Riigiprokuratuuri 15. aprilli 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Brian Lasseni lepinguline esindaja advokaat Rait Sarjas, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 15. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Brian Lasseni lepingulise esindaja advokaat Rait Sarjase kaebus jätta rahuldamata Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik
1.PPA Lõuna prefektuur alustas 13.09.2013 kriminaalasja nr 13260103384 menetlust KarS § 121 tunnustel selles, et 30.08.2013 teavitas Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond politseid, et 28.08.2013 saatis Brian Lassen lastekaitse spetsialistile e-kirja, milles muuhulgas avaldas, et tema 9-aastase poja M.J.L. i ema E.L. on lapse suhtes kasutanud füüsilist vägivalda.
2.02.10.2013 lõpetas uurimisasutus prokuratuuri loal kellelegi kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, asudes seisukohale, et menetluse käigus kogutud tõendid ei kinnita, et E.L. oleks M.J.L. i suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise, samuti ei ole võimalik koguda objektiivseid lisatõendeid.
2.1.02.12.2013 määrusega jättis Riigiprokuratuur B. Lasseni esindaja kaebuse rahuldamata. Prokurör oli seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud lõppjäreldus tõendite hindamisel on kooskõlas kogutud materjalidega ning kriminaalmenetluse lõpetamise osas on asutud õigele seisukohale.
2.2.Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määrusega rahuldati B. Lasseni esindaja kaebus ja kohustati Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalasja nr 13260103384 menetlust. Kohus leidis, et olemasolevate tõenditega pole välistatud, et kuritegu on toime pandud ning täiendavate tõendite kogumine on võimalik.
3.24.01.2014 koostas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määruse ning saatis kriminaalasja nr 13260103384 menetluse jätkamiseks Lõuna prefektuuri.
3.1.Prokurör Raul Heido nõusolekul lõpetati PPA Lõuna prefektuuri 18.03.2014 määrusega kriminaalasja nr 13260103384 menetlus, kuna E.L. i ja M.K. tegevuses puudus kuriteokoosseis.
3.2.Riigiprokuratuuri 15.04.2014 määrusega jäeti rahuldamata B. Lasseni kaebus kriminaalmenetluse jätkamiseks, kuna prokuratuuri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine seaduslik. Analüüsinud kogutud tõendeid, oli riigiprokurör seisukohal, et uurimine on olnud põhjalik ning kriminaalasi on motiveeritult lõpetatud ja täidetud on kõik Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruses märgitud uurimistoimingud. Esitatud kaebuse sisu
4.Riigiprokuratuuri 15.04.2014 määruse peale esitas kaebuse B. Lasseni lepinguline esindaja, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri määrus kriminaalasjas nr 13260103384 ning jätkata kriminaalasja menetlust.
4.1.B. Lassen on korduvalt juhtinud tähelepanu E.L. i poolt kriminaalasjas nr 12260101228 antud ütlustele ja audiosalvestusele, kus M.J.L. teavitab, et tema suhtes on kasutatud vägivald ning E.L. kinnitab lapse väärkohtlemist. Kaebuse esitaja leiab, et E.L. i poolt käesolevas kriminaalasjas antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tuleb kriminaalasjas nr 12260101228 kogutud materjalid kriminaalasja juurde võtta. Kaebuses leitakse, et tõendamiseseme asjaolude kohta saavad lisaks anda ütlusi kannatanute õpetajad ning Taanis elavad vanavanemad M.L. ning P.L. .
4.2.Kaebuses leitakse, et kannatanute käitumine ütluste andmisel viitab sellele, et neid on mõjutatud mitte rääkima politseile sellest, mis toimub nende bioloogilise ema kodus. Kannatanute ülekuulamisel kasutatud eneseväljenduse üheks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et M.J. , H.R. ning P.A. on kakskeelsed. Riigiprokuratuuri seisukoht võtab kannatanutelt võimaluse anda käesoleva kriminaalasja raames ütlusi keeles, mida nad valdavad ning milles neil on ennast lihtsam väljendada. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et kõik kannatanud tuleks uuesti üle kuulata taani keeles.
4.3.M.K. ütlused lastel esinevate vigastuste osas on vastuolus ülejäänud tõenditega. Kannatanu P. A. L vigastus, mille kohta on esitatud fotod, ei saanud tekkida lasteaias. Väide, et fotode tegemise aega ei ole võimalik kindlaks teha, on väär, kuna selle kohta on andnud selgitusi P.J. . Teised vigastused, mis kannatanutel on esinenud, on samuti fotodelt näha ning on alust eeldada, et need tekkinud ajal, mil lapsed viibisid E.L. i elukohas.
4.4.Alates menetluse algusest ei ole olukord kannatanute osas muutunud, lapsed saabuvad jätkuvalt B. Lasseni elukohta kehavigastustega. M.J.L. teavitas 16.05.2014, et M.K. andis H. R. L valida, kas viimane valib karistuseks vitsa andmise või siis koduaresti. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud lõpetatud kriminaalasja materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning B. Lasseni esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 15.04.2014 määruse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 13260103384 lõpetamine on seaduslik ja
-2-
põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab kohus vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
6.KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205 või 2051 kohaselt puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus.
6.1.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul esineb KrMS § 199 lg 1 p-s 1 toodud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kuna menetluse raames ei tuvastatud, et E.L. i või M.K. tegevus vastaks mõnele kuriteokoosseisule.
6.2.Menetleja on viinud läbi kõik Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruses toodud toimingud ning kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust esitada kahtlustust E.L. ile või M.K. le ühegi kuriteokoosseisu alusel. M.J. i, H.R. ning P.A. i ütlustest ei ole võimalik järeldada, et nende ema või ema elukaaslane oleks nende suhtes vägivaldselt käitunud. E.L. ja M.K. kinnitavad, et laste suhtes ei ole kordagi vägivalda tarvitatud. Ka B. Lasseni ja P.J. ei ole kordagi näinud, et E.L. ja M.K. oleks lapsi löönud või muul viisil vägivaldselt kohelnud. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis tingiksid E.L. ile või M.K. le kahtlustuse esitamise.
7.Ringkonnakohus ei leia, et kaebuses märgitud menetlustoimingute läbiviimine saaks aidata kaasa kriminaalasjas oluliste tõendite kogumisele. Kuigi lapsed on kakskeelsed, on ülekuulamistest nähtav, et nad saavad väga hästi eesti keelest aru ning suudavad ennast selles keeles ka vastavalt arengutasemele väljendada. Seega ei ole nende täiendav ülekuulamine taani keeles vajalik. Ka ei ole mingit põhjust arvata, et M.J. it, H.R. t ning P.A. it on ema poolt mõjutatud andma kindlaid ütlusi, tegemist on üksnes kaebaja spekulatsiooniga.
7.1.Kohtu hinnangul ei ole vajalik täiendavate tunnistajate ülekuulamine, kuna kaebuses nimetatud isikud ei oma nii lähedast puutumust sündmustega ega saa seega anda olulist informatsiooni sisaldavaid ütlusi. Ka ei pea kohus vajalikuks muude tõendite kogumist, sh varasema lõpetatud kriminaalasja materjalide lisamist käesoleva asja materjalidele. Eelkõige tuleb lähtuda laste ütlustest, kes ei kinnita kuriteokaebuses toodud väiteid, et neid on ema või tema elukaaslase poolt kehaliselt väärkoheldud. Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri seisukohaga, et lapsed vajavad eelkõige emotsionaalset stabiilsust, mitte kriminaalmenetluse jätkamist olukorras, kus selleks tegelikult alus puudub.
8.Kohus rõhutab, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Kuriteotunnuste esinemist hinnatakse vastavalt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Selliselt on toimitud ka antud asja raames ning põhjendatult on uurimisasutus ja ka prokuratuur leidnud, et puudub kuriteo alus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi.
9.Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja B. Lasseni lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.
Mati Kartau Kohtunik
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.