K.Z-i M Ä Ä R U S K.Z
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10.06.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-4096
K.Z
Anne PALMISTE
K.Z-i sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kaitsja
vandeadvokaat Kaido KOOGA
K.Z-i
Viru Vangla materjalid Z.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.M sünd. xxx, isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 07.01.2013 ja lõpp 30.12.2014 Jätta Z.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Z.M-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. tutvumine materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 € käibemaks 12 €). Välja mõista Z.M-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud
Viru Vangla esitas 28.04.2014 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
materjalid
kinnipeetav
Z.M-i
Z.M on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.06.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 7, 8, 9 ja §200 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva alates 07.01.2013. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning kriminaalsed sõbrad. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, seotud ka vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav osaleb vanglas riigikeele kursustel, töötab koristajana, alustas sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Kinnipeetaval on mitmesugused töökogemused, kuid mitteametlikelt erinevatelt töödelt. Kinnipeetavat toetab vangistuses moraalselt ja rahaliselt ema. Kuritegude toimepanemise kiirus ja sagedus viitab kinnipeetava moraalsele valmisolekule selliseks elustiiliks. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust amfetamiini 1 – 2 korda nädalas, on suitsetanud kanepit. Kinnipeetaval on normaalsed suhtlemisoskused, vägivaldsusele viitavaid asjaolusid ei ole täheldatud, vestlusel väljendab prosotsiaalseid hoiakuid ning põhjendab oma kuritegelikku käitumist eelkõige halba seltskonda sattumisega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonda kuuluvad ema, 2 õde ja vend, suhted perekonnaga on vangistuse ajal säilinud. Kinnipeetava isa elab pikka aega perest eemal, ema sõnul ei soovi kinnipeetav peale vangistust enam isaga suhelda, sest just isa uue perega tutvumisel sattus kinnipeetav kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama vanaemale kuuluvasse eramusse Tartumaale, kus elamistingimused on kitsad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik ema sõnade kohaselt asuda tööle OÜ Peipsi Grupp Holdingus, kus juhatuse liige kinnitas suuliselt, et tublile tööinimesele tööd leidub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetav on varem olnud seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega määratud kriminaalhooldusele koos kohustusega teha 40 tundi üldkasulikku tööd. Selle tegemise ajal esines koostatud ajakavast väiksemaid kõrvalekaldeid, kuid kohustus sai täidetud.
Maakohtu istung Kinnipeetav Z.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on vanglas paljust aru saanud. Prokurör i abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt ei ole kõrge.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud as ja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, nähtub süüdimõistvast tartu Maakohtu 25.06.2013 otsusest, et antud kinnipeetava puhul on tegemist 21 varguse episoodiga ning ühe röövimisega. Seega ei ole kuritegude toimepanemine kinnipeetaval olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on kuritegude süstemaatilise toimepanemisega. Selline käitumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka vabanemise korral. Maakohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad, et tagada tema seaduskuulekas käitumine. Seda asjaolu kinnitab ka varasem kriminaalmenetluse lõpetamine kinnipeetava suhtes, mille kohaselt ei olnud kriminaalhooldus selliseks piisavaks meetmeks, mis oleks vältinud kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Distsiplinaarkaristuste olemasolu ei toeta kinnipeetava väidet selle kohta, et ta on vangistuses kõigest aru saanud. Vastupidi, selle alusel saab öelda, et kinnipeetav ei ole vangistuses enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama surnud vanaemale kuuluvasse eramusse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elamistingimused seal on kitsad. Vabanemise korral on kinnipeetavale suuliselt lubanud töökoha garanteerida OÜ Peipsi Grupp Holding. Kirjalik garantiikiri asja materjalides puudub. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub aga, et töökoht on kinnipeetavale tagatud juhul, kui ta on hea töömees. Siinkohal arvestab maakohus asjaolu, et kuigi kinnipeetaval on mitmesugused töökogemused, on need mitteametlikelt töökohtadelt ja lühiajalised. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteod toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega juhul, kui kinnipeetavat ei võeta tööle või ta ei vasta antud töökohale esitatud nõuetele, on materiaalsete raskuste tekkimisel oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendab antud kinnipeetava puhul ka mõjutatavus, narkootikumide tarvitamine ja võimalik endiste kuriteokaaslastega
suhtlemise jätkamine. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kaks kuriteokaaslast viibivad vabaduses. Riigikeele kursusel osalemise ja sotsiaalprogrammis Õige hetk osalemise alustamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina antud kinnipeetava suhtes. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenet luse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.