lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5543/64

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-5543/64
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1412
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5543/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.09.20131-13-5543/22Tartu Ringkonnakohus15.10.20131-13-5543/74Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5543

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. mai 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu F.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 12. mai 2014 määrus F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 36 eurot (sealhulgas käibemaks 6 eurot) vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses F.I-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista F.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 36 eurot riigituludesse. F.I tuleb tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „F.I , 1-13-5543, menetluskulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 06.09.2013 otsusega tunnistati F.I süüdi ja teda karistati KarS § 22 lg 2 § 320 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust osaliselt Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega F.I-le mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks saadi 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsuse järgi ärakantud vangistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaeg algas 05.06.2013 ja lõppeb 03.09.2015.
2.Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrusega jäeti F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid kokkuvõtvalt järgmised. 2.1 Kohus luges F.I puhul positiivseks temal vabaduses toetavate isikute (ema, endine elukaaslane), venna poolt garanteeritava elamispinna ja tuttava poolt tagatava töökoha olemasolu; samuti vangistuses sotsiaalabiprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ läbimise ning kinnipidamiskohas majandustöödel osalemise. 2.2 Vaatamata eeltoodule ei pidanud maakohus F.I vabastamist aga põhjendatuks järgmistel asjaoludel. Kohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatust juba 8 korral, sh on ta vangistust kandnud korduvalt. Lisaks on F.I-le mõistetud vangistust jäetud varem mitmel korral tingimisi täitmisele pööramata, teda on vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud ning vangistust on asendatud ka üldkasuliku tööga. Sellest hoolimata on ta õigusvastast käitumist jätkanud. Samuti on tal eelnevalt esinenud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega. Seega on ilmne, et varasemad eriliigilised karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole F.I-le mõju avaldanud. Kuna ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda kinnipidamiskohas kehtestatud reeglitele, millele viitavad 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et ka praegune vangistus oleks F.I-le vajalikku positiivset mõju avaldanud ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ja täitma korrektselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. 2.3 Maakohus tuvastas ka seda, et F.I on toime pannud peamiselt liikluskuritegusid ja nendega seotud karistuste täitmisest kõrvalehoidumisi. Põhiliseks riskiteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning käitumise impulsiivsus. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud kaks kuriteoriske maandavat sotsiaalabiprogrammi, ei tekkinud kohtul veendumust, et nimetatud kuriteoriskid oleksid süüdimõistetu puhul praeguseks piisavalt maandatud. Süüdimõistetu ise on avaldanud valmisolekut vabaduses vajaduse korral alkoholi tarvitamisega seoses erialaspetsialisti poole pöördumiseks, aga samas ilmnes avaldatust, et tegelikult ta oma alkoholi tarvitamise harjumusi problemaatiliseks ei pea. Seega on alust kahelda tema tegelikus motivatsioonis alkoholist täielikult loobumiseks, mis oleks tema kuriteoriske arvestades vähemalt katseajaks ilmselgelt hädavajalik. Samuti leidis kohus aluse järeldamaks, et F.I kaldub suuresti teisi isikuid ja väliseid faktoreid süüdistavale hoiakule, suutmata seejuures adekvaatselt hinnata iseenda rolli probleemide kujunemises ja lahendamises. 2.4 Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et F.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna puudub veendumus, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud, kuriteoriskid vajalikul määral maandatud ning kinnipeetav suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides.
3.Kohtumääruse peale esitasid kaebuse F.I ise ja ka tema kaitsja, kes taotlevad selle tühistamist ja paluvad vabastada F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et süüdimõistetu vabastamine on põhjendatud, kuna ta on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, tal on elukoht venna juues, potentsiaalne töökoht ja ta peab täitma oma kooliikka jõudnud alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Süüdimõistetust lähtuvate riskide

maandamiseks soovitab kaitsja panna F.I-le lisakohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht või võtta ennast arvele töötukassas ja alluda ettenähtud sõltuvusravile. 3.2 F.I peab enda vabastamist otstarbekaks järgmistel põhjendustel. Ta kinnitab, et on alles selle vangistuse ajal, läbinuna kaks sotsiaalprogrammi, hakanud oma tegusid ja nende tagajärgi mõistma. Ta tunnistab alkoholiprobleemi ja soovib saada abi. Vangistus mõjub süüdimõistetu enda hinnangul talle nii moraalselt kui füüsiliselt halvasti. Ta kardab, et kaotab tööharjumuse. Samuti on ta vangistuse ajal saanud päranduseks maja, aga kuna tal on palju maksmata nõudeid, on selge, et see võidakse temalt ära võtta. Seega jääb ta ilma võimalikust elukohast. Samuti vajab maja hädasti remonti, mida ta miinimumpalgaga ja lapse toetamise kõrvalt teha ei saa. See tähendab, et ta on sunnitud maksudest kõrvale hiilima ja töötama mitteametlikult. Kinnipeetav usub, et kui kaotab kodu ja on võlgades, siis hakkab ta tarvitama alkoholi ja tegelema kuritegevusega. F.I tunnistab, et vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud, aga need rikkumised ei olnud tõsised ning nende pinnalt ei saa teha järeldust, nagu ta poleks oma elu üle järele mõelnud. Tal on laps, kelle nimel ta tahab oma elu muuta. Kinnipeetav palub, et kohus ta vabastaks ja seaks talle kohustused, millest ta üle astuda ei tohi – alkoholiravi, vestlused psühholoogiga. Praegu vabanedes on tal olemas töökoht, ta saaks asuda maksma nõudeid, kodu jääks alles ja ta saaks hoolitseda oma lapse eest. F.I rõhutab, et on nüüd tõepoolest õppust võtnud, kuna tema viimast kuritegu kajastati meedias, mis põhjustas häbi tema enda perele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud argumentidel puudub alus. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata.
5.Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Vastavat veendumust ringkonnakohtul ei tekkinud. Maakohus on õigesti ja veenvalt põhjendades asunud seisukohale, et F.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal. Esmalt ongi oluline märkida, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, ei ole tema suhtes kohaldatud erinevad karistusmeetmed teda õiguskuulekale käitumisele mõjutanud. Kuivõrd käesoleva vangistuse ajal on F.I distsiplinaarkorras karistatud juba kolmel korral, siis puudub põhjus uskuda temas toimunud väidetavaid positiivseid muutusi. Eelnevast järeldub hoopis see, et F.I puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ja ringkonnakohtul puudub põhjus uskuda süüdimõistetu lubadusi käituda edaspidi seaduskuulekalt.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Kaitsja nimetatud positiivseid momente on maakohus juba arvestanud, kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole F.I ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks piisavad. Võimalikke kuriteoriske ei maandaks ka süüdimõistetule kontrollnõuete ja erinevate kohustuste määramine, sest ka taolisi mõjutusvahendeid on tema suhtes, paraku tulemusetult, varem juba kohaldatud. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et olukorras, kus kinnipeetavast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski tuleb pidada jätkuvalt märkimisväärseks, ei ole põhjendatud tema vabastamine ka toetudes lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajalikkusele ning vangistuse võimalikele negatiivsetele mõjudele (elukoha kaotus).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis sisendaksid veendumust sellesse, et käesoleval ajal suudaks F.I vabaduses käituda õiguskuulekalt.

7.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks 1 pooltund, mille eest ta taotleb tasu summas 36 eurot, sh käibemaks 6 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb F.I hüvitada vandeadvokaat R. Napa kaitsjatasu 36 eurot.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.