Kohtulahend

-ekspertiisiakt nr 14E-IF0005 (II k lk 154-159); - hispaanias Ribero registreerimist tõendavad dokumendid (II k lk 160-174); - kohtumäärus ja dokumendid kautsjoni määramise kohta (II k lk 175-181); -Ribero kinnipidamise dokumendid (II k lk 182-185); - Jälitustoimingute load (II k lk 186-197); - riigi õigusabi dokumendid (II k lk 198-203); - Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsus (II k lk 204-206). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsja palus kohtul kontrollida jälitustoimikuid ja seda kelle suhtes on välja antud luba jälitustoimingu tegemiseks ja kelle suhtes on seda tegelikult reaalselt tehtud. 01.01.2013 jõustunud KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. KrMS § 111 sätestab, et kui jälitustegevusega saadud teave on saadud seaduse nõudeid järgides, on see teave lubatud tõendiks. Kohus kontrollis jälitustegevuse seaduslikkust ning veendus, et see on olnud antud asjas seaduslik. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures kõiki prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asus seisukohale, et load on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud esimese astme kuritegu, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikeks. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Harju Maakohtu kohtuniku Poljakova 31.08.2013 määrusega nr 448 on kell 14.36 antud luba teostada kriminaalasjas KrMS § 1268 ettenähtud jälitustoiminguid: Arnaldo Felipe Brito de Azevado (sünd 17.11.1978) poolt KarS § 184 lg 1 tunnustega kuriteo matkimiseks ajavahemikul 31.08.2013-02.09.2013 s.o 2 päeva jooksul. Harju Maakohtu kohtuniku Poljakova 28.01.2014 määrusega on tehtud parandus Harju Maakohtu 31.08.2013 määruses nr 448 isiku nime kirjapildis. Kohtumääruses asendada läbivalt isiku nimeks märgitud „Arnaldo Felipe Brito de Azevado“ isiku õige nimega „Arnaldo Filipe Brito de Azevedo“. Parandusmäärus on määruse 448 lahutamatuks osaks. Harju Maakohtu kohtuniku Iisop 02.09.2013 määrusega nr 450 on antud luba teostada kriminaalasjas KrMS § 1268 ettenähtud jälitustoiming, s.o läbi viia kuriteo matkimine - Arnaldo Felipe Brito de Azevado (sünd 17.11.1978) poolt KarS § 184 lg 1 tunnustega kuriteo matkimiseks ajavahemikul 02.09.2013-06.09.2013. Harju Maakohtu kohtuniku Iisop 20.01.2014 määrusega on parandatud trükiviga Harju Maakohtu 02.09.2013 määruses, millega anti jälitustoimingu teostamiseks luba nr 450 ning lugeda Azevado asemel õigeks nimi Azevedo ning Felipe asemele õigeks nimi Filipe. Seega on kohtumäärus koostatud Arnaldo Filipe Brito de Azevedo suhtes. 25.10.2013 ja 18.11.2013 koostatud jälitustoimingute protokollist nähtub, et toimingute aluseks on olnud kohtunik Poljakova määrus nr 448 ja kohtunik Iisop määrus nr 450. Jälitustoiminguga seotud isikuks on Arnaldo Felipe Brito de Azevado. Arvestades kohtumääruses kajastatud nime kuju on ka jälitusprotokoll koostatud vastavalt kohtumääruses kajastatud isiku nimele.

Alles jaanuaris 2014 s.o 2 kuud pärast jälitusprotokollide koostamist on kohus parandanud oma määrustega esialgsestes määrustes ekslikult märgitud nime ja lugenud õigeks nimeks Arnaldo Filipe Brito de Azevedo. Kuivõrd jälitusprotokollid olid koostatud enne seda kui kohus oma 20.01.2014 ja 28.01.2014 määrustega parandas trükivea tõttu tekkinud vale isiku nime kuju õigeks, ei saanud ka jälitusprotokollides kajastada teist nime kuju kui oli antud kohtu 31.08.2013 ja 02.09.2013 määrustes. Süüdistatav Azevedo kinnitas, et jälitusprotokollis kajastatud kõnede salvestustel on rääkinud tema. Arvestades, et kohtumäärustes nr 448 kui 450 ja nende parandusmäärustes ja jälitustoimingu protokollides on nii Arnaldo Felipe Brito de Azevado kui ka Arnaldo Filipe Brito de Azevedo sünniajaks märgitud 17.11.1978, mis on ka süüdistatava Arnaldo Filipe Brito de Azevedo ID kaardi kohaselet tema sünniajaks, on üheselt ilmne, et luba jälitustoimingute tegemiseks oli antud Arnaldo Filipe Brito de Azevedo suhtes ja tema suhtes lubatud jälitustoiminguid ka tehti. Eeltoodust tulenevalt on kohtu poolt antus loas piisavalt täpselt kajastatud isikute ring, kellega seoses oli luba matkimiseks. Seadusandja poolt ei ole kehtestatud nõuet, et loas peab olema märgitud jälitustoimingu konkreetne koht. Oluline on märkida isikud, kelle suhtes võib viia läbi jälitustoiminguid ja ajavahemik, millal see on lubatud. Antud juhul olid need nõuded täidetud. Arvestades narkootiliste ainete käitlemises iseloomu, et tavaliselt osaleb aine üleandmisel ainult 2 isikut, on nende kuritegude avastamine keeruline ja muude tõendite kogumine sageli võimatu, mistõttu on nende kuritegude puhul põhjendatud kohene jälitustoimingute tegemine. Jälitustoiminguga kogutud tõendid võivad osutuda asja õigeks lahendmiseks määrava tähtsusega, kuivõrd need aitavad hinnata omavahel vastuolus olevate ütluste usaldusväärsust ja usutavust. KrMS §12610 ei keela ühes jälitustoimingu protokollis kajastada sama kriminaalasja raames mitme jälitustoimingu loa alusel toimunud jälitustoiminguid. II k lk 13-83 olevad jälitusprotokollid on vormistatud nõuete kohaselt ja seal on kajastatud kogu seaduses ettenähtud info, mistõttu on protokollide puhul tegemist lubatava tõendiga. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-110-04 öelnud, et hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja millal lubatud matkimisega, tuleb lähtuda kriteeriumitest nagu süüdistatava vastu esmase kahtlustuse alus (nt allika usaldusväärsus) ja ulatus (nt kas tegemist kergema-või raskemaliigilise süüteoga), samuti agent provocateuri poolt mõju avaldamise viis ja intensiivsus (nt meelitamine suurte rahasummadega, ähvardamine või hoopis käitumisalternatiivide kirjeldus, mis edasise käitumisotsuse jätab provotseeritu enda valida). Arvesse tuleb samuti võtta provotseeritud isiku enda teovalmidus ja tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisaktid ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatus (peab täitma teatud ülesandeid ilma agent provocateuri juhtimise ja initsieerimiseta jne). Seejuures on oluline tähele panna, et tegemist ei ole üksikute iseseisvate hindamiskriteeriumitega, vaid kõik nimetatud asjaolud tuleb asetada üldhinnangusse ja nende alusel võtta kõnealuses küsimuses seisukoht. Vastata tuleb seejuures küsimusele, kas matkija provotseeriv käitumine oli sellise kaaluga, millega võrreldes provotseeritu enda teopanus jääb tahaplaanile. Käesoleval juhul ei olnud Azevedo isikuks, kes oleks kutsunud esile Camaras või Riberos tahtluse narkootilise aine käitlemiseks, kuivõrd Camara ja Ribero puhul ei olnud tegemist isikutega, kellel puudus teotahtlus eelnevalt vähemalgi määral. Ribero on ise kinnitanud, et andis Azevedole Soome toimetamiseks marihuaana ja reisiraha ning Camara kinnitas, et algseplaani kohaselt pidi ta narkootilise aine müügist saadud raha Soomest Hispaaniasse viima. Ei saa provotseerida narkootilise aine käitlemisele isikut, kes seda ainet on ise reaalselt pakkunud ja üleandnud. Käesolevas kriminaalasjas peeti Azevedo kinni Tallinna lennujaamas narkootilise ainega ning vajadus tuvastada, kes olid teised, suure koguse narkootilise aine käitlemisega seotud isikud, oli piisavaks ajendiks matkimiseks loa andmiseks. Seega oli kogutud teave piisav ja küllaldane matkimise teostamiseks. KrMS § 1263 lg 3 lubab KRMS § 1262 lg 1p 4 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu. § 1262 lg 2 lubab teha jälitustoiminguid KarS § 184 sätestatud kuriteo puhul.

Seega oli kuriteo, milles algselt tol ajal tuvastamata isikut/isikuid võimalikult kahtlustati, puhul lubatud jälitustoimingute tegemine ehk matkimine. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et Azevedo oleks ületanud lubatud kaalutletud aktiivsuse piire ning, et just ainuüksi Azevedo käitumine oleks tekitanud Riberos ja Camaras soovi sooritada kuritegu (toimetada Hispaaniast Eesti Vabariiki marihuaanat eesmärgiga see edasi Soome viia) Eeltoodust tulenevalt on matkimine teostatud lubatud piires ning tõend saadud õiguspäraselt. Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/11639 kinnitab, et Arnaldo Filipe Brito De Azevedo saabus 30.08.2013 lennuga Hispaaniast läbi Riia Eestisse. Reisija pagasi tolliläbivaatuse käigus selgus, et see sisaldab muuhulgas reiskohvris tühja seljakoti ja kinkepaberisse mähitud kiletatud 5 pakki kaaludega: 1299.5 g, 1292,5 g, 1427,2 g, 1402,7 g ja 1273,2 g . Avati üks pakend, mille sisu reageeris Cannabis kiirtestile. Süüdistatav Azevedo kinnitas, et tal oli tõepoolest kaasas marihuaana, mille ta oli samal päeval Riberolt Hispaanias enda kätte saanud. Azevedo kinnitab, et marihuaana võeti temalt Tallinna lennujaamas ära. Azevedo kinnitab, et pärast kinnipidamist tegi ta koostööd politseiga ja edasised telefonivestlused ja kohtumine toimusid vastavalt politseiametnikelt saadud juhistele. Ekspertiisiakti nr 13E-AN1073 eksperdiarvamuse kohaselt: - rohelised taimeosad (1) massiga 1004 g valges kilekotis kirjega Mercadona, mille ümber on kile, on kanepitaime õisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; - rohelised taimeosad (2) massiga 908,2 g valges kilekotis kirjega Consum, mille ümber on kile, on kanepitaime õisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; - rohelised taimeosad (3) massiga 970,5 g lillas kilekotis, mille ümber on kile, on kanepitaime õisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%; - rohelised taimeosad (4) massiga 963,7 g lillas kilekotis, mille ümber on kile, on kanepitaime Õisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%; - rohelised taimeosad (5) massiga 1032 g rohelises kilekotis, mis omakorda on minigrip kilekotis, on kanepitaime õisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%. Eeltoodud eksperdiarvamus kinnitab, et viies pakendis oli kokku 4,8784 kg kanepitaime õisikuid mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületas 0,2%. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et marihuaana puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Seega piisas Azevedo poolt Eestisse toodud ja kohvrist lennujaamas äravõetud narkootilisest ainest marihuaanast joobe tekitamiseks vähemalt 6504 isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Arnaldo Filipe Brito De Azevedo pagasist leiti narkootilist ainet marihuaana sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust enam kui 600 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses Jälitustoimingu protokoll (II k lk 10-12) kinnitab, et Azevedo ja Camara kohtusid 04.09.2013 kell 00:54 City Hotell Portus ees, kus kell 01.04 võttis Camara Azevedol kaasas olnud kollase reisikohvri enda kätte. Süüdistatavate Azevedo ja Camara kokkulangevad ütlused kinnitavad, et nad kohtusid hotelli ees ja Camara võttis Azevedo käest enda kätte hoiule kohvri, milles Camara teada oli see sama marihuaana, mille Azevedo oli Hispaaniast Eestisse toimetanud. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid kinnitavad, et Azevedo saabus Eestisse Airbaltic lennuga läbi Riia. Samut nähtub, et Azevedol oli broneeritud tuba hotellis Portus

ajavahemikuks 30.08.2013-02.09.2013 ja tagasilennu pilet Ryanairiga 02.09.2013 kell 11.40. Vaatlusprotokollist nähtub, et nii lennukipiletite kui hotellibroneering olid tehtud 29.08.2013. A.Azevedo kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Azevedolt võeti kinnipidamisel ära 2 mobiiltelefoni Samsung. (II k lk 133-135). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et mobiiltelefonis Samsung GT- E1200-s on nime all Amigo registreeritud nr 632258212 ja nimetatud numbrilt on helistatud 30.08.2013 -02.09.2013 korduvalt Azevedo kasutuses olnud telefonile, kuid kõnedele ei vastatud. Camara kinnitas, et tema on Azevedole helistanud, kuid viimane ei vastanud. Azevedo kinnitas, et Amigo nime all oli kirjas Rafalt saadud selle isiku telefoni number, kellega pidi kohale jõudes kohtuma. See isik oli talle lennureisi ajal korduvalt helistanud. Seega kinnitab vaatlusprotokoll Camara ja Azevedo ütlusi. Kaitsja väide, et oli olemas ka hoopis teine Rafa, Rafa Cojer, on tingitud II kl k 96 oleva sõnumi SOY RAFA COJER EL tlf estoi precUpado ekslikust tõlkest (lk 99 OLEN RAFA COJER helista olen mures), tegelikult peaks olema tõlge „Olen Rafa, võta telefon vastu olen mures“ ning see sõnum ei kinnita kuidagi teise Rafa peale Ribero olemasolu. Tõlke probleem on ka sõnumis Estoy arto de llamarte en 30m te llamare mas vale que cojais el tlf rafa, mis on tõlgitud „Mul on kõrini helistada 30 korda, sa parem helista rafale, mida tuleks tõlkida „mul on kõrini sulle helistamisest, helistan 30 minuti pärast sulle, võta parem telefon vastu, Rafa“. Ribero ütluste kohaselt ta tundis Azevedot, kuna viimane oli tema klient, kui Ribero taksot sõitis. Riberole pakuti juuli alguses, et viiks 1kg marihuaanat Soome. Augusti algul kui Azevedot taksoga koju sõidutas, ütles Azevedo et toimetab asju teistele maadele (Rootsi, Itaalia, Soome). Nädal pärast seda rääkis marihuaana Soome viimist pakkunud härrasmeestele, et üks mees on nõus. Pidi viima 1kg ja, et kui Soome jõuab siis Ribero annab Azevedole telefoninumbri, millele ta helistab. Mehed lubasid 650 eurot lennukipiletite ja hotelli jaoks ja 2000 euort Ribero ja Azevedo vahel jagamiseks. Härrased ütlesid et Soomes maksab 1 kg 10000 eurot. Helistas Azevedole, kes ütles et alla 3000 ta ei ole nõus, et raha vaja jagada abilistega ja Ribero saab 500 eurot. Härrased olid 3000 euroga nõus. 25.08 tuli Azevedo raha järgi, et osta lennukipiletid. Azevedo andis ka ühe oma sõbra neegri telefoninumbri. 30.08 pidi Azevedo välja sõitma ja 29.08 kohtusid kohvikus Nuria, kus Azevedo andis koopia lennukipiletitest ja hotellibroneeringust ja Ribero läks marihuaanale järgi. Azevedo ootas kohviku juures autos. Härrased ütlesid et marihuaanat on 1 kg, Ribero seda üle ei kaalunud. Hiljem need mehed ütlesid, et 1kg marihuaanat maksab 10000 eurot. Marihuaana oli lahtiselt kingakarbi moodi pappkastis umbes 30 cm. Andis Azevedole ka sularaha. Telefoni helistamise raha 5 eurot ei andnud. Leppisid kokku, et 01.09 helistab. Helistas, kõnekeskusest ja Azevedo rääkis, et dokumendid on ära varastatud. Rääkis sellest härrastele. 2 härrat käskisid Azevedo maha rahustada, et ta narkootilist ainet minema ei viskaks. Teab 1 kg kohta, ei tea kuidas Eestisse 5kg sattus. Camarat ei ole kunagi varem näinud. Andis Camara telefoni numbri härrasmeestele. Camara Eestisse tuleku leppisid kokku tundmatud härrasmehed. Ei ole Camarale posti teel raha saatnud. Azevedole helistas telefonikabiinidest. Ei ole Azevedot kunagi ähvardanud. Härrased küll tundsid eelnevalt Azevedot, kuid Ribero vahendas neid omavahel kontakti saamiseks. Oli Azevedole andnud ainult enda takso telefoninumbri. Ribero ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaoluga, et tema enda poolt kohtuistungil antud ütlused on omavahel vastuolus. Näiteks on vastuolu selles, kes kellele Camara telefoni numbri andis. Nii räägib Ribero et ta Soome jõudes annab Azevedole telefoninumbri, millele ta helistab“ ja veid hiljem: „ Azevedo andis ka ühe oma sõbra neegri telefoninumbri.“ Camara ütluste kohaselt ta kohtus Azevedoga esimest korda alles Eestis. Teab teda Porto nime all. Riberot tunneb Rafa nime all ja tutvus temaga ühes baaris Gironas. Suhtles Riberoga telefoni teel. Ribero pakkus tööd, et tulla Eestisse. Ribero küsimusele, et kas Camara on nõus marihuaanat vedama, vastas Camara eitavalt. Azevedo telefoni numbri sai Camara Rafa käest, et Soomes Azevedoga kohtuda. Pidi tooma Soomest Rafale raha Hispaaniasse ja ise saama mingi

tasu. Rafa ütles, et Azevedo läheb Soome ja, et Camara peab ka Soome minema Azevedoga kohtuma. Rafa ütles, et Azevedo peab Soome viima marihuaana. Rafa telefoni numbrit ei olnud, sest Rafa helistas telefonikabiinidest. Azevedo kaotas Eestis dokumendid ja vajas abi. Azevedo ütles telefonis, et viskab marihuaana minema. Rafa ütles, et Camara tooks Azevedole Eestisse raha. Ostis Rafa antud 650 eurost piletid. Tuligi Eestisse Azevedole raha tooma. Azevedo pidi jätkama reisi narkootikumidega Soome.Võttis kohvri enda kätte seni kauaks kuni Azevedo ajab dokumendid korda. Azevedo ütluste kohaselt tuli Ribero, keda tundis tol ajal Rafana, palvel tema sõbrale Eestisse midagi tooma. Pidi saama 1000 eurot selle eest. Enne lennujaama minekut sai Azevedolt paki ja siis sai teada, et peab marihuaana Eestisse tooma. Kui püüdis pakke avada ütles Ribero, et neid ei puutuks. Ribero pani paki kohvrisse. Nägi pakki, väikeseid pakke ei näinud. Nõustus marihuaanat tooma, kuna Ribero ähvardas tema perekonda. Lennukipiletid ostis 1 päev enne väljalendu Riberolt saadud rahaga. Ribero andis talle telefoni ja 5 eurot telefonikaardi jaoks. Andis selle numbri Riberole, kes siis andis selle edasi. Riias lennukit vahetades oli Danso, keda teadis Amigo nime all, mitu korda helistanud. Eestis pidi ootama, et Ribero sõber helistaks talle. Pidi täitma korraldusi, mis oleks tulnud Riberolt või Dansolt. Amigoga ei olnud enne Eestisse tulekut kunagi suhelnud. Oli ise ühe korra varem Eestis käinud. Nii Azevedo kui Camara kokkulangevad ütlused kinnitavad, et isikuks, kelle palvel nad Eestisse tulid oli Ribero, keda nad tundsid Rafa nime all, ja just Ribero oli ka selleks isikuks, kelle käest nad said raha lennukipiletite ostmiseks. Azevedo ja Camara omavahel haakuvad ütlused kinnitavad ka, et Camara sai Azevedo telefoninumbri Ribero käest. Kohtul ei ole alust kahelda Azevedo ja Camara omavahel kokkulangevates või haakuvates ütlustes, mida kinnitavad ka nende omavahelised telefonivestlused. Asjaolu, et Camara ütlused olid kohtuistungil kohati segased ja talle tuli mõnikord küsimust korduvalt tõlkida ja selgitada (näiteks tingimuslausena esitatud küsimus), oli tingitud tema kehvapoolsest keeleoskusest1. Tegemist on isikuga, kelle emakeel ei ole hispaania keel ja kes on kirjaoskamatu, mistõttu pärineb tema keeleoskus inimeste vahelisest suhtlusest ja mitte koolis või kursustel õpitust, mis selgitab grammatilisi ebatäpsusi tema ütlustes. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusvääruse kontrolliks kaitsja taotlusel nii Azevedo kui Camara eeluurimisel vahetult pärast kinnipidamist antud ütlusi. Nii Azevedo kui Camara põhjendasid ja täpsustasid kohtuistungil antud ütlustes oma kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel antud nappe ütlusi. Süüdistusakti tõendite loetelus on näha, et Azevedo ja Camara on eeluurimisel andnud korduvalt ütlusi, kuid hilisemate ütluste avaldamist vastuolude tõttu ei ole menetlusosalised taotlenud, millest saab kohus järeldada, et hiljem antud ütluste ja kohtuistungil antud ütluste vahel puudub vastuolu. Kohtul pole kahelda Azevedo ja Camara kohtuistungil antud omavahel haakuvates ütlustes, mida kinnitavad ka teised tõendid, eelkõige jälitusprotokollid. Azevedo ütlused haakuvad ka teiste tõenditega. Nii on Azevedo öelnud, et ta ostis lennukipiletid interneti teel 1 päev enne väljalendu. Azevedo saabus Eestisse 30.08.2013 ja asitõendi vaatlusprotokolli lisa kinnitab, et lennukipiletid osteti ja hotell broneeriti 29.08.2013 interneti teel (II k lk 88-90). Azevedo ja Camara kokkulangevaid ütlusi, et nemad üksteist enne Eestisse sõitu ei tundnud kinnitavad ka nende omavahelised telefonikõned. 31.08.2013 telefonikõnes kell 18:25:12 Azevedo lause:“ Aa, olgu, sain sust aru. Sa oled must, sa pole tõmmu“ (II k lk 45 pö) kinnitab, et Camara ja Azevedo tõepoolest ei olnud üksteisega varem kohtunud, kuivõrd Azevedo sai alles telefonivestluses teada, et Camara on musta nahavärviga. Samuti kinnitab Azevedo poolt Camaraga 04.09.2013 kohtumisel öeldud küsimus „Sina oled Amigo, on ju?“ et Azevedo ja Camara üksteist varasemalt ei tundnud. Need asjaolud lükkavad

hispaania keelt õppinuna, oli kohtunikul endal võimalus seda hinnata

lisaks Camara ja Azevedo ütlustele ümber Ribero väite, et Azevedo andis talle ühe oma sõbra neegri (hiljem selgus, et see on Camara) telefoni numbri. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega kinnitab, et B.D.Camara lendas Eestisse Brüsseli kaudu. 31.08.2013 saadeti B.D.Camarale Money Cram kaudu Saksamaal F.M Fatty nimelt 2000 eurot. (II k lk 100-107). Nimetatud asjaolud kinnitavad Camara ütlusi, et algselt planeeritud Soome ja hiljem Eestisse sõiduks ei kasutanud ta mitte enda raha vaid selleks eesmärgiks talle saadetud raha. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega kinnitab, et B.D.Camara on juunis 2013 sõitnud Silja Line laevaga Tallinn Helsinki liinil (IIk lk 118-123). Camara kinnitas ka ise, et on varasemalt Soomes käinud. Azevedo ja Camara kokkulangevad ütlused kinnitavad, et Ribero helistas neile telefoniautomaatidest ja neil endil tema telefoninumbrit ei ole. Seda väidet kinnitavad ka jälitusprotokollid, kust nähtub, et Azevedole helistas alati Ribero või tuvastmata isik ise ja kõned toimusid mitmelt erinevalt numbrilt. Samuti nähtub Camara ütlustest et ta ootab, et Rafa talle helistaks (jälitusprotokoll II k lk 44 pö „Ta ütles, et ta helistab homme õhtul“). Omavahelises telefonikõnes kinnitavad nii Camara kui Azevedo üksteisele, et neil ei ole Ribero telefoninumbrit ja ta helistab neile alati putkast (II k lk 56). Nimetatud faktid kinnitavad ütlusi, et ei Camaral ega Azevedol ei olnud Ribero telefoni numbrit. Selline hierarhiline süsteem, mille korral osa narkootilise aine käitlemisega seotud isikuid ei saa iseseisvalt ühendust võtta aine tegeliku omanikuga, on iseloomulik narkokaubandusele. Camara väidet, et raha Eestisse sõiduks sai ta Rafa (Ribero) käest kinnitavad ka telefonivestlusted: „Rafa saadab mulle, Rafa saadab mulle tüdruku jaoks raha. Aga mina annan tüdrukule raha, tead, hotelli ja selle kõige jaoks tead. Kui mul on endal võimalus sinna tulla, siis tulen, kui ei tüdruk “ „Broneerin, nüüd on vaja raha välja võtta, mis see mees meile saatis“. (II k lk 68 pö- 69pö). Nimetatud vestluset võib järeldada, et algselt oli mõte, et Eestisse tuleb üksnes tüdruk ja hiljem selgus, et Camara tuleb koos tüdrukuga. Algne plaan saata Eestisse üksnes tüdruk, põhjendab ka seda, miks oli Fatima Sillahilt äravõetud telefonis Azevedo telefoni number. Üksi tulles oleks Sillahil olnud siis võimalik võtta ühendust Azevedoga. Ka Azevedo ütluste kohaselt sai ta Eestisse sõiduks raha Ribero käest. Ribero kinnitas, et andis Azevedole raha, kuid see oli raha, mille ta sai härrasmeeste käest üleandmiseks Azevedole. Kohus ei loe Ribero sellekohast väidet usaldusväärseks, kuna see on loogilises vastuolus tema teiste ütlustega. Kui Ribero oleks härraste palvel Azevedole vahendanud ainult 1kg marihuaanat, siis ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus Azevedo peab Soome viima 5 kg marihuaanat, ei osale ülejäänud 4 kg omanikud nn veokulude jagamises. Samas kui tuvastamata isikud oleks 4 pakendit ise vahetult Azevedole üle andnud, puudunuks neil vajadus kasutada Ribero vahendust raha ja 1 kg marihuaana üleandmiseks. 31.08.2013 telefonikõnes kell 18:25:12 räägitakse: Camara: „räägin sulle sellest vennikesest, kes sind saadab/käsutab“ Azevedo „Aa ma ei tea, mis ta nimi on“ Camara: “Kas Sa ei tunne Rafat. See hispaanlane siin“ Azevedo: „ja see kes minuga räägib arvatavasti“. Camara: „ Vaatame kas ta saadab sulle raha ..... kui sa saad Rafaga räägitud“ „.Kes midagi teha saab on see mees. Ta ütles et helistab homme“ „Homme lähen siit minema. Mul on piletid ostetud“ Samas kõnes nimetas Camara ka Riberot bossiks (II k lk 44-44pö). 02.09.2013 telefonikõnes kell 15:50:03 räägitakse: Azevedo: „Rafa ütles mulle, et sa ei taha midagi teada“ Camara: „... see on üks tema lollus, see pole tõsi“ Camara: „kui kõik läheb hästi, mina pärast neid asju Rafale, mina neid talle enam tegema ei hakka.“ (lk 65 pö, 66 ) Sellised Camara ja Azevedo vahelised vestlused kinnitavad, et nad mõlemad allusid oma tegevuses nn Rafa korraldustele ja probleemi korral jäädi ootama Ribero otsustust, mis edasi teha. Ei Camara ega Azevedo olnud see, kes otsustaks kuidas probleeme lahendada. 01.09.2013 telefonikõnes kell 15:51:43 Camara öeldud: „See, mis sinu käes on, pole minu oma.“ “Ainus asi, mis mul on, kui sa viid selle Soome, siis on see minu.“ „... viska, pärast on see

sinu probleem, temaga, me õiendame ise, mul pole sellega midagi pistmist.“ (II k lk 55, 555 pö ) kinnitab, et aine, mis oli Azevedo käes ei kuulunud Camarale ja see kinnitab Camara ütlusi, et algselt planeeriti tema ülesandeks Soomest raha ära toomine. Edasised telefonivestlused nii Camara ja Azevedo kui Azevedo ja Ribero vahel kinnitavad, et kuna Azevedo väitis, et tal on raha ja dokumendid ära varastatud, otsiti inimest, kes tuleks talle raha tooma ja ainet valvama seniks kuni Azevedo käib politseis. Seega kinnitavad need kõned Camara ütlusi, et tema Eestisse tulek oli tingitud sellest, et Azevedo vajas siin raha ja abi. Ribero väide, et tema kuulis Azevedo dokumentide kadumisest Azevedolt endalt on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ribero 02.09.2013 telefonikõnes kell 09:43:50 (Ribero kinnitas et rääkijaks oli tema) kohe kõne alguses lausutud: „... vennas oleme endale probleemi kaela saanud.“ kinnitab, et Ribero oli suhelnud Camaraga, kes oli talle juba rääkinud Azevedo dokumentide ja raha kaotamisest. Kuna Camaral puudus Ribero telefoninumber sai helistajaks olla üksnes Ribero. Ribero jutu järgi ta ei tundnud varasemalt Camarat, seega puudunuks Riberol vajadus helistada Camarale olukorras, kus ta ei teadnud veel midagi Azevedo dokumentide kaotamisest. Asjaolu, et Ribero helistas esimesena Camarale ja mitte Azevedole kinnitab, et ta tundis Camarat varem ja tal oli huvi Camara liikumiste suhtes. Ribero poolt 06.09.2013 telefonikõnes kell 23:38:47 (kinnitas ise et oli rääkijaks) öeldud laused: „Ma ei usu, sest miks ta peaks? Siiani on ta aus olnud“ (selle kohta, et Camara on koos ainega ära kadunud), kinnitavad, et Riberol oli Camaraga ka varsemalt kokkupuuteid olnud ja ta tundis teda, sest muidu ei oleks ta väitnud, et Camara on siiani aus olnud. Nimetatud asjaolu kinnitab Camara ütlusi, et ta tundis Riberot varem ja ta pidi esialgse plaani kohaselt Ribero palvel tooma Soomest Hispaaniasse narootilise aine müügi eest saadud raha. 02.09.2013 telefonikõnes kell 09:43:50 Ribero poolt küsitud: „Kuidas Sa kavatsed teisele poole minna?“ kinnitab, et algselt oli plaan, et Azevedo läheb narkootilise ainega Eestist edasi Soome. Samas telefoni kõnes Ribero öeldud: „Raha võin ka mina sulle saata postiülekandega“ kinnitab, et just Ribero oli see, kellel olid kasutada rahalised vahendid ning Ribero roll antud juhul ei piirdunud üksnes härrasmeestelt Azevedo kätte marihuaana vahendamisega ja selle eest 500 euro saamisega. 02.09.2013 telefonikõnes kell 09:59:20 (Ribero kinnitas et rääkijaks oli tema) ütleb Ribero: „Kuidas sa kavatsed 10 tuhat eurot ära visata? Miks sa ei võta seljakotti ja ei lähe kusagile metsa ja ei peida seda ära? See on hästi ära pakitud vennas.“ (II k lk 16 pö). Eeltoodud Ribero sõnad kinnitavad, et ta oli teadlik sellest, kuidas on marihuaana pakitud. Tema enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta marihuaana lahtiselt kingakarbis ja andis selle edasi Azevedole. On üldteada asjaolu, et marihuaana lõhnab üsna tugevalt. Lahtiselt kingakarbis oleva marihuaana lõhn oleks lähedal seisvatele isikutele tunda, mistõttu oleks ta kergesti ka tollikontrolli käigus avastatav. Lahtisel kujul kingakarbis oleva marihuaana kohta ei saa öelda, et see oleks hästi pakendatud. Samuti kinnitavad telefonikõnes lausutud sõnad, et Ribero oli teadlik, et Azevedol oli narkootiliste ainete pakendamiseks kaasas ka seljakott. Asitõendi vaatlusprotokoll (II k lk 84-92) kinnitab, et Azevedo käest kinnipidamisel kohvrist leitud 5 kinkepakendit olid pakendatud järgmiselt: Pakend nr 1 kinkepakendis pakendatuna laste teemalisse- roosad elevandid/pardid/nukunäodpakkepaberisse. Pakend ruudukujulise kujuga, mõõtmetega u pikkus 26 cm, laius u 21 cm, kõrgus u 8 cm Kinkepaberi sisse pakendatud kilepakend, mille ühel küljel valge tõmblukk pikkusega 42 cm. Tõmbluku otsad ulatuvad osaliselt pakendi tagumisele küljele. Kile sisse mässitud roheline kilekott, osaliselt katkine, mille sees marihuaanaõisikud. Kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass. Õisikute brutomass 1135 g. (fototabel fotod 1-1.8) Pakend nr 2 kinkepakendis pakendatuna laste teemalisse- roosad elevandid/pardid/nukunäodpakkepaberisse. Pakend ristküliku kujuga, mõõtmetega u pikkus 32 cm, laius u 26 cm, kõrgus 89 cm. Kinkepaberi sisse pakendatud kilepakend, mille ühel küljel oranž tõmblukk pikkusega 37 cm. Kile sisse mässitud valge, rohelise kirjega mercadona kilekott, osaliselt katkine, mille sees

marihuaanaõisikud. Kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass. Õisikute brutomass 1066 g. (fototabel fotod 2-2.5) Pakend nr 3 kinkepakendis pakendatuna laste teemalisse- tantsivad pardid ja jänesed- punasesse pakkepaberisse. Pakend ristküliku kujuga, mõõtmetega u pikkus 34 cm, laius u 22 cm, kõrgus 78 cm. Kinkepaberi sisse pakendatud kilepakend, mille ühel küljel erinevat värvi nööbid, kokku 5 tk. Kile sisse mässitud valge, pruuni kirjega „CONSUM" kilekott, mille sees marihuaanaõisikud. Kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass. Õisikute brutomass 972 g. (fototabel fotod 3-3.5) Pakend nr 4 kinkepakendis pakendatuna laste teemalisse- tantsivad pardid ja jänesed pakkepaberisse. Pakend ruudu kujuga, mõõtmetega u pikkus 26 cm, laius u 22 cm, kõrgus 5-6 cm. Kinkepaberi sisse pakendatud kilepakend, mille ühel nööbid, kokku 6 tk ning üks nööp ka pakendi teisel küljel. Kile sisse mässitud lilla, ilma kirjeteta kilekott, mis oli omakorda kokku murtud ning mille sees marihuaanaõisikud. Kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass. (fototabel fotod 4-4.3) Pakend nr 5 kilepakendis ilma pakkepaberita. Kilepakend ümara kujuga, läbimõõduga u 25 cm. Kilepakendi ühel küljel-valget värvi tõmblukk, pikkusega 31 cm. Kile sisse mässitud lilla, ilma kirjeteta sinise kinnituspaelaga kilekott, mille sees marihuaanaõisikud. Kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass. (fototabel fotod 55.1). Kõigi eelpoolkirjeldatud viie pakendi puhul saab öelda, et need olid hästi pakendatud. Vaatlusprotokoll kinnitab, et kõik 5 marihuaanat sisaldavat pakendit olid pakendatud sarnasel viisil. Pakenditel 1 ja 2 ja pakenditel 3 ja 4 oli kasutatud välimise pakkepaberina sama kinkepaberit. Kõik 5 pakendit oli sisemiselt pakendatud ühel ja samal viisil (kilekoti ümber oleva kile paksus u 1 cm, mille kihtide vahel osaliselt kollakat värvi vedel ainemass). Narkootiline aine oli pakendatud kilepakenditesse, millel olid kas tõmblukud (pakendid nr 1,2,5,) või nööbid (pakendid nr 3,4). Narkootilise aine pakendite ühel ja samal viisil pakendamine viitab nende pakendamisele ühe ja sama või samade isikute poolt. Ei ole eluliselt usutav, et mitme erineva isiku polt tuuakse Azevedo kätte ühtemoodi pakitud narkootiline aine. Asjaolu, et pakenditesse oli pandud ka nööpe ja tõmblukke kinnitab, et sooviti jätta muljet, et pakendite puhul on tegemist riietega. Selline pakendmise viis kinnitab, et kogu tegevus oli hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud. Ekspertiisiakti kohaselt oli pakkides olnud kanepitaime õisikute (marihuaana) THC sisaldus 11-13%. Erinevates pakendites olnud aine suhteliselt sarnane THC sisaldus kinnitab samuti, et aine pärines ühest allikast. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid, et Azevedolt Tallinna lennujaamas ära võetud narkootiline aine pärines ühest allikast. Kuivõrd Ribero teadis, et marihuaana on hästi pakendatud ja , et Azevedol oli kaasas ka seljakott, lükkab see ümber tema ütlused lahtise marihuaana kohta kingakarbis ja et tema ei tea kuidas see edasi Eestisse toimetati. Ribero telefonis öeldud sõnad kinnitavad, et tal oli täpselt teada, kuidas oli marihuaana pakitud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et ühest allikast pärineva narkootilise aine Azevedole üleandjaks oli just Ribero. Ribero väide, et tema ei ole isikuks, kes rääkis 02.09.2013 telefonikõnes kell 14:05:48 telefonikõnes on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ekspertiisiakti kohaselt on selles kõnes kõnelejaks Christian Fernandez Ribero. Vaidlusalune kõne tehti samalt abonentnumbrilt 85219890078, millelt oli 7 minutit varem Ribero just helistanud (Ribero ise kinnitas ka, et selles kõnes oli rääkijaks tema ise). Eelmine kõne lõppes lausetega „... helista kahe minuti pärast“ „Olgu kuulmiseni“. Seega lubas Ribero Azevedole mõne minuti pärast tagasi helistada. Samuti räägib vaidlustatud kõnes Riberona tähistatud isik, et ta ei saa Hispaaniast välja sõita, kuna peab iga esmaspäev käima allkirja andmas („Ma ei saa riigist välja minna. Minult võeti pass ära, kui käisin paberit näitamas“ „Ma käin igal esmaspäeval allkirja andmas“). Seda, et Riberol oli kohustus käia iga esmaspäev end registreerimas, kinnitavad ka dokumendid lk 160-181. Ei ole eluliselt usutav, et samalt abonentnumbrilt helistab võõras isik Azevedole 5 minuti pärast olukorras, kus seda on just lubanud teha Ribero ise ning et sellel tuvastamata isikul

on samasugune kohustus käia end registreerimas. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et antud kõnes Riverona tähistatud isiku puhul on tegemist süüdistatava C.F. Riberoga. 02.09.2013 telefonikõnes kell 09:59:20 (Ribero kinnitas et rääkijaks oli tema) ütleb Ribero: „Kuidas Sa kavatsed 10 tuhat ära visata“ (II k lk 16 pö) „Ma laostun, eh ma laostun. Ma ei tea, kas me töötame või ei tööta, ma laostun vennas“. „Ma otsin kellegi, kes tuleks sinna. Las ma saadan sulle raha kohe täna hommikul postiülekandega.“ „Ja et homme läheks üle ja seal pruun võtab sult selle, sest me peame sellega üle saama, et teenida. Kui ei, pole meil midagi. Kui sa selle minema viskad, on lõpp. Mul pole enam midagi, et sind, et ennast aidata.“ (II k lk 17) 02.09.2013 telefonikõnes kell 12:28:51 (Ribero kinnitas et rääkijaks oli tema) ütleb Ribero: „Ma olen kõik mängu pannud, kõik, vennas“ „Sa ei taha asju ära peita, ütlesin, et sa peidaks ära.“ (lk 22). „... me ei või sellest ilma jääda, see on meie viimane Barca, kõigi jaoks on töö otsas, sest mul pole enam midagi“ (II k lk 22pö). 02.09.2013 telefonikõnes kell 14:05:48 ütleb Ribero: „Ära kohvrit jäta, otsi mõni koht. Otsi kusagilt põllult“ „ja Negro? Mis ta sulle sealt Helsingist ütles?“ „... sa ei või seda ära visata, vennas, meil pole raha, Porto. See maksis meile palju raha“ (lk 26, 26 pö). „Kuidas sa selle minema viskad? See on ometigi 15 tuhat eurot“ „Kas sul on raha seda kinni maksta“ (lk 27, 27 pö). 03.09.2013 telefonikõnes kell 13:29:58 ütleb Ribero: „...vaatame kas oled selle nädala lõpuks siin, vennas ja oleme oma töö lõpetanud“ „Nagunii oleks Sulle kellegi saatnud.“ (lk 34) 06.09.2013 telefonikõnes kell 23:38:47 ütleb Ribero: „Te olete meid laostanud. Kui ta kaduma jääbki, siis ma ei tea, mis ... aga ära ole nii rahulik, sest me oleme laostunud. See kõik on nii kalliks maksma läinud.“ (lk 38pö). Kõik eeltsiteeritud Ribero poolt öeldud laused kinnitavad, et just tema oli see, kes teadis palju marihuaana on väärt ja ta pidas seda vajalikuks Azevedole rõhutada, et viimane ei viskaks ainet ära. http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/es/data-sheet andmete kohaselt on hispaanias marihuaana

g hind

eurot. http://www.unodc.org/unodc/search.html?as_sitesearch=www.unodc.org/unodc/secured/wdr&sit e=unodc&proxyreload=1&sort=date:D:L:d1&q=cannabis+wholesale&entqr=0&entqrm=0&ud= 1 andmete kohaselt oli 2010 aastal Hispaanias marihuaana keskmine hulgimüügi hind 1kg 1188 eurot. Arvestades 3 aastaga toimuvat võimalikku hindade tõusu saaks Hispaanias 1000015000 euro eest kindlasti vähemalt 5 kg marihuaanat. Seega kinnitavad Ribero enda ütlused kaotatava raha summa kohta, et tema oli isikuks, kes omandas kogu Eestisse toodud marihuaana. Asjaolu, et Ribero ütleb Azevedole korduvalt kui palju ta raha kaotab, kinnitab, et Azevedo ei teinud omaltpoolt narkootiliste ainete ostmiseks mingeid kulutusi ja Azevedo ei teadnud ka eelnevalt palju tema käes olev marihuaana oli maksnud. Kui Azevedo käes olnud kogusest oleks 1 pakk olnud Riberolt ja ülejäänud kelleltki teiselt, oleks see ka nii Azevedo kui Camara ja Azevedo ja Ribero telefonivestlustes välja tulnud. Camara ütlused kinnitavad Azevedo ütlusi et narkootikumide veoga seoses suhtlesid nemad üksnes Riberoga. Kui Azevedo valduses olnud narkootiline aine oleks kuulunud mitmele erinevale isikule, oleks Azevedol olnud ka nende isikute kontaktid ja nad oleksid hakanud huvi tundma, kus on nende aine. Sel juhul ei oleks Ribero üksinda muretsenud, keda Azevedole appi saata. Ribero ütlused, et tema andis Azevedole üle Soome toimetamiseks üksnes 1 kg marihuaanat on marihuaana hulgimüügi hindu arvestades ümber lükatud telefonivestluses tema enda poolt lausutuga. Ribero öeldud „Sa kavatsed 10000 ära visata“ ja „See on ometigi 15000 eurot.“ kinnitab, et Ribero oli teadlik, et Azevedo valduses on oluliselt rohkem marihuaanat kui 1 kg. Asjaolud, et kõik viis pakendit olid pakitud ühtemoodi, mis kinnitab nende pakendamist sama/samade isikute poolt, et Ribero teadis, et aine on hästi pakendatud ja ta teadis ka Azevedo käes olnud kogu aine ostmiseks tehtud kulutusi, kinnitavad et Ribero oli teadlik kui palju on Azevedo käes narkootilist ainet. Seega on eluliselt usutav ka Azevedo väide, et ta sai kogu narkootilise aine juba pakendatuna Ribero käest.

Ribero poolt telefoni kõnes lausutud: „Ma olen laostunud“ „See maksis meile palju raha“ kinnitab, et just Ribero oli selleks isikuks, kes oli algselt marihuaana enda raha eest ostnud. Ribero väide, et tema andis Azevedole edasi härrastelt saadud raha ja sai ise 500 eurot, on vastuolus tema enda poolt telefonis räägituga. Kui Ribero ei oleks olnud see isik, kes selle aine algselt ostis, puudunuks tal ka vajadus väita, et ta on laostunud, kui Azevedo aine ära viskab. Kui Ribero oleks saanud ise vahendamise eest 500 eurot ja omapoolseid kulutusi poleks teinud puudunuks tal vajadus öelda Azevedole „See maksis meile palju raha“. Ribero lause „...me peame sellega üle saama, et teenida“, kinnitab et Riberol endal oli eesmärgiks teenida narkootilise aine müügiga ja selleks tuli aine Soome toimetada. Seega lükkab Ribero enda poolt telefonivestluses räägitu ümber tema poolt kohtuistungil räägitud ütlused üksnes 1 kg marihuaana vahendajaks olemise kohta. Telefonikõned kinnitavad, et Ribero oli teadlik Azevedo käes olnud kogu aine kogusest, sellest kuidas see aine on pakendatud ja palju see aine maksis. Asjaolu, et aine tuli Soome viia, et teenida kinnitab, et Riberol endal oli narkootilise aine müügist kasu ehk tulu saamise eesmärk. Kui Ribero oles olnud ainult vahendaja, siis poleks ta muretsenud nakootilise aine üle (Soome) viimise pärast ja puudunuks vajadus rääkida narkootikumidega teenimisest. Seega kinnitavad telefonikõned Azevedo ütlusi, et marihuaana sai ta Riberolt ja kõik juhised tulid samuti Riberolt, keda ta tundis Rafa nime all. 02.09.2013 kell 10:47:46 toimunud vestluses tuvastamata isikuga ütles Azevado, et ta ootab, mis Rafa ütleb. (II k lk 19) Tuvastamata isik ei avalda selle kohta mingit imestust, millest võib järeldada, et ka tema jaoks oli normaalne, et Rafa võttis vastu otsuseid. Asjaolu, et lisaks Riberole suhtles Azevedoga ka tuvastamata isik, ei vähenda Ribero osatähtsust kogu tegevuses. Arvestades asjaolu, et Ribero pidi leidma kedagi, kes tooks Azevedole raha, on eluliselt usutav, et ta sel eesmärgil suhtles ka teiste isikutega. Ribero poolt telefonivestluses öeldud laused: “Ma olen kõik mängu pannud, kõik, vennas“ ja „See maksis meile palju raha“ on öeldud minevikus, mis kinnitab, et Ribero oli ainete eest juba sellise summa tasunud. Ribero ei räägi vestluses tuleviku vormis2, et kui Azevedo aine ära viskab, siis hakatakse temalt tulevikus raha nõudma. Asjaolu, et Ribero telefonikõnes räägib tehtud kulutustest mineviku vormis, lükkab ümber tema väited, et aine ära viskamise korral oleks temalt hakatud nõudma sellist summat, mida oleks saanud Soomes marihuaana müümise eest. Eeltoodust tulenevalt on Azevedo ja Camara ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolli ning jälitustoimingu protokollidega leidnud tõendamist, et Ribero andis pakitud kujul üle Azevedole Hispaanias narkootilise aine marihuaana, mille Azevedo pidi läbi Eesti Soome toimetama ja mille müügist saadud raha pidi Camara tagasi Hispaaniasse toimetama. Samuti on Azevedo ja Camara ütlustega tõendamist leidnud, et mõlemad isikud said lennukipiletite ostmiseks raha Riberolt ja kogu tegevust juhtis Ribero. Kuigi Azevedo ja Camara ostsid ise endale lennukipiletid, oli just Ribero see, kes ütles millal ja kuhu nad peavad sõitma. Ribero, Azevedo ja Camara omavahel haakuvatest ütlustest ja telefonivestlustest nähtub, et eesmärgiks oli toimetada narkootiline aine läbi Eesti Soome ja seal maha müüa s.t selle edasiandmine tasu eest, s.o neil oli narkokaubanduse eesmärk. Kuid kuna aine oli enne selle jõudmist lõpptarbijani politsei poolt ära võetud, siis saab kohtu arvates nende käitumise subjektiivset külge hinnata teo objektiivse külje kaudu. Marihuaana toimetati transpordivahendiga Hispaaniast Eestisse seega on tegemist narkootilise aine veoga. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 ls 1). Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu

Erinevalt eesti keelest on hispaania keeles tuleviku aeg grammatiliselt väga selgelt eristatav oleviku ajast

oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt RKKKo nr 3-1-1-23-01). Azevedo ja Camara kokkulangevad ütlused kinnitavad, et igalühel kolmest süüdistatavast olid kindlad tööülesanded ja rollide jaotus. Ribero andis Azevedole üle Eestisse toimetamiseks marihuaana, samuti andis Ribero Azevedole üle raha lennukipiletite ostmiseks. Ribero poolt oli ka paika pandud plaan, et Azevedo sõidab läbi Eesti marihuaanaga Soome ja kohtub seal Camaraga, kes aitab marihuaana Soomes maha müüa ja toimetab raha tagasi Hispaaniasse. Nii nähtub Camara ütlustest, et tema pidi algse plaani järgi otse Soome lendama. Samuti kinnitab Camara telefonis öeldud lause: “Ainus asi, mis mul on, kui sa viid selle Soome, siis on see minu“, et kuni Soomeni pidi marihuaana transportima Azevedo. Azevedo ja Camara ütlused kinnitavad, et kohale jõudes pidi Azevedo ühendust võtma Camaraga/Amigoga/, kellelt saadavate instruktsioonide kohaselt pidi siis Azevedo aine edasi toimetama. Ribero enda ütluste kohaselt pidi ta kui Azevedo Soome jõuab andma Azevedole telefoninumbri, millele ta helistab. Seega kinnitavad ka Ribero enda ütlused, et just tema oli see kes juhtis nakrootiliste ainete Soome toimetamist ja nende müümist seal. Kohtul ei ole alust kahelda Azevedo ütlustes, et tema pidi alles Soomes teada saama, kus ja kellele aine edasi anda. Azevedo ütlustest nähtub, et tema ei teadnud kellele ta peab aine üle andma, vaid et ta pidi kohale jõudes helistama Amigole ja saama juhised. Seega Azevedo ise ei korraldanud midagi ja tema roll piirdus narkootiliste ainete Hispaaniast Soome viimisega. Süüdistatavate Azevedo ja Camara ütlused ja telefonikõned kinnitavad, et igaüks neist oli teadlik enda rollist kogu operatsioonis. Azevedo ülesandeks oli narkootiline aine läbi Eesti Soome toimetada ja Camara ülesandeks oli tegeleda marihuaanaga Soomes ja müügist saadud raha tagasi Hispaaniasse viia. Ühe lüli puudumisel ei oleks kogu operatsioon õnnestunud. Azevedo puudumisel ei oleks olnud kedagi, kes narkootilise aine Hispaaniast läbi Eesti Soome viiks, kuna Ribero ei saanud iganädalalse registreerimiskohustuse tõttu (seda kinnitavad II k lk 160-181 olevad dokumendid ) Hispaaniast lahkuda ja Camara ei julgenud oma nahavärvi tõttu ise narkootilist ainet transportida (kinnitab telefonivestlus IIk lk 45 pö „... mina selle masinaga tegleda ei saa... ma ei saa. Rahvas vaatab, et see on üks must, sa ju mõistad mind“ „Mina sellega üle minna ei saa“). Samas Azevedot ei usaldatud niipalju, et ta oleks pidanud ise Soomes aine ära müüma ja raha tagasi Hispaaniasse tooma. Azevedo ja Camara kokkulangevad ütlused ja telefonivestlused kinnitavad, et nad üksteist varem ei tundnud ja vastastikku telefoninumbrid said Ribero käest. Nii Azevedo kui Camara said enda konkreetsed ülesanded teada Ribero käest. Probleemi korral ei tegutsenud Camara varem kokkulepitud plaani kohaselt (II k lk 44 pö „Mul on piletid ostetud. Mis ma siis nüüd teen?“ II k lk 45 „...mina, niikaua kui see tüüp mulle ei helista ja mulle ei ütle, kui ta mulle midagi ütleb, selge.“ II k lk 49 pö „Selle eest on vastutav see mees. Niikaua, kuni ta mulle ei helista, ei saa ma midagi teha“ „Kuni ta mulle ei helsita.... Ma seletan Rafale, mis sinuga juhtus. Tema peab lahenduse leidma. Meie ei saa midagi teha... see on tema“) ja ei lennanud Helsingisse vaid jäi ootama, mida Rafa ehk Ribero arvab. Seega oli Ribero isikuks, kes plaanis ja korraldas kogu operatsiooni, kes ütles millal ja kuhu Azevedo ja Camara peavad lendama ja tõrke korral oli just Ribero see, kes asus olukorda lahendama ja käis välja täiendavad rahasummad. Ilma Ribero poolt marihuaana ja reisimiseks Azevedole ja Camarale vajalike rahasummade üleandmiseta ning ilmselgelt Soomes vastavate kontaktide puudumiseta oleks kogu marihuaana Eestisse toomine ära jäänud. Oma organisatoorse ja rahastamistegevusega valitses Ribero kuriteo täideviimist. Eeltoodust tulenevalt moodustas Ribero, Camara ja Azevedo tegevus käesoleva kriminalasja raames äravõetud nakrootilise aine käitlemisel ühe terviku. Ning kõik süüdistatavd täitsid on käitumisega narkootilise aine suures koguses grupis omandamise ja vedamise (s.o käitlemise ) kuriteo koosseisu.

Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei talituse juhi politseikapten Ene Ginter vastuskirja kohaselt oli jaekaubanduses (tänavakaubanduses) marihuaana 1 doosi/grammi hind 20 eurot ja hulgikaubanduses on grammi hind 15 eurot, seega kilo hind oleks vastavalt 15000 eurot. Suure ulatuse määramisel tuleb võtta aluseks KarS rakendamise seaduses toodud suure kahju mõiste. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p2 kohaselt on suur kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Sellest tuleb lähtuda ka suure varalise kasu mõiste sisustamisel. 2013 aastal oli kehtiv palga alammäär 320 eurot. Seega oli 2013 aastal suur kahju 32000 eurot. 4878,4 grammi marihuaana puhul on tegemist ülisuure kogusega, mille hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt 73176 eurot. Käsitletavate narkootiliste ainete koguse rahaline väärtus ületab nimetatud piirmäära 2,2kordselt. Kuna narkootiline aine omandati Hispaanias võrreldes Soome või Eesti hindadega kordades odavamalt, oli eesmärgiks selle aine läbi Eesti Soome toimetamine, et seeläbi teenida. http://www.unodc.org/unodc/search.html?as_sitesearch=www.unodc.org/unodc/secured/wdr&sit e=unodc&proxyreload=1&sort=date:D:L:d1&q=cannabis+wholesale&entqr=0&entqrm=0&ud= 1 andmete kohaselt oli 2010 aastal 1 kg marihuaana keskmine hulgimüügihind Soomes 11922 eurot. Hinnatõusu silmas pidades on alaust eeldada, et ka Soomes maksis marihuaana 2013 aastal rohkem kui 3 aastat varem. Kui võrrelda 2010 aasta hindu, kus Hispaanias maksis hulgimüügis 1 kg keskmiselt 1188 eurot ja Soomes 11922 on hinnavahe 10 kordne. Hindade erinevuse suhe on aastatega jäänud enam-vähem samassse suurusjärku. Seega oli narkootikumide müügist tulu saamine narkootikumide Soome viimise ainuke eesmärk. Riigikohus on lahendis 3-1-1-18-08 märkinud, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast n.n mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal KarS § 15 lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus. Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. C.F. Ribero ütlused, mille kohaselt tema oli ainult isikuks, kes vahendas 1 kg marihuaanat, ja tegelikud kasusaajad on tuvastamata isikud, kelle nime ta avaldada ei soovi, on kohtu arvates paljasõnaline, ei haaku teiste kriminaalsja tõenditega (eelkõige jälitusprotokollis kajastatud telefonikõnedes Ribero enda poolt räägituga) ning on välja mõeldud ilmselt esmärgiga vähendada enda osaluse astet. Riigikohtu otsuse 3-1-1-104-05 kohaselt juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid /näiteks nimetamata isikute nimed/ ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu ei loe kohus usaldusväärseks C.F. Ribero versiooni sellest, et tema tegutses ainult mustlaste korraldusel.

C.F.Ribero poolt telefonivestluses lausutud väljendid „sest me peame sellega üle saama, et teenida“ „Te olete meid laostanud. Kui ta kaduma jääbki, siis ma ei tea, mis ... aga ära ole nii rahulik, sest me oleme laostunud. See kõik on nii kalliks maksma läinud“ kinnitavad, et just Ribero paigutas enda rahalised vahendid narkootiliste ainete ostmiseks ja just tema ise pidi aine Soomes maha müümisest kasu saama. Vastupidisel juhul puudnuks tal vajadus rääkida enda/meie laostumisest. Teades narkootiliste aine kogust ja selle eest Soomes saadavat võimalikku hinda, oli Riberole teada, milline on tema oodatav tasu. Azevedo käest kinnipidamisel ära võetud marihuaana koguse hulgimüügi hinda arvestades tegutses C.F.Ribero ilmselgelt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Azevedo, Camara ja Ribero tegutsesid suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult. Grupi ühine ja kooskõlastatud tegevus oli suunatud narkootilise aine käitlemisele selle Hispaaniast välja läbi Eesti Soome toimetamisele. Kuivõrd Camara ja Azevedo ütlused ning jälitusprotokollid kinnitavad, et nemad pidid saama üksnes kokkulepitud tasu ja ei oleks osalenud hilisemas tulujagamises, siis on tõendatud, et kogu tulu marihuaana müügist oleks saanud Ribero. Sellest tulenevalt on tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk üksnes Ribero puhul. Christian Fernandez Ribero tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 ́p1 järgi kui isikute grupis narkootilise aine suures koguses omandamine ja vedamine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Reisija isiklike asjade ja reisijaläbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/11639, kinnitab, et Azevedo saabus 30.08.2013 lennuga BT317 Hispaaniast läbi Riia Eestisse Tallinna Lennujaama. Ka Azevedo enda ütlused kinnitavad Hispaaniast Riia kaudu Eesti Vabariiki saabumist. Seega on Azevedo ütluste ja aktiga tõendamist leidnud, et Azevedo üritas tuua narkootilist ainet välisriigist Eesti Vabariiki. Saabumist välisriigist kinnitab ka kinnipidamisel äravõetud lennukipileti väljatrükk marsruudil Barcelona-Riga-Tallinn. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Azevedo üritas toimetada üle riigipiiri narkootilist ainet marihuaanat, kuid see kuritegu jäi temast sõltumatutel asjaoludel katse staadiumi, kuna ta peeti tollikontrolli käigus kinni , s.t pani oma käitumisega toime KarS § 392 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse. Kogu reis Hispaaniast läbi Eesti Soome oli planeeritud Ribero poolt, kes andis Azevedole selleks raha ja marihuaana. Ribero enda väide, et Azevedo andis talle koopia lennukipiletitest, kinnitab et Ribero kontrollis ja planeeris kogu marihuaana vedu ja tema roll ei piirdunud mitte üksnes marihuaana üleandmisega vaid ta kavandas kogu marsruudi. Kuigi marihuaana oli plaanis toimetada Soome, ei lennanud Azevedo Hispaaniast otse Soome, vaid lendas Tallinnasse, kust oli plaanis (ilmselt laevaga) Soome edasi sõita. Ilma Ribero poolt Azevedole marihuaana, reisijuhiste, Camara telefoni numbri ja raha andmata ei oleks Azevedo narkootilsei ainega üldse Eestisse saabunud, mistõttu oma organisatoorse ja rahastamistegevusega valitses Ribero ka narkootilise aine üe riigipiiri toimetamist s.o KarS § 392 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviimist. Eeltoodust tulenevalt moodustas Ribero, Camara ja Azevedo tegevus lisaks nakrootilise aine käitlemisele ka selle aine üle riigi piiri toimetamise katsel ühe terviku. Ning kõik süüdistatavad täitsid on käitumise s.o kindla rolliga narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katsel kuriteo koosseisu ning kuritegu jäi lõpule viimata üksnes neist mitte olenevatel põhjustel (Azevedo peeti Tallinns Lennujamams kinni) Seega tuleb Christian Fernandez Ribero tegevus kvalifitseerida ka KarS § 392 lg 2p2 - 25 lg 2 järgi kui isikute grupis narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katse. Eeltoodud tõendid (jälitusprotokollid, Azevedo ja Camara ütlused, osaliselt ka Ribero enda ütlused) kinnitavad, et Christian Fernandez Ribero teadlikult omandas marihuaana, andis selle edasi Azevedole, et viimane selle läbi Eesti Soome toimetaks. Ta andis Azevedole piletite ja reisi jaoks raha ning juhised, kellega Soome jõudes ühendust võtta. Seega nähtub Ribero enda

objektiivsest käitumisest, et ta tegutses nii KarS § 392 lg 2p2 - 25 lg 2 kui ka KarS § 184 lg 2 ́p1 järgi kvalfitseeritavaid kuritegusid toime pannes kavatsetult. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 31-1-1-08 p 5 ja3-1-1-15-08 p 15). C.F.Ribero omandas Hispaanias narkootilist ainet marihuaanat sisaldavat ainet, andis selle üle Azevedole, mida Azevedo seejärel üritas toimetada üle riigipiiri Eesti Vabariiki. Objektiivselt järgnes narkootilise ainee omandamisele ja Azevedole üle andmisele selle aine üle riigipiiri toimetamise katse. Subjektiivselt oli algusest peale süüdistatava eesmärgiks marihuaana toimetamine Hispaaniast läbi Eesti Soome, elik ta soovis narkootilist ainet toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Seega oli tegemist ajalis-ruumiliselt lähedaste või lausa üheainsa käitumisaktiga - süüdistatav omandas narkootilise aine marihuaana, valdas neid ja andis need Azevedole edasi, kes võttis narkootilise aine endaga kaasa Eestisse. Algusest peale omandas Ribero narkootilise aine üksnes eesmärgiga anda see edasi Azevedole, kes selle siis Eesti Vabariigi kaudu Soome toimetaks. Kõik Ribero käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega. Sellest tulenevalt on C.F. Ribero süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu tuleb isikule mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtudes üks karistus rangema karistuse ettenägeva KarS § 184 lg 21 p1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. C.F. Ribero on süüvõimeline ning KarS

kriminaalasju, kuid puuduvad andmed, mis kinnitaks tema varasemat kriminaalkorras karistatust. Kohus arvestab C.F.Riberot iseloomustavaid andmeid, et ta on Eestis varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal oli kindel elu- ja töökoht, perekond, kuid kõik see ei ole teda takistanud sooritamast selliseid kuritegusid, mis ulatuvad väljapoole Hispaania riigi piire. Samuti arvestab kohus narkootilise aine kogust ja eesmärgiks seatud suurt varalist kasu. Varalise kasu saamise eesmärk narkootiliste ainete käitlemisel on õiguslikult eriti taunitav. Karistuse mõistmisel peab kohus lisaks üldpreventiivsele eesmärgile silmas ka eripreventsiooni s.t võimalust mõjutada C.F Riberot hoiduma edaspidi kuritegusid toimepanemast. Arvestades eeltoodut ja seda, et Christian Fernandez Ribero on toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestades narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva ainega, Ribero juhtivat rolli rolli kuriteo toimepanemisel (just tema oli isikuks, kelle initsiatiivil toimetati narkootiline aine Hispaaniast Eestisse ja just tema lootis sellest kasu teenida) ja süüdistatava isikut, C.F.Ribero käitumisest on näha, et ta ei ole aru saanud oma tegude ühiskonnaohtlikkuse tõelisest ulatusest (kui mitmete inimeste elu- ja tervist sellega ohustatakse), tuleb teda karistada sanktsiooni keskmises määra lähedase reaalse vangistusega 11 aastat. KarS § 54 kohaselt võib kohus mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, süüdimõistetule lisakaristusena mõista riigist väljasaatmisele koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kohus tunnistab C.F Ribero süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistab teda vangistusega. Christian Fernandez Ribero on Hispaania Kuningriigi kodanik. Christian Fernandez Ribero ütlused kinnitavad, et tema elukoht on Hispaanias ja tema perekond elab ka Hispaanias. Kõnealused asjaolud kinnitavad, et Christian Fernandez Ribero on tihedalt seotud oma kodakondsusjärgse riigiga ja tal puuduvad lähedased suhted Eesti Vabariigis, mistõttu peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks kohaldada tema suhtes lisakaristust ja mõista riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse vahend, aine või ese kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuna narkootiliste ainete omamiseks ja üle riigipiiri toimetamiseks puudus Riberol või Azevedol vajalik luba, kuuluvad need konfiskeerimisele ja hävitamisele. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasjas olevad telefonid Samsung GT-E1200 ja Nokiad 101 on ühte tüüpi klahvidega odavad telefonid, mille puhul kasutatud telefonide turul pakutav hind ei ületa 10 eurot, mistõttu nende telefonide müügi korraldamise kulud oleksid suuremad kui üldse nende telefonide müügist hüpoteetiliselt saada oleks võimalik, mistõttu asub kohus nende telefonide osas seisukohale, et tegemist on väärtusetute asjadega. Samuti arvestades narkootiliste ainete veoks kasutatud kohvri välimust ja võimalust seda üldse realiseerida, leiab kohus, et tegemit on väärtusetu asjaga. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: 1 kohver

ja pagasikviitung, elamisloa koopia, siseministeeriumi kviitungid, R-kioski kviitung, ühistranspordi kaart. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 3031.20 eurot ja ekspertiisikulu 1002 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Süüdistatav C.F Ribero vaidlustas asjaolu, et tema oli isikuks, kes rääkis osades telefonivestlustes Azevedoga. Kohtumenetluses tuleb tuvastada kõik kuriteo toimepanemise asjaolud, mis on antud juhul seotud jälitustoimingute käigus salvestatud kõnede rääkija isiku tuvastamisega. Käesolevas asjas on ekspertiisiaktis nr 14E-IF0005 kirjeldatud uuringu tulemus aidanud oluliselt tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt Ribero väljamõistmisele. Kriminaalasjas on tehtud ka narkootilise aine ekspertiisi, mille maksumuseks oli 420 eurot. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kuivõrd käesolevast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas nr 1-14-3213 on A.F. B. de Azevedolt ja B.D. Camaralt väljamõistetud osaliselt narkootilise aine ekspertiisikulud s.o on mõlemalt 140 eurot, kuulub Riberolt väljamõistmisele 140 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks mõista C. F.Riberolt välja riigi õigusabi korras advokaat Mihkel Gaverile tasutud sõiduaja, sõidukulude ja ärajäänud menetlustoimingu eest (millest teavitati 11 minutit ette) tasutud kaitsekulusid kokku summas 207.60 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda. Seega võib kohus jätta riigi kanda ka advokaadi sõidukulud ja seda nii osaliselt kui ka täielikult. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Riberol l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta ei tähenda a priori , et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. Samuti ei ole isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda

jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Christian Fernandez Ribero KarS § 392 lg 2p2 – 25 lg 2 järgi. Süüdi tunnistada Christian Fernandez Ribero KarS § 184 lg 21 p1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks üksteist aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 09.01.2014 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 09.01.2014. Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 54 lg 1 alusel mõista Christian Fernandez Riberole lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Välja mõista Christian Fernandez Riberolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 887.50 (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot viiskümmend senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3,5 alusel ekspertiisikulud 1002 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 3031.20 eurot riigituludesse. Sundraha, ekseprtiiskulud ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bankis (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Christian Fernandez Ribero, 1-14-1406, menetluskulud.“ Kohustada Christian Fernandez Riberot tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsekulud summas 207.60 eurot Asitõendid Narkootilised ained – asuvad EKEIs – konfiskeerida ja hävitada Narkootiliste ainete pakendid – konfiskeerida ja hävitada CD plaadid, väljatrükid lennukipiletite ja hotelli broneeringust, hotelli uksekaardi ümbris, lennuki pardakaart ja pagasikviitung, elamisloa koopia, siseministeeriumi kviitungid, R-kioski kviitung, ühistranspordi kaart – jätta kriminaalasja juurde

Mobiiltelefon Samsung GT-E1200, kaks mobiiltelefoni Nokia 101 (kriminaalasja materjalide) juures konfiskeerida ja hävitada Kohver Bossages – kriminaalasja materjalide) juures konfiskeerida ja hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 29.mail 2014 Kohtunik Liina Pohlak

Rahvakohtunikud

Aino Allik

Õie Havi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.