Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
05.06.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-12354
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
H.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 04.05.2012 ja lõpp 01.05.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista H.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 225,60 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest AdvokaadibürooValge & Uiga kasuks 225,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu H.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.09.2012 otsusega kriminaalasjas 1-1112354 KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti H.F-ile karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja kulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2011, alates 24.05.2011 kuni 25.05.2011, s.o kolm päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 04.05.2012. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung H.F taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Peale vabanemist asuks elama oma õe juurde. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda, kuna vabaduses on parem olla kui vangistuses. Peale vabanemist hakkab elama pensionist, mis on 170 eurot kuus. Kinnipeetaval on olemas tuttavad, kelle juurde saaks minna tööle. Vangistuses läbis programmi eluviisitreening. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et kui kohus leiab võimaluse kinnipeetav vabastada, siis vabastada kinnipeetav enne tähtaegselt vangistusest. Kinnipeetaval on olemas elukoht ja tal on olemas sissetulek, mis on küll väike, kuid võimaldab hakkamasaamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused näitavad isiku suutmatust alluda kehtestatud normidele ning elada seaduspärast elu. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest
ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isiku suhtumine ametnikesse on olnud negatiivne (ka solvav). Isik on ise avaldanud, et vaevalt ta tulevikus ilma vangistuseta toime tuleb. Isik suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt. Muutusteks ta valmis ei ole ning arvab, et muutuma peavad teised, mitte tema. Isik ei teadvusta kuriteo toimepanemist. Kohus leiab, et isiku hoiakutest nähtub asjaolu, et kinnipeetaval puudub motivatsioon hoiduda kuritegelikust käitumisest ning elada seaduskuulekat elu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine ei aita saavutada eesmärki ning kinnipeetav ei läbi kriminaalhooldust positiivselt. Kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Vabaduses oli kinnipeetaval probleemiks alkoholi kuritarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav ei tunnista alkoholiga seotud probleeme ning ei näe seost kuritegeliku käitumise ja alkoholi kuritarvitamise vahel. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 58 %. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.