Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
05.06.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-9102
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.11.2012 ja lõpp 08.11.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas 112-9102 KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning KarS § 422 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS §
64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti M.N-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 08.11.2012. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.N taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Peale vabastamist on tal töökoht olemas kolmes firma. Tal on keevitaja-operaatori eriala omandatud. Perekonnaks on tütar, kellega olid enne kohut head suhted. Kinnipeetav avaldas, et alkohol ei ole tema jaoks probleem. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all, kuid peale ühiskasuliku töö sooritamist ning katseaja möödumist jätkas kuritegelikku elu ja pani toime uusi tahtlike kuritegusid. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle mõju avaldanud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr. 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused näitavad isiku suutmatust alluda kehtestatud normidele ning elada seaduspärast elu. Kohus nõustub prokuröriga, et arvesse tuleb võtta KarS § 76 lg 3 alusel ka kuriteo asjaolusid. Viru Maakohtu 16.11.2012 kohtuotsusest nr 1-12-9102 on jälgitav süüdimõistetu tegude osakaal KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuritegudes. Kinnipeetav, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 20.10.2011 kella 14.50 paiku, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil omavoliliselt võttis kannatanule kuuluva auto sõitis mööda tänavat, ei tulnud toime auto juhtimisega ja pani toime liiklusavarii. Oma tegudega pani M.N toime KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Peale selle, tema 20.10.2011a. kella 14.50 paiku omamata kehtivat „B“ kategooria mootorsõidukite juhtimise õigust, millega rikkus LS § 90 lg.1 p.1 ning olles joobeseisundis, mis oli tingitud nii alkoholi kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest (vastavalt uuringuaktile nr.2479T tema veres avastati 2,14±0,06 mg/g etanooli, ning uriinist tramadooli) juhtis ärandatud sõiduautot, millega rikkus LS § 69 lg. 4 p.1. Kinnipeetav ei tulnud toime sõiduki juhtimisega, kaldus sõiduteelt kõrvale, mille tagajärjel auto sõitis kõnniteele jalakäijale otsa, tekitades kannatanule vaagnaluude murru vasakul, roiete hulgalised murrud vasakul, ühe roide murru paremal, seljaaju vigastuseta nimmelülide lülikehade murrud, vasakpoolse õhkrinna eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise momendil. Oma tegudega pani kinnipeetav toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest
inimesele raske kehavigastuse s.t KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.