Kohtulahend

kulgema alates

P.J-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.J-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, koopiate tegemise kulu 2 (kaks) eurot ja sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 714 (seitsesada neliteist) eurot 50 senti tasumisele ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on P.J kohustatud tasuma 7 kuu jooksul igakuiselt 90 (üheksakümmend) eurot ja 8-ndal kuul 84 (kaheksakümmend neli) eurot 50 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.F-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 108 (ükssada kaheksa) eurot, koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro ja sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 641 (kuussada nelikümmend üks) eurot 50 senti tasumisele ositi 3 (kolm) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on U.F kohustatud tasuma 2 kuu jooksul igakuiselt 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 3-ndal kuul 215 (kakssada viisteist) eurot 50 senti. Juhul, kui P.J või U.F ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu P.J süüdistatakse selles, et tema 25. juunil 2013. a kella 01.30 paiku Tartu linnas Rüütli 2 asuva lokaali Pirogov ees tänaval ning lokaalis Pirogov sees ehk avalikes kohtades ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus grupis koos U.F-iga kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et kasutasid vägivalda M.M. , L.K. ja P.P. suhtes. Esmalt lõi P.J lokaali Pirogov ees rusikaga M.M. le vastu kaela ja jalaga vastu M.M. parema jala sääre väliskülge, mille tagajärjel kukkus M.M. vasakule küljele maha nii, et tema vasaku käe küünarnukk tabas maapinda. Seejärel ründas U.F lokaali Pirogov ees L.K. t, lüües talle rusikaga näkku. Samuti ründas U.F lokaali Pirogov ees ka M.M. , lüües talle rusikaga vastu lõuga. Pärast eelkirjeldatut liikusid P.J ja U.F lokaali Pirogov siseruumidesse, kus P.Jõi parema käe rusikaga P.P. näkku, tabades P.P. näo vasakut külge. Löögi tagajärjel kukkus P.P. lokaali Pirogov siseruumides olnud laudade ja toolide otsa. Eelkirjeldatud tegevusega tekitasid P.J ja U.F L.K. le ja P.P. le füüsilist valu ning M.M. le füüsilist valu ja nahamarrastused lõuale ning vasakule küünarnukile. Sellega pani P.J toime KarS § 263 punkti 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Lisaks süüdistatakse P.J selles, et tema 25. jaanuaril 2014. a kella 01.45 ajal lõi Jõgevamaal Pajusi vallas Pisisaare külas XXX asuva kortermaja trepikojas, korteri nr X ees, ühel korral parema käe rusikaga V.H. vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel kukkus V.H. põrandale pikali. Toimepandud teoga tekitas P.J V.H. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasema põsesarna piirkonda. Sellega pani P.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja löömise. U.F-i süüdistatakse selles, et tema 25. juunil 2013. a kella 01.30 paiku Tartu linnas Rüütli 2 asuva lokaali Pirogov ees tänaval ning lokaalis Pirogov sees ehk avalikes kohtades ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus grupis koos P.J-iga kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et kasutasid vägivalda M.M. , L.K. ja P.P. suhtes. Esmalt lõi P.J lokaali Pirogov ees rusikaga M.M. le vastu kaela ja jalaga vastu M.M. parema jala sääre väliskülge, mille tagajärjel kukkus M.M. vasakule küljele maha nii, et tema vasaku käe küünarnukk tabas maapinda. Seejärel ründas U.F lokaali Pirogov ees L.K. t, lüües talle rusikaga näkku. Samuti ründas U.F lokaali Pirogov ees ka M.M. , lüües talle rusikaga vastu lõuga. Pärast eelkirjeldatut liikusid P.J ja U.F lokaali Pirogov siseruumidesse, kus P.J lõi parema käe rusikaga P.P. näkku, tabades P.P. näo vasakut külge. Löögi tagajärjel kukkus P.P. lokaali Pirogov siseruumides olnud laudade ja toolide otsa. Eelkirjeldatud tegevusega tekitasid P.J ja U.F L.K. le ja P.P. le füüsilist valu ning M.M. le füüsilist valu ja nahamarrastused lõuale ning vasakule küünarnukile. Sellega pani U.F toime KarS § 263 punkti 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo – rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 punktides 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.J-ile karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust ja KarS §-s 121 järgi 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.J ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 263 punktides 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.F-ile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui U.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.J ja U.F on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ning U.F KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas P.J menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 180 eurot (kd II, tl 30-35), kaitsjale koopiate tegemise kulu 2 eurot (kd II, tl 28-29). U.F-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108 eurot (kd II, tl 37-39), kaitsjale koopiate tegemise kulu 1 euro (kd II, tl 36). Samuti on mõlema süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb P.J hüvitada menetluskulud kokku 714,50 eurot ja U.F 641,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.J ja U.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et süüdistatavate taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib neile üle jõu. Nende

maksevõimet arvestades tuleb U.F-ile anda võimalus tasuda menetluskulud ositi 3 kuu jooksul ja P.J-ile 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.