Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

XxxVangla

Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 29.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kuldar Bormanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.06.2009.a kohtuotsusega tunnistati Kuldar Bormann süüdi KarS § 25 lg 2 – 114 p 5 järgi ja karistati teda 8-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 29.12.2008.a ja lõpp on 29.12.2016.a. Kuldar Bormanni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 1 kord, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal omandas puidupingitöölise eriala, läbis Vihajuhtimise treeningu, EQUIP programmi ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, lõpetas 12. klassi, võttis osa AA tugirühma tööst, töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Soovib vabanedes asuda elama ema juurde Xxx. XxxVangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kuldar Bormanni kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas toetav perekond. Vabanemisel naaseb kinnipeetav oma pere juurde aadressile Xxx. Vabanemisel puuduvad andmed garanteeritud töökoha kohta, kuid lähedased on teda nõus majanduslikult toetama.

Kuldar Bormann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab Kuldar Bormann ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Bormann on 1 kord kriminaalkorras karistatud ja viibib esimest korda vangistuses. Vangistuse ajal on Bormann olnud hõivatud tegevustega, mis viitavad tema hoiakute muutumisele. Ta on lõpetanud vangistuse jooksul puidupingitöölise eriala sooritades lõpueksami hindele 5, ta on läbinud vihajuhtimise treeningu ning lõpetas aastal 2012 12. Klassi. On osalenud AA tugirühma töös ja läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Samuti on ta töötanud avavanglas majandustöödel ning järelvalveta väljaspool vanglat. Tal on olemas tugev motivatsioon muutusteks. Tema isiku puhul puudub ohtlikkus ja risk eluaseme ja hariduse osas. Ohtlikkus ja risk on alkoholi osas, kuid ta tunnistab alkoholi tarvitamisega esinenud konflikte ja on ka vanglas olles saanud abi alkoholist tingitud ohu vähendamiseks. Ta on motiveeritud muutuma õiguskuulekaks ja tal puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Mõistab oma tegevuse tagajärgi. Uue kuriteo toimepanemise oht 2 aasta jooksul on 12%, mis on madal risk. Vägivallakuriteo osas on keskmine risk 22%. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, toetab prokurör XxxVangla seisukohta ja Kuldar Bormann ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja väga aktiivne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Kuldar Bormanni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kuldar Bormanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetav kannab karistust esimese astme kuriteo – mõrva katse eest, on see tema esimene karistus. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud Kuldar Bormanni mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Sellest järeldab kohus, et isik on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Seda, et kinnipeetav soovib oma käitumist muuta paremuse suunas, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal - puidupingitöölise eriala omandamine, Vihajuhtimise treeningu, EQUIP programmi ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, 12. klassi lõpetamine ning AA tugirühma tööst osavõtt. Kuna vastavalt esitatud materjalidele oli kinnipeetav kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, arvestab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet enam alkoholi mitte tarvitada. Oluline on siinjuures ka eelpool märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu läbimine ja AA tugirühma tööst osavõtmine vangistuse ajal. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.

Bormannile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti XxxVangla, hinnates uue kuriteo sooritamise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 12 %, mis on madal näitaja. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et isik tunnistab ja kahetseb tehtut, isik on motiveeritud muutuma õiguskuulekaks, potentsiaali selleks on piisavalt. Ka on vangla märkinud, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud K. Bormann, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa K. Bormanni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.