Kohtulahend

1) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida alkoholismisõltuvusevastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogramm; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 14.05.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 27.11.2013.a kohtuotsusega tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi ja karistati teda vangistusega viis kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati G.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse – vangistuse kümme kuud võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse üks aasta kolm kuud. Karistuse kandmise algus oli 25.09.2013.a ja lõpp on 25.12.2014.a. G.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, on õppinud 10. klassis üksikaineõppijana ning on tegelenud oma terviseprobleemidega, on käinud nii psühholoogi kui ka psühhiaatri vastuvõtul, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kindel töökoht puudub. Vangla toetab G.E vabastamist. G.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik vanemate näol. Kindlat töökohta G.E vabanemisel ei ole. Isikul on põhiharidus, kuid puudub erialane väljaõpe ja – töökogemus, kuid alalise töö leidmine on keeruline, sest G.E puudub varasem tööharjumus ning ta ei ole harjunud pingutama ega eesmärgipäraselt käituma. Isikul on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturile. G.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Natalia Kutepova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta G.E ennetähtaegset vabastamist. Isik kannab karistuse eramust varguse eest, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Isikut on 4-korral kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude eest, eelnevalt on teda karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Varasemad katseajad isikul ei õnnestunud. Eelmise katseaja jooksul on kriminaalhooldaja poolt fikseeritud 5 rikkumist, mistõttu määratud karistus –ÜKT- oli pööratud täitmisele. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, olles alkoholijoobes, käitub impulsiivselt ja vägivaldselt. Vabaduses suhtlusringkonna moodustasid peamiselt alkoholi liigtarvitajad ja kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisel soovib asuda elama oma vanemate juurde. Ema on valmis G.E igati toetama, kuid isa ei usalda teda ja hoidub temaga suhtlemisest. Vanemad ei tunne G.E elukaaslast. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda, tema poolt toimepandud kuritegude raskusaste on olnud erinev. G.E on varasemalt karistatud nii varguste kui kehalise väärkohtlemise eest, praegune süüdimõistmine on varguse eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses kinnipeetav töötab, on õppinud 10. klassis üksikaineõppijana ning on tegelenud oma terviseprobleemidega, on käinud nii psühholoogi kui ka psühhiaatri vastuvõtul, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kindel töökoht puudub. Vangla toetab G.E vabastamist. G.E tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitas juba alaealisena, kuid tarvitamine suurenes 17-aastaselt ja tarvitas just kanget alkoholi. Väärteokorras on teda karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest kümneid kordi. Kinnipeetav väidab, et soovib oma senist elustiili muuta ning on edus kindel. Isik teeb ametnikega koostööd, vanglas on käinud psühhiaatri vastuvõtul ning on saanud vajalikku abi. Isik tunnistab oma probleeme, kuid lähtuvalt senises eluviisist ei ole ta nende lahendamisega sihipäraselt tegelenud. G.E on seadnud endale jõukohased eesmärgid, kuid ei ole endale teadvustanud, mida ta peab nende saavutamiseks ära tegema. Kinnipeetav asuks vanglast vabanemiseks elama oma ema ja isa juurde, kes on nõus teda toetama. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 7 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini tsiviilelus hakkama saada. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada G.E üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 52 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 %. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik G.E pöörduda psühhiaatri poole ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et G.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata G.E püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.