lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2206/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2206/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-2206

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2206

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Jevgeni Šavkov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 01. aprilli 2014 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Jevgeni Šavkov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 01. aprilli 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-142206 läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 01.04.2014 otsusega tunnistati Jevgeni Šavkov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 kuuni. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust) ning J. Šavkovile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. J. Šavkov võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 01.04.2014.
2.
Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Šavkov, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista J. Šavkovile kergem karistus.
2.1.Apellant on seisukohal, et kohaldada tuleks KarS § 75 ning vabastada ta tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti leiab apellant, et 20.12.2012 otsusega mõistetud karistust ei tuleks täitmisele pöörata.

1-13-11491

2.2.Eeltoodust tulenevalt palub apellant mitte pöörata Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2012 otsusega mõistetud vangistust täitmisele või kohaldada tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Ringkonnakohus, hinnates J. Šavkovi esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on J. Šavkovile karistust mõistes põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 3-5) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus võttis J. Šavkovile karistust mõistes arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus arvestas J. Šavkovi karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsemist, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Maakohus ei hinnanud J. Šavkovi süüd suureks, sest kauba maksumus, mida ta varastas, ei olnud suur. Maakohtu hinnangul ei ole J. Šavkovi karistamise rahalise karistusega põhjendatud, sest ta on varem kohtu poolt karistatud nii rahalise karistuse, kui ka reaalse vangistusega ning vaatamata sellele, pani J. Šavkov taas toime uue samalaadse süüteo. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et rahaline karistus ei saa mõjutada J. Šavkovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et J. Šavkovi vangistus võib olla KarS § 199 lg 2 ettenähtud vangistusest oluliselt alla keskmise määra. Kuna J. Šavkov pani karistuse toime katseajal, tuleb mõistetud karistust suurendada KarS § 74 lg 4, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse tingimisi täitmata pööramise ning elektroonilise järelevalve kohaldamise osas perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5). Tuvastamist ei leidnud apellatsioonis toodud väide, nagu oleks J. Šavkovi 2014 aastal kriminaalkorras varasemalt karistatud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning karistus tingimisi täitmisele pööramata jäetud.
6.1.Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust -2-

1-13-11491 kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning J. Šavkovile mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-11-10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuses mõistetud karistuse liik ja määr igati seaduslik ja põhjendatud, arvestades siinkohal, et tegemist on süstemaatilise varavastaste süütegude toimepanijaga, ning käesoleval juhul pani J. Šavkov uued süüteod toime katseajal. Ilmselgelt pole leebemad karistusliigid ja määrad avaldanud J. Šavkovi isikule vajalikku preventiivset toimet kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.

7.Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.