Kohtulahend

EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu D.D süüdistatakse selles, et tema:

Lisaks süüdistatakse D.D selles, et tema ähvardas 9. novembril 2013. aastal kella 03.15 paiku Tartu linnas Paju 1a asuva baari Chuck ette pargitud sõiduautos istunud kannatanut A.P. t tervisekahjustuse tekitamisega, lüües esmalt sõiduauto kõrval seistes rusikaga vastu auto juhipoolset küljepeeglit ja seejärel juhiukse akent, misjärel lubas kannatanut rauast kangiga vigastada. Arvestades süüdistatava käitumist, toimepandud teo iseloomu ning ka seda, et süüdistatav on varasemalt kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud, kartis A.P. ähvarduse täideviimist. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani D.D toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust ja KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mistõttu mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16.12.2013-17.12.2013. a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 13. juuli 2012. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-126889 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 782 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata D.D-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on D.D üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.D süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas D.D menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 72 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.D-lt väljamõistmisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 604,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. D.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 50 eurot kuus. Kohus leiab, et D.D taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Ta elatub juhutöödest. D.D-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.