Kohtulahend

kokku üldkasuliku tööga 1438 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa) tundi.

Kürsa, 1-14-4669, konfiskeeritud vara“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Janek Kürsat süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so rahapesus suures ulatuses summas 68 178 EUR, mis seisnes alljärgnevas: 14.08.2013 ja 15.08.2013 sisenes seni tuvastamata isik ebaseaduslikult Lloyds TSB Bank Plc andmetöötlusprotsessi ja teostas Watsons Haulage LLP nimele avatud arvelduskontolt kaks ülekannet kokku summas 60 000 GBP Janek Kürsa kontole nr FI8980300710050011 Danske Bank Oyi-s. Koverteerituna eurodesse laekusid nimetatud ülekannete tulemusena Janek Kürsa kontole järgnevad summad: 1) 14.08.2013 33 999 EUR selgitusega: "REF: 3825-0031012981"; 2) 15.08.2013 34 179 EUR selgitusega: "REF: 3825-0031023799". Seni tuvastamata isik, selleks, et varjata Janek Kürsa kontole arvutikelmuse tulemusena laekunud vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi nimetatud rahaliste vahenditega järgmised toimingud: 1) 14.08.201 kandis 34 000 EUR XXX OY nimele Danske Bank Plc-s avatud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX , mille palus rahasiirde korralduse nr XXX kohaselt edastada Tavid AS-ile ettevõtte Tallinnas, Aia tn 5 asuvast kontorist Janek Kürsale sularahas väljastamiseks. 2) 15.08.2013 kandis 34 000 EUR XXX OY nimele Danske Bank Plc-s avatud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX , mille palus rahasiirde korralduse nr XXX kohaselt edastada Tavid AS-ile ettevõtte Tallinnas, Aia tn 5 asuvast kontorist Janek Kürsale sularahas väljastamiseks. 14.08.2013 võttis Janek Kürsa vastavalt tuvastamata isikult saadud juhistele Tavid AS-ist rahasaadetise nr XXX väljaminekuorderi alusel sularahas välja 33 458.50 EUR ning edastas saadud rahalised vahendid tuvastamata isikule. Enne sularaha kättesaamist esitas Janek Kürsa Tavid AS-ile "VARA PÄRITOLU SELGITUSE" milles avaldas, et on XXX OY omanik ning kandis raha nimetatud ettevõtte arvelt oma arvele Eestis sularahas kauba ostmiseks. Peale nimetatud toiminguid kaotati rahaliste vahendite seos kuriteoga, millest see vara oli saadud. 15.08.2013 ning 16.08.2013 soovis Janek Kürsa Tavid AS-ist võtta välja sularahas sinna 15.08.2013 rahasiirde korralduse nr XXX alusel edastatud rahalised vahendid summas 33 458.50 EUR, kuid nimetatud rahaliste vahenditega ei õnnestunud Janek Kürsal toiminguid teha, sest rahapesu andmebüroo peatas 16.08.2013 ettekirjutusega nendega tehingute tegemise.

Seega pani Janek Kürsa toime rahapesu suures ulatuses, st sooritas kuriteo tulemusel saadud varaga toiminguid, mille eesmärgiks oli varjata selle tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest ja varjas vara kuritegelikku päritolu, milline tegevus on KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 27.05.2014 sõlmitud Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Piret Paukštys, süüdistatava Janek Kürsa ja tema kaitsja Aivar Ennok vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 394 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. 2) KarS § 68 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev (29.10.2013) ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 3) KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1438 tunniga tähtajaga 2 aastat. 4) Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 2 ja § 394 lg 5 alusel konfiskeerida Janek Kürsalt 33 458.50 EUR, kui rahapesu objektiks olev vara. (Nimetatud summa asub Politsei- ja Piirivalve Ameti tagatiskontol nr 10220034796011) Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 394 lg 2 p-st 3, §-st 68, 69 ja § 75 asub kohus seisukohale, et Janek Kürsa kuulub temale KarS § 394 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Janek Kürsa on täisealine ja töövõimeline isik ning vaatamata sellele, et süüdistatav on märkinud enesel töökoha puudumist, märgib kohus, et kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 117) ning töökoha puudumise tõttu, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul määrates, et igakuiselt kohustub Janek Kürsa menetluskulusid tasuma kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.