Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus
Viljandi kohtumaja 04. juuni 2014 nr 1-14-4246 (kohtueelses menetluses nr 13260101370) riik versus Imre Paap kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Aivar Hint Eleri Romantšuk Külli Zimm Imre Paap (isikukood 38403292768; elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 121 ja § 122 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada Imre Paap süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; ning tunnistada Imre Paap süüdi KarS § 122 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Imre Paapile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Imre Paapile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsusega Imre Paapile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista Imre Paapile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69 alusel asendada Imre Paapile mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 1016 (üks tuhat kuusteist) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20. juuni 2016; üldkasuliku töö tegemisel allutada Imre Paap KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile; määrata Imre Paapile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata Imre Paapile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; tühistada Imre Paapile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult L.V-P tsiviilhagi ning välja mõista Imre Paapilt 209 (kakssada üheksa) eurot 24 senti L.V-P kasuks; 2.2 välja mõista Imre Paapilt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt:
1) alates 2014.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 47 (nelikümmend seitse) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 Imre Paapile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 82,32 eurot (millest käibemaks 13,72 eurot) jätta riigi kanda; 2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõend DVD plaat jätta kriminaalasja juurde. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 114-4246“).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Imre Paap toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et tema 23.04.2013 kella 20-21 vahel Viljandis Tallinna 41 asuva Uku Keskuse ees lõi ühel korral lahtise käega alaealisele J.E.R vastu vasakut näopiirkonda ja ühel korral jalaga vastu kannatanu paremat jalga, mille tagajärjel J.E.R kaotas tasakaalu ning väänas välja vasaku jala. Löömisega põhjustas Imre Paap kannatanu J.E.R füüsilist valu ja tervisekahjustuse; 2) järjepideva kehalise väärkohtlemise KarS § 122 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) 12.08.2013.a. kella 18:00 paiku xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx lõi rasedat L.V-P’i ühe korra jalaga vastu reit, millega põhjustas L.V-P’ile füüsilist valu ning tervisekahjustuse; 2) 13.08.2013.a. ennelõunasel ajal xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx raputas L.V-P’i õlgadest ning sikutas käest ajal, mil L.V-P oli rase. Antud teoga põhjustas L.V-P’ile füüsilist valu; 3) 27.08.2013 Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx viskas sel ajal rase olnud L.V-P’i ühel korral harjavarrega vastu vasakut õlga, millega tekitas L.V-Pile füüsilist valu ning tervisekahjustuse.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 122 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Imre Paapile 20.03.2012 Tartu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuud ja 28 päeva võrra, lugedes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1016 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Imre Paap kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Imre Paapi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 122 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. L.V-P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 209,24 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Imre Paapilt 209 (kakssada üheksa) eurot 24 senti L.V-Pi kasuks.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Imre Paapi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 118,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Imre Paapilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud riigi õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 36 eurot. Imre Paapile riigi õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 82,32 eurot (millest käibemaks 13,72 eurot) tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale Imre Paapile sisulise õigusabi teenuse osutamine 36 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 82,32 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 82,32 eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.
4.2.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Imre Paap arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 532,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 36 eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi4
mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.