Kohtulahend

Kinnipeetav on oma venna V N suhtlemise katkestanud. B.L-i ainsaks toetavaks isikuks on tema vanaema A N. Kinnipeetava ema O N ei osalenud kinnipeetava kasvatusprotsessis, vanaema kasvatas kinnipeetavat üksi. Vabanemisel on kinnipeetavale kindlustatud vaid vanaema moraalne toetus. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tutvusringkond, kuriteod on toime pandud grupis. A N sõnul sattus B.L kergesti teiste negatiivse mõju alla. Riskivale elustiilile viitavad kinnipeetava kuriteod ja distsiplinaarkaristused. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ei tunnista probleeme, mis on tekkinud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud amfetamiini sõltuvus. Kinnipeetavale pakuti võimalust ennetähtaegse vabanemise korral pöörduda sõltuvusravile, kuid kinnipeetav keeldus. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval puudub motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Joobeseisundis olles ning pingelises olukorras võib isik kasutada vägivalda. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on B.L määratud 2-l korral. Mõlemal korral oli isik võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Ajavahemikul 13.09.2013 – 27.09.2013 kasutati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetava puhul seisneb oht võimalikus vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla B.L-i ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab B.L-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et B.L-i ainsaks toetavaks isikuks xxxx linnas on tema vanaema A N (sündinud xxxx). Vanaema ei toeta suhteid kinnipeetava emaga. Seega on B.L vabanemisel kindlustatud vaid vanaema moraalne ja materiaalne toetus. A N usub siiralt, et ehk nüüdseks on midagi B.L-i mõtteviisis ja valikutes muutunud ning ta soovib edasi seaduskuulekalt elada. Kinnipeetav elas aadressil xxxx ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise erastatud korteriga, mille üldpind on 29,2 m2. Enne vangistust oli kinnipeetav vanaema ülalpidamisel. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. B.L ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul on ta muutunud. Nüüd peab tema vanaema aitama. Kindlat töökohta tal vabanedes ei ole. Vabanedes ta võtaks end arvele Töötukassas. Kinnipeetava väitel ei suhtle ta lapsepõlvest peale oma perega, ei ema ega vennaga. B.L-i sõnul tal antud momendil narkootikumidega probleeme ei ole. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 26.03.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. B.L-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kümnel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 05.10.2011 kohtuotsusega KarS § 69 alusel antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Karistus pöörati täitmisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtuotsusest nr 1-125415 on jälgitav B.L-i tegude osakaal. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest (rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha kannatanule löömine, abielusõrmuse äravõtmine; relvana kasutatava esemega /paukpüstoliga/ ähvardamine röövimise episoodides) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 28.06.2015, st karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 3 aastat 6 kuud vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud amfetamiini sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54% ja uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta B.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus B.L vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav ütles, et ta on muutunud ning ta hakkab ise vanaema aitama. Kaitsja palus kohtul arvestada kinnipeetava vanust, tema olukorda vabaduses ja seda, et ta peab ümber kasvama.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 10-l korral karistatud ning korduvalt on teda karistatud reaalse vangistusega. Käesoleval ajal kannab B.L

Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8; 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud liitkaristust 3 aastat 6 kuud vangistust. Eraldi väärib märkimist, et KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritav kuritegu (2 kuriteoepisoodi) on esimese raskusastme kuritegu. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. B.L on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on B.L-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud amfetamiini sõltuvus. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib B.L toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.L-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik , kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.