuse, põlvekedra ja sääreluu ülaotsa killulise murruga, ning sisenemisavaga vasaku põlve seesmisel pinnal koos vasaku reieluu alaotsa killulise nihkumisega murruga, millise käitumisega põhjustas ta XXXnii eluohtliku kui ka raske kehalise haiguse kaasa toonud tervisekahjustuse. Oma sellise käitumisega pani Nikolai Mikrjukov toime raske tervisekahjustuse põhjustamise, millega on põhjustatud oht elule ja raske kehaline haigus, so KarS § 118 lg 1 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10.06.2014.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Nikolai Mikrjukov kinnitas, et on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi täielikult, kahetseb. Nõus asja arutamisega lühimenetluses, lisada oma varasematele ütlustele midagi ei soovi. Kannatanu XXXkinnitas kohtuistungil, et tal materiaalseid pretensioone N.Mikrjukovi vastu pole, tsiviilhagi esitada ei soovi. Tal on kahju nii endast kui ka Mikrjukovist, kes on tema sõber. Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatava N.Mikrjukovi süü on leidnud kohtus tõendamist, palus karistada teda KarS § 118 lg 1 p 1,2 alusel vangistusega 8 aastat, KarS § 418 lg 1 alusel – 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust eelmise karistuse kandmata jäänud osa võrra, so. 2 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks palus mõista N.Mikrjukovile 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja alguseks lugeda 30.12.2013.a. Lisakaristusena palus KarS § 51 alusel võtta Nikolai Mikrjukovilt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse 5 aastaks. Samuti välja mõista menetluskulud. Kaitsja asus seisukohale, et N.Mikrjukovile esitatud süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon õige, tõendid lubatavad. Palus mõista N.Mikrjukovile kergemat karistust, kui seda nõudis prokurör. Samuti palus kaaluda menetluskulude vähendamist.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Nikolai Mikrjukov’i süüd KarS § 118 lg 1 p 1,2 ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid:

1-14-3671 − − − − − −

− − − − − − − − − − − −

sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 2-23); DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0113 (I kd tl 39-51); tulirelvaekspertiisiakt nr 14E-TB0004 (I kd tl 60-71); lasujäägiekspertiisi akt nr 14E-AE0001 (I kd tl 75-77); ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 71 (I kd tl 80-88); päringuvastus sündmusega seoses hädaabinumbril 110 30.12.2013.a. tehtud kõnede kohta ja nende kõnede salvestuste kui asitõendi vaatlusprotokoll (väljakirjutus) (I kd tl 89-111); kannatanu XXXütlused (II kd tl 1-8); ekspertiisimaterjali (DNA) võtmise proov XXX(II kd tl 9-10); ekspertiisimaterjali (DNA) võtmise proov N.Mikrjukovilt (II kd tl 108-109); isiku ekspertiisiakt nr 14E-PõI0011 koos fotodega (II kd tl 15-21); tunnistaja XXXütlused (II kd tl 22-28); tunnistaja XXX i ütlused (II kd tl 29-35); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 37); N.Mikrjukovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tl 38-39); Harju Maakohtu 19.03.2013.a. otsus (II kd tl 46-47); läbiotsimisprotokoll fototabeliga 30.12.2013.a. algusega kell 22.15 (II kd tl 51-89); Nikolai Mikrjukovi kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 93-107); Põhja Prefektuuri lubadetalituse vastus päringule (II kd tl 124-126)

Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Nikolai Mikrjukov pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Samuti on tõendamist leidnud, et Nikolai Mikrjukov’i põhjustas oma tegevusega teise isiku raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule ja raske kehaline haigus, so pani toime KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus järgnevalt analüüsib kriminaalasjas kogutud tõendeid: Antud kriminaalasjas on kannatanuna ülekuulatud XXX, kelle ütlustest nähtub, et Nikolai Mikrjukov’i tunneb ta umbes 9 (üheksa) aastat. 30.12.2013.a kuskil kella 16:00 ajal astus kannatanu läbi kingsepp XXX juurest. Sinna minnes oli kannatanu koos kahe sõbraga XXX ja XXX. XXX juurde jõudes olid seal kannatanu ütluste kohaselt juba külalised, nende hulgas ka Nikolai Mikrjukov. Seltskond oli juba napsitanud. Kannatanu lisab, et kui süüdistatav Nikolai Mikrjukov on napsitanud, siis hakkab ta meenutama armeed. Kannatanu ütlustest lähtuvalt juhtus sama ka 30.12.2013.a. XXXütluste kohaselt on Nikolai Mikrjukov oma sõjaväe juttudega kõik ära tüüdanud, kuna ta räägis sellest pidevalt. Kannatanu selgitas, et 30.12.2013.a õhtul oli arvatavasti tema esimene, kes süüdistatava pajatamist välja ei kannatanud. Kuskil kella 18:30 ajal otsustati laiali minna, koos mindi Meelespea peatusesse Maxima kaupluse juures. Kannatanu lisas, et tema jäi peatusesse üksi, teised läksid laiali. Ühel hetkel kannatanu ütluste kohaselt keegi vilistas, mille peale kannatanu pööras ringi ja nägi süüdistatavat, kes seisis kuskil 3 meetri kaugusel. Süüdistataval oli käes kilekott, mida ta

1-14-3671 hakkas ühest otsast allapoole käärima, kannatanu nägi kaheraudset relvatoru, mille rauad asetsesid vertikaalselt. Süüdistatav suunas seejärel relva kannatanu kubeme piirkonda ja tulistas vasaku jala pihta. Teine kõlas lask siis, kui kannatanu oli juba esimese lasu tagajärjel maha kukkunud. Kannatanu ütluste kohaselt tabas teine lask jalga põlve piirkonnas. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav varjas relva jopega. Kannatanu lisas, et ta oli kuulnud, et süüdistataval on vertikaalasetusega relv, aga ta ei olnud seda kunagi näinud. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema ei tea, kust Nikolai Mikrjukov’i relv pärit on ja kas tal on olemas relvaluba. Kannatanu poolt antud ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas süüdistataval Nikolai Mikrjukov’il oli kaasas koer või mitte.

Kannatanu ütlused riimuvad ka tunnistaja XXXütlustega, millest nähtub, et 30.12.2013.a kella 18:45 ajal oli ta teel Maxima kaupluse juures asetsenud postkasti juurde, kui märkas Meelespea peatuse pingil istuvat kolme meest. Ütluste kohaselt kaotas ta hetkeks need kolm meest silmist, kuid kui ta hakkas sisenema Maxima kauplusesse nägi ta neid jälle. Nimelt hoidis mees koeraga käes kotti, tõstis selle üles ja suunas pingil istuva mehe kubemesse. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt kõlas siis esimene lask ja ta sai aru, et kottis oli olnud relv, mis oli raheraudne jahirelv. Lask oli vali ning torust oli näha tuld väljumas. Teine lask kõlas hetkel, kui tunnistaja valis hädaabi numbrit 110. Pärast seda lahkus tulistanud isik sündmuskohalt ja suundus Õismäe tee 64, 66, 68 korterelamute juurde. Tunnistaja ütluste kohaselt järgnes ta tulistajale samal ajal politseiga rääkides, kuid mingil hetkel kaotas ta tulistaja silmist. Tunnistaja poolt antud ütlustest nähtuvalt oli tulistaja kuskil 50-55 aastat vana, kandis tumedat värvi halli horisontaalse triibuga sulejoppet, mis ulatus veidi allapoole taljet. Jalas olid isikul tumedat värvi püksid ja tumedat värvi jalanõud. Antud kriminaalasjas on ülekuulatud tunnistajana ka XXX , kelle ütlustest nähtub, et 30.12.2013.a mindi XXX juurde külla. Sinna saabudes oli seal juba Nikolai (Kolja) Mikrjukov. Ütluste kohaselt mingil hetkel kuulis ta, kuidas XXX ütles Mikrjukov’ile: „Mina olen sinust tulgevam, ma murran su maha“. Kahekesi läksid XXX ja Mikrjukov välja ja tunnistaja järgnes neile, et suitsu teha. Suitsetamise ajal jätkasid XXX ja Mikrjukov väljaselgitamist, „kumb neis on tugevam“, seejärel tunnistaja ütluste kohaselt tõukasid nad üksteist, kuid ei löönud. Mingil hetkel Mikrjukov kukkus, kuid miks, seda tunnistaja täpselt ei tea. Ütlustest nähtuvalt astus ta peale Mikrjukov’i püsti tõusmist tema ja XXX vahele. Peale seda läksid kõik tagasi sisse ja Nikolai Mikrjukov hakkas rääkima oma armeeteenistusest. XXX väljendas ennast Mikrjukov’i teenistuse suhtes halvustavalt, ütles, et Mikrjukov ei ole oma ordenit välja teeninud vaid selle ostnud. Peale seda muutus Mikrjukov’i nägu ja oli arusaada, et need sõnad puudutasid teda väga. Seejärel mindi suitsetama ning XXX ja Mikrjukov jätkasid vaidlemist. Mingil hetkel keeras tunnistaja ütluste kohaselt Mikrjukov ringi ja hakkas oma kodu poole minema. See peale hakkasid tunnistaja koos teistega Meelespea peatuse juurde minema. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta kauplusesse ja ostis endale veidi viina ja õlut. Kauplusesst välja astudes helistas tunnistajale Mikrjukov ja küsis kus ta on. Peale vastuse saamist, ütles Mikrjukov: „ Ma laadisin relva, tulen kohe“: Samas tunnistaja ütluste kohaselt on võimalik, et Mikrjukov mitte ei öelnud „laadis“ vaid hoopis „võttis“. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tajus ta XXX’le ohtu Mikrjukov’i poolt, kuigi tunnistaja ütluste kohaselt polnud ta Mikrjukov’i pool kunagi relva või muud relvasarnastasta asja näinud. Tunnistaja palus, et XXX viiks XXX kohe koju, ise läks ta Mikrjukov’i maja poole, lootuses teda kohata ja peatada. Tunnistaja ütluste kohaselt jõudis ta kõndida kuskil 200-250 meetrit, kui keegi hõikas teda kaupluse poolt nimepidi ja kutsus teda tagasi. Tagasi kaupluse juurde jõudes nägi tunnistaja, et XXX oli pingi kõrval maas ja ütles ainult: „Kolja, Kolja“. Küsimuse peale, kas Kolja lõi teda jalaga, vastas XXX, et ei ta tulistas mõlema põlve

1-14-3671 pihta. Tunnistaja ütluste kohaselt asus ta helistama päästeametisse ning ta ise jäi XXX kõrvale, kuni saabusid politsei ja kiirabi. Kohtuliku uurimise käigus avaldati tõendina sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga, millest nähtub, et kaupluse „Maxima" aadressil Õismäe tee 88 Tallinnas asub ühistranspordi peatus „Meelespea". Peatuse kõrval umbes 15m kaugusel seisab pink. Pingil avastati vigastused pingiliistudel, pingiliistu tükk vigastusega, markeeriti numbriga 1.4, pakendati eriotstarbelisse karpi ja võeti kaasa; teine pingiliistu tükk vigastusega, markeeriti numbriga 1.5, pakendati eriotstarbelisse karpi ja võeti kaasa. Samuti avastati pingil tekstiilikiud ja koejäägid, mis pakendati eriotstarbelisse karpi ja võeti kaasa. Pingi kõrval asfaldil avastati luukild, mis markeeriti numbriga 2, pakendati plasttopsi ja võeti kaasa. Asfaldil pingi kõrval avastati verekahtlased tilgad, mis markeeriti numbritega 3 ja 4, verekahtlasest määrdumisest asfaldil võeti eraldi bioloogilised proovid kahele steriilsele vatitikule, pakendati pappkarpidesse, suleti iseliimuva kleebisega ja võeti kaasa. Asfaldil pingi kõrval avastati padrunitropp, mis markeeriti numbriga 5, pakendati paberkotti ja võeti kaasa. Pingi alt vasakust otsast 1,27 meetri kauguselt avastati deformeerunud haavel, mis markeeriti numbriga 6, pakendati paberkoti ja võeti kaasa. Pingi alt vasakust otsast 0,27 meetri kauguselt avastati deformeerunud haavel, mis markeeriti numbriga 7, pakendati paberkoti ja võeti kaasa. Antud kriminaalasjas on läbiviidud ka ekspertiis, et tuvastada süüdistatava Nikolai Mikrjukov’i elukoha läbiotsimisel äravõetud kaherausse jahipüssi IŽ-27E päritolu. Nimelt esitati tõendina tulirelvaekspertiisiakt nr 14E-TB0004, millest nähtub, et ekspertiisiks esitati laskekõlblik 12 kaliibriline kaheraudne sileraudne püss IŽ-27E nr Al3446, mis kuulub tulirelvade hulka. Samuti esitati ekspertiisiks 38 (kolmkümmend kaheksa) 12 kaliibrilist sileraudse püssi padrunit ja 19 (üheksateist) 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, mis on laskekõlblikud ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvad. Ekspertiisiga tuvastati muuhulgas, et kõik ekspertiisiks esitatud padrunid olid valmistatud tööstuslikult, samuti, et 12 kaliibrilised sileraudse püssi padrunid on ette nähtud tulistamiseks kõikidest vastavakaliibrilistest siledaraudsetest tulirelvadest. Ekspertiis leidis, et 7,62x51 mm kaliibrilised vintpüssipadrunid on ette nähtud tulistamiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh vintpüssidest M14, M1 Garand, erinevad mudelid tootjatelt Winchester, Smith & Wesson, Savage, Remington, Sako, Mauser, samuti osadest karabiinidest. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati kaks pliid sisaldava teadmata objektiga tekitatud süvendvigastusega puutükki; nelikümmend üks deformeerunud metallhaavlit, mis on tõenäoliselt padruni pihtamislaengu komponendid ning üks 12 kaliibrilise sileraudse püssi padruni lastud ja deformeerunud tropp, mis kuulub padrunikomponentide hulka ning oli osa padrunist, mis oli laetud 3,0-3,5 mm läbimõõduga haavlitega. Ekspertiisi käigus tuvastati, et haavlite ja tropi osas ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need on tulistatud esitatud relvast, kuna nii haavlitele kui tropile ei kujunenud piisavas koguses eritunnuseid võrdlusuuringute läbiviimiseks. Antud kriminaalasjas on esitatud tõendina DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0113, millest nähtuvalt jopelt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Nikolai Mikrjukov'i DNA profiiliga, kuid mitte XXXDNA profiiliga. Samuti nähtub DNA ekspertiisiaktist, et püssilt võetud viiendast proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Nikolai Mikrjukov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Neljas proov püssilt, proov padrunilt, esimene proov jopelt, neljas proov jopelt ja viies proov jopelt andsid DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Nikolai Mikrjukov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

1-14-3671 segaproovides. Püssilt võetud esimesest proovist (mõlemalt päästikult) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit ühelt isikult. Kõik selles DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Nikolai Mikrjukov'i DNA profiilis. Tõendina on avaldatud lasujäägiekspertiisi akt nr 14E-AE0001, millest nähtub, et Nikolai Mikrjukov'i paremalt ja vasakult käelt ning jope varruka otstelt leiti pliiosakesi, mis viitavad võimalikele lasujääkidele. Kohtulikul uurimisel avaldati tõendina ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja – psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 71, millest nähtuvalt Nikolai Mikrjukov oli süüks pandava teo ajal võimeline aru saama oma teost, samuti võimeline oma tegevust juhtima. Ekspertiisi kohaselt sooritas Nikolai Mikrjukov talle inkrimineeritava teo süüdivas seisundis. Ekspertiisiaktist tulenevalt on Nikolai Mikrjukov võimeline oma psüühilise seisundi poolest osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral kandma karistust. Teo toimepanemise ajal oli Nikolai Mikrjukov võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtima. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et Nikolai Mikrjukov ei olnud inlomiineeritava teo toimepanemise momendil tugeva hingelise erutuse seisundis. Nikolai Mikrjukov’i käitumist mõjutas 30.12.2013.a kuriteo toimepanemise ajal tavaline raske alkohoolne joobeseisund, mis seisnes võimetuses kontrollida mõnuaine tarvitamisel aine kogust, osaliselt ka enda käitumist alkohoolse joobe seisundis ja tarvitamise kestust. Nikolai Mikrjukov käitus temale inkrimineeritava teo ajal lähtuvalt temapoolsest hinnangust situatsioonile teadliku sooviga karistada teda solvanud isikut. Tõendina on esitatud päringuvastus sündmusega seoses hädaabinumbril 110 30.12.2013.a. tehtud kõnede kohta ja nende kõnede salvestuste kui asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et tunnistaja XXXkirjeldab tulistamisjuhtumi pealtnägemist ning tulistajale järgnemist. Samuti on nähtav tunnistaja XXX poolt antud info tulistaja isiku ja tulistamise põhjuse kohta. Antud kriminaalasjas on esitatud tõendina ka kaks ekspertiisimaterjali võtmise protokolli, millest nähtuvad, et kannatanult XXX’lt ja süüdistatavalt Nikolai Mikrjukov’ilt võeti süljeproov DNA ekspertiisi määramiseks. Kohtuliku uurimise käigus avaldati tõendina ka isiku ekspertiisakt nr 14E-PõI0011 koos fotodega, millest nähtub, et kannatanul XXXl esinevad laskevigastused alajäsemetel: sisenemisava parema põlve välisküljel koos parema reieluu alaotsa killulise murru, põlveliigese vigastuse ning põlvekedra ja sääreluu ülaotsa killulise murruga. Sisenemisava vasaku põlve seesmisel pinnal koos vasaku reieluu alaotsa killulise nihkumisega. Mõlemal alajäsemel paiknevad laskevigastused võisid olla tekitatud käsitulirelvalaskudest haavlitega. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et XXXl tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, mis põhjustavad raske kehalise haiguse. Ekspertiisiakti kohaselt nähtub, et tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses (30.12.2013.a) näidatud ajal. Tõendina on esitatud ia süüdistatava Nikolai Mikrjukov’i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et isik peeti kahtlustatavana kinni 30.12.2013.a kella 19:45 ajal Tallinnas, XXX. Kinni pidamisel võeti Nikolai Mikrjukov’i mõlema käe pealt lasujääkide proovid. Iseloomustava tõendina on esitatud Harju Maakohtu 19.03.2013.a kohtuotsus, mille kohaselt Nikolai Mikrjukov tunnistati süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. KarS §68 sätteid kohaldades loeti

1-14-3671 ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui 18 kuulise katseaja jooksul ei pane Nikolai Mikrjukov toime uut tahtliku kuritegu. Lisaks kohustati otsusega, et Nikolai Mikrjukov peab alluma KarS § 75 lg 1 välja toodud kontrollnõuetele. Lisakaristusena kohaldati juhilubade äravõtmist 3 kuuks. Kohtuliku uurimise käigus avaldati tõendina läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et läbiotsimine teostati kolmetoalises korteris - alustati köögist, jätkati köögiga ühenduses olevas elutoas, koridoris, magamistoa palkonil, magamistoas, lastetoas, WC-ga külgnevas koridoris ja tualetiga ühendatud vannitoas. Läbiotsimise käigus leiti järgnevad objektid. Nimelat köögilaualt võeti ära sealt avastatud kaheraudne jahirelv IŽ 22E nr 13 446, koridorinagist võeti ära musta-halli värvi talvejopp Northbridge XXL. Magamistoast avastati madratsi alt ja võeti ära 2 padrunit Mirage, 19 padrunit 308W88 võeti ära Ostupromenaadi kilekotist, karp SG osaliselt avatud ja pruuni värvi kleeplindiga kinni kleebitud, karbis 11 padrunit Mirage ja 5 padrunit SB LORD, 19 padrunit, 5 padrunit Mirage ja 5 padrunit SB LORD osaliselt avatud ja pruuni värvi isoleerlindiga kinni mähitud karbis Remington, pruuni värvi isoleerlindiga kinnitatud rohelist värvi karp, milles oli 5 padrunit Siug, katkirebitud pakendiga pruuni värvi isoleerlindiga kinnitatud rohelist värvi karp Special Siug, milles oli 5 padrunit Siug. Äravõetud jope taskutest avastati mobiiltelefon Nokia, helesinist värvi välgumihkel, avatud tubakapakk, ühistranspordikaart. Kõik leitud esemed pakendati paberkottidesse ja võeti kaasa. Antud kriminaalasjas on esitatud tõendina ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et Nikolai Mikrjukov’il tuvastati 30.12.2013.a alkoholijoove kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,30 mg/l. Oma ütlused on andnud ka süüdistatav Nikolai Mikrjukov, kelle ütlustest nähtub, et 30.12.2013.a õhtul kuskil kella 17:00 ajal hakkas XXX teda sõimama, kuid süüdistatava sõnade kohaselt selle põhjust ta ei tead. Ütluste kohaselt nad kaklesid kätega ja ühel hetkel lõi süüdistatav kannatnut tõenäoliselt vastu keha. Seepeale ütles XXX: „ Sinuga on lõpp“. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei mäleta, kuidas ta sellesse ähvardusse suhtus, kuid tõenäoliselt võttis ta neid sõnu ähvardusena enda suhtes. Sellepärast otsustas süüdistatav Nikolai Mikrjukov XXX XXX’le nende sõnade eest kättemaksta. Nikolai Mikrjukov läks koju ja võttis umbes 8 aastat tagasi soetatud relva diivani tagant välja ja läks Maxima kaupluse juurde. Süüdistatav tahtis XXX’d relvaga hirmutada. Maxima kaupluse juurde võttis ta kaasa oma 4-kuulise kutsika. Olles jõudnud Maxima kaupluse juurdes olevasse bussipeatusesse nägi süüdistatav kannatanut peatuses pingil üksinda istumas. Süüdistatav täpsustas, et ta ei mäleta täpselt, kuid arvatavasti hakkasid nad peatuses uuesti tülitsema ja siis sai ta tigedaks ja tulistas kannatanut kaks korda jalgadesse. Süüdistatav lisas oma ütlustes, et ta laadis relva ära juba kodus kahe musta värvi padruniga. Ütlustest nähtub, et peale sündmust läks süüdistatav koju, teel sinna viskas ta kasutatud padrunid ära ning kodus olles tegi ta relva rauad ja padrunipesa relvaõliga puhtaks ning läks magama. Süüdistatav Nikolai Mikrjukov lisas veel oma ütlustele, et tal ei ole kunagi olnud relvaluba ning ta ei ole kunagi seda ka taodelnud. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka Põhja Prefektuuri lubadetalituse vastus päringule, millest nähtub, et Nikolai Mikrjukov’i nimele ei ole väljastatud relvaluba ja isik ei ole olnud Põhja prefektuuris arvel relvaloa taotlejana.

1-14-3671 Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’i süüd KarS § 418 lg 1 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud nimelt: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisiaktiga nr 14EGE0113, tulirelvaekspertiisiaktiga nr 14E-TB0004, lasujäägiekspertiisi aktiga nr 14EAE0001, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktiga nr 71, päringuvastusega sündmusega seoses hädaabinumbril 110 30.12.2013.a tehtud kõnede kohta ja nende kõnede salvestuste kui asitõendi vaatlusprotokolliga, kannatanu XXXütlustega, ekspertiisimaterjali (DNA) võtmise proovidega nii XXXja N.Mikrjukovilt, isiku ekspertiisiaktiga nr 14E-PõI0011, tunnistaja XXXütlustega, tunnistaja XXX i ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, N.Mikrjukovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, Harju Maakohtu 19.03.2013.a. otsusega, 30.12.2013.a. algusega kell 22.15 teostatud läbiotsimisprotokolliga fototabeliga, Nikolai Mikrjukovi kahtlustatavana antud ütlustega ja Põhja Prefektuuri lubadetalituse vastusega päringule. Kohus leiab, et Nikolai Mikrjukov’i süüd KarS § 418 lg 1 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on Nikolai Mikrjukov’i süüvõimeline ja kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemises Relvaseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seotud nõuete rikkumises. Käitlemise all mõeldakse eelkõige nende valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist ja kandmist. Tulirelvaks loetakse relva, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Tulirelva olulisteks osadeks on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Ebaseaduslikkus seisneb peamiselt relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. Antud kriminaalasjas on tõendatud nii lubadetalituse vastusega kui ka süüdistatava Nikolai Mikrjukov’i enda ütlustega, et ta ei ole relvaluba ja ta pole seda kunagi taodelnudki. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov pani KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna ta otsustas omandada relva, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud.

KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab KarS § 118 kirjeldatud tunnustele. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene ilma meditsiinilise abita sureks. Oht kannatanu elule peab tulenema otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, st tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Raske kehaline haigus on normatiivne tunnus, normatiivse iseloomu annab sellele hinnangulise täiendi raske kasutamine. Kehaline haigus väljendub elundi või koe morfoloogilises rikutuses ja funktsionaalses häires. Mõiste kehaline haigus hõlmab endas nii

1-14-3671 traumaatilisi kehavigastusi kui ka mürgist, viirusest, bakteritest, psüühilisest mõjutamisest vms tegurist põhjustatud organismi seesmisi patoloogilisi seisundeid. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid eluohtlikud. Samale seisukohale on jõutud ka isiku ekspertiisaktis nr 14E-PõI0011, kus on märgitud, et kannatanul tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud, mis põhjustavad raske kehalise haiguse. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov pani teo toime otsese tahtlusega, kuna tema poolt antud ütlustest nähtub, et ta laadis relva ära juba kodus. Seega Nikolai Mikrjukov ei soovinud kannatanut puhtalt hirmutada vaid tekitada talle ka tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul, selleks, et kedagi hirmutada ei pea relva laadima. Hirmutamiseks oleks piisanud laadimata tulirelva näitamisest. Samuti nagu nähtub ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi aktist N.Mikrjukov sooritas talle inkrimineeritava teo raske alkohoolse joobe seisundis ja süüdivas seisundis, tal ei esinenud oluliselt piiratud võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, samuti ei esinenud tal vaimse tegevuse või isiksusliku arengu häireid, ta polnud inkrimineeritava teo toimepanemise momendil tugeva hingelise erutuse seisundis, vaid ta käitus lähtuvalt temapoolsest hinnangust situatsioonile teadliku sooviga karistada teda solvanud isikut.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistusja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistatavat Nikolai Mikrjukov’il on üks kehtiv kriminaalkaristus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud 19.03.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest. Isikule mõistetud karistust ei pööratid

1-14-3671 täitmisele, kui isik ei soorita uut tahtliku kuritegu 18 kuulise katseaja jooksul. Katseaeg algas 19.03.2013.a ja pidi lõppema 18.09.2014.a. Seega sooritas Nikolai Mikrjukov’il uue tahtliku raske esimese astme kuriteo katseajal. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-40-04, p 7). Kuna Nikolai Mikrjukov’il on üks kehtiv kriminaalkaristu ja uue kuriteo sooritas ta katseajal, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Nikolai Mikrjukov’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’ile ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Kohus leiab, et Nikolai Mikrjukov’i karistamine ei kannaks karistuse üldprevantiivseid eesmärke, samuti ei oleks see vastav isiku süü suurusele. Nikolai Mikrjukov’i tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht tema elule, seega oleks rahaline karistus kohtu hinnagul liialt leebe. Kuna ühe kuriteo toimepanemine on kvalifitseeritav esimese astme kuriteona välistab juba ainuüksi see asjaolu rahalise karistuse mõistmise. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et Nikolai Mikrjukov’il ei ole kindlat töökohta. Nikolai Mikrjukov’it kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, sh ekspertiistasud. Seega ei analüüsi kohus pikemalt, miks oleks Nikolai Mikrjukov’ile rahalise karistuse määramine ebaotstarbekas. Karistuse mõistmisel Nikolai Mikrjukov’ile peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üldja eriprevantiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Kohus märgib, et kuna mõistetud karistus on pikem kui kaheaastane vangistus, mis on KarS § 69 lg 1 alusel üheks üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks ei saa kohus üldse kaaluda mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’i ei ole sobilik isik, kelle suhtes oleks võimalik rakendada KarS § 69 sätteid. Nikolai Mikrjukov’il ei esine eeldusi üldkasulik töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks kohtu hinnangul oma eesmärki eriprevantiivses mõttes. Kohtul puudub usaldus, et Nikolai Mikrjukov suudaks vabaduses olles hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning korrektselt jälgida kontrollnõudeid. KarS § 418 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 118 lg 1 p 1, 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 418 lg 1 sanktsiooni keskmise määrana näinud ette 1,5 aastat vangistust ning KarS § 118 lg 1 p 1, 2 sanktsiooni keskmise määrana 6 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuleb tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p

1-14-3671 19). Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’i on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras ning seda põhjendusel, et Nikolai Mikrjukov küll kahetseb toime pandud tegusid kuid kannatanu kehavigastused on rasked, oli oht tema elule, temast on saanud invaliid. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Nikolai Mikrjukov’i tuleb süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 aastat. Nikolai Mikrjukov’i tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises eest ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 6 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 19.03.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Nikolai Mikrjukov’i kinnipidamise päev, so 30.12.2013.a. Nikolai Mikrjukov suhtes valitud tõkend vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tühistada. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimus vabastamise vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’i suhtes ei ole võimalik rakendada taaskord KarS § 74 sätteid, kuna süüdistatavat pani uue tahtliku raske isikuvastase kuriteo toime katseajal. Kohus on seisukohal, et mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine oleks vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel. Süüdistatav on ise andnud ütlusi, et ostis relva, omamata relvaluba. Samuti on isiku ütlustest nähtav, et ta läks koju ja võttis relva ja laadis selle ära. Samuti nähtub ütlustest, et süüdistatav sai tigedaks ja tulistas kannatanut kaks korda. Kohus märgib, et kui isik laseb ennast emotsioonidel mõjutada niivõrd palju, et ta otsustab kedagi tulistada, siis ei ole ta sobilik isik, kelle suhtes rakendada tingimuslikult karistusest vabastamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega

1-14-3671 taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-121-05, p 5). Kohtu hinnangul on võimalik saavutada šokivangistuse efekt juhul, kui isik ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi all ning kohesele kandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. Lähtuvalt sellest seisukohast ei ole Nikolai Mikrjukov’i näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada šokivangistust, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Nikolai Mikrjukov viibib vahi all alates 30.12.2013.a, mis on üle viie kuu, seega ei ole Nikolai Mikrjukov’i näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada šokivangistust. Vastavalt KarS § 56 peab isik vastutama toimepandud teo ees. Nikolai Mikrjukov’i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse ja vaimse tervise tõttu poleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust, samuti polnud tema poolt toimepandud tegu juhuslik. Kohus on seisukohal, et Nikolai Mikrjukov’i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk vaid reaalse vangistuse mõistmisega.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena 6 DNA ekspertiisiga tagastatud luutükki, lasujäägiekspertiisiga tagastatud jope, 2 lasujäägiproovi ja tutvumismaterjal, sileraudne jahipüss koos padrunitega ja CD-plaat kõnesalvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt võidakse muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohus seisukohale, et CD plaati kõnesalvestustega, mis asuvad kriminaalasja toimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud asitõendid, mis asuvad Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas 6 DNA ekspertiisiga tagastatud luutükki, 2 lasujäägiproovi ja tutvumismaterjal– tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Lasujäägiekspertiisiga tagastatud jope, mis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Kuriteo toimepanemise vahend sileraudne jahipüss koos padrunitega tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada.

1-14-3671

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse ekspertiisitasu summas 4140,75 eurot (neli tuhat ükssada nelikümmend eurot ja seitsekümmend viis eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 608,40 eurot (kuussada kaheksa eurot ja nelikümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend eurosenti). Arvestades Nikolai Mikrjukov’i varalist seisundit, legaalse sissetuleku puudumist, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Nikolai Mikrjukov 1-14-3671, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.