Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

S.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal läbis kinnipeetav „Suitsetamisest loobumise nõustamise“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on võimalik vabaneda aadressile XXX. S.M puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, kuid ema on valmis teda materiaalselt toetama. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. S.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalik vabaneda aadressile XXX. Vabanemisjärgne töökoht puudub. S.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja Vangla ettepanekut. Isik on väheohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 18%. Isik ei õigusta oma tegusid ja tunneb pigem süüd. Samuti on ta kannatanule kahju hüvitanud. Vägivaldseid kuritegusid ei ole ta toime pannud. Prokurör toetab Vangla ettepanekut allutada isik KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 4 nõuetele. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on hüvitanud kahju enne vahistamist. Palub võimaldada kaitsjatasu tasumist ositi kuue kuu jooksul, kuna hetkel kinnipeetaval sissetulek puudub. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viimase kohtuotsusega tunnistati S.M süüdi varguse eest ning karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus arvutikelmuse ja varguse eest. Kohus arvestab, et tegemist on teise astme kuritegudega ning nii prokurör kui ka Vangla toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla on välja toonud, et kinnipeetav on väheohtlik avalikkusele ning on hinnanud kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe järgneva aasta jooksul 18 %, mis on madal näitaja. Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava enda sõnul motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on suur ning ta on kindel, et see ka õnnestub, saab aru, et peab vabanema oma praegustest tuttavatest, mõistab ühiskonna kehtivaid reegleid, tunneb muret kannatanu pärast ja on talle kahju hüvitanud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Sellest järeldab kohus, et isik on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu kaks kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Pärast vabanemist on S.M olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa S.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud S.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. KrMS § 180 alusel tuleb S.M hüvitada ka kaitsjatasu. S.M-i kaitsja määratud korras advokaat Paavo Paal esitas kohtule taotluse hüvitada talle 108 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Arvestades S.M-i varalist seisundit (töökoha puudumist) ning tema resotsialiseerumisväljavaateid võimaldab kohus S.M-iltasuda menetluskulu ositi kuue kuu jooksul.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.