Kohtulahend

Kohtuistungi toimumise aeg

8. aprill 2014, Tartu

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrSM§ 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2,4, § 340 lg 2 p-dest 1,4,5,6 ringkonnakohus otsustas:

kui süüdistatavad ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidavad neile maakohtu otsusega KarS § 75 lg-s 1 pandud kontrollnõudeid.

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Edmunds Savickis 1-110-2218 kohtukulud“.

äriühingus variisik. Tegelikult koordineeris OÜ Norde Baltic tegevust jäätmekäitlustehase müümisel K. Läänesaar. E. Kärnel allkirjastas ostu-müügilepingu. Seega esitas E. Kärnel K. Läänesaare initsiatiivil HLE AS-le valeandmeid tehase valmistamisaasta ja OÜ Norde Baltic tegeliku juhataja osas. K. Läänesaar ja B.U organiseerisid isiklikult ning endaga seotud äriühingute kaudu kasutatud jäätmekäitlustehase transpordi Eestisse ning selle paigaldamise Harjumaale Anija valda Lilli külla. Tehase Saksamaalt Eestisse transportimisel andis seadmete vastuvõtmise kohta allkirjad K. Läänesaare initsiatiivil E. Kärnel. HLE AS kandis 16.05.2005 ostu-müügilepingu alusel jäätmekäitlustehase eest OÜ Norde Baltic arvelduskontole raha järgmiselt: 24.05.2005 1 007 760 krooni; 22.06.2005 4 730 000 krooni ja 12.07.2005 1 720 000 krooni, s.t kokku 7 457 760 krooni. Saadud raha kandis OÜ Norde Baltic K. Läänesaare kontrollitavale äriühingule OÜ Deltaplus, mille arveldusarvelt raha välja võeti või teistele pangakontodele edasi kanti. K. Läänesaar, E. Kärnel ja B.U omastasid selle raha. OÜ Hetastar biojäätmete käitlemistehast tööle ei pannud ja jättis tahtlikult liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata. 1.2 E. Savickist süüdistati KarS § 345 lg 1 järgi selles, et ta esitas biojäätmete käitlemistehase Biokompomax liisingusse võtmise eesmärgil HLE AS liisinguhaldurile OÜ Norde Baltic pakkumise, milles oli märgitud tehase vale valmimisaasta ja mis kandis tuvastamata isiku poolt võltsitud R.T. allkirja. B.U süüdistati KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi samale teole kaasaaitamises, mis seisnes selles, et ta andis E. Savickisele HLE AS liisinguhaldurile esitamiseks eelnevalt nimetatud valeandmeid sisaldava ja võltsitud allkirjaga OÜ Norde Baltic pakkumise.

jäetakse tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Lisaks kohaldati talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 2.4 Swedbank Liising AS tsiviilhagi rahuldati summas 387 667,62 eurot (6 065 680,25 krooni) ning mõisteti välja solidaarselt K. Läänesaarelt, B.U-lt, E. Savickiselt ja E. Kärnelilt Swedbank Liising AS kasuks.

tehase valmistamisaastaks 2000. Sellest lähtus HLE AS tehase hinna (8 600 000 krooni) määramisel ja tehingu aktsepteerimisel. Tegelikult oli tehas valmistatud aastal 1996. Pärast tehase tegeliku valmimisaasta selgumist HLE AS tehtud uue hindamise kohaselt oli selle maksumus 1 995 000 krooni. Komposteerimistehas Eestis tööd ei alustanudki. OÜ Norde Baltic 05.01.2005 müügipakkumisel on R.T. allkiri ja kontaktandmed.

HLE AS

liisinguhaldur ja hindaja võtsid ka R.T. na esinenud isikuga ühendust ja vestlesid komposteerimistehase küsimuses. Samas tuvastas kohus, et R.T. ei ole kõnealusele dokumendile allkirja andnud ja tema allkiri on võltsitud. HLE AS-ile esitatud OÜ Hetastar äriplaan sisaldab valeandmeid selle kohta, et OÜ-l Hetastar on vajalikud kooskõlastused ja lepingud jäätmekäitlusega tegelemiseks. Nii oli äriplaani järgi kavandatav käitlustehas heaks kiidetud keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse poolt, samuti olid OÜ-l Hetastar väidetavalt olemas lepingud Tallinna Linnavalitsusega ning tehase territooriumi rendileandja OÜ-ga Eesti Paekivi. Tegelikult OÜ-l Hetastar neid kooskõlastusi ning lepinguid ei olnud. Samuti ei ole tehase kohta tehtud ega algatatud keskkonnamõju hindamist. Nõutav jäätmeluba või kompleksluba puudus. Tehas paiknes AS Vaania territooriumil. Selle äriühingu esindaja andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta isegi ei teadnud, kellele seadmed kuuluvad. AS Vaania lihtsalt lubas need seadmed enda territooriumile ega andnud kellelegi võimalust kasutada enda jäätmekäitlusluba. Eeltoodud valeandmed kogumis näitavad, et OÜ Hetastar esindajal ei olnud kavatsust tehast reaalselt tööle panna ega liisingumakseid olulises ulatuses tasuda, sest nõutud lube ega kooskõlastusi ei hangitud ei liisingutaotluse esitamise ajaks ega hiljem. Samuti ei olnud OÜ Hetastar värvanud jäätmekäitlustehase töölerakendamiseks vajalikke töötajaid ega tegelenud nende otsimisega. Maksumenetluses, milles hinnati OÜ Hetastar käibemaksu tagastusnõude põhjendatust, tuvastati, et OÜ Hetastar pole sõlminud rendilepingut AS-le Vaania kuuluval territooriumil paikneva hoone kasutamiseks ega viinud hoonesse üldelektrit. Samuti ei organiseeritud tehase valvet ega sõlmitud lepinguid tootmist toetavate äriühingutega. HLE AS-s püüti tekitada veendumus, et OÜ Hetastar hakkab tegelema jäätmekäitlusega ja et selleks on vaja liisida komposteerimistehas. Seejuures oli tehas tunduvalt vanem kui seda esitleti. Valeandmeteks, mis tingisid HLE AS poolt väljamaksete tegemise, olid OÜ Hetastar äriplaanis märgitud andmed jäätmekäitlustehase töötamiseks vajaminevate lubade ja lepingute olemasolu kohta, jäätmekäitlusega tegelemisest tulevate rahavoogude kohta ja OÜ Hetastar kavatsuse kohta jäätmekäitlusega tegeleda ning liisingumakseid tasuda, samuti OÜ Norde Baltic müügipakkumises sisalduv valeinformatsioon tehase valmistamisaasta kohta. Valmistamisaasta kohta märgitud valeandmete tõttu hindas pank tehase väärtuse kõrgemaks, mis omakorda mõjutas liisingu poolt tehase eest makstava summa suurust. Samuti varjati reaalselt tehase müügi taga olevat isikut, milleks võltsiti müügipakkumisel R.T. allkiri. OÜ Hetastar tasus HLE AS-ile viie kuu jooksul vaid intressimakseid, pärast maksepuhkuse lõppu enam midagi ei makstud. 11.2 Süüdistatavad said valeandmete esitamise tõttu varalist kasu, kuna jäätmekäitlustehas müüdi HLE AS-ile mitmeid kordi kallimalt kui see osteti. Tõendid kinnitavad, et tehas osteti Saksamaalt 90 000 euro (1 408 194 krooni) eest. 11.3 E. Savickise roll kelmuse toimepanemisel seisnes OÜ Hetastar esindajana HLE AS liisinguhaldurile valeandmeid sisaldavate dokumentide – OÜ Hetastar äriplaani, OÜ Norde Baltic müügipakkumise ja liisingutaotluse – esitamises. Pole võimalik, et E. Savickis ei teadnud, et OÜ Hetastar ei ole jäätmekäitluseks vajalikke kooskõlastusi taotlenud ega

lepinguid sõlminud, sest seda tulnuks teha E. Savickisel endal. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et E. Savickisele tõi äriplaani B.U, kelle idee oli tuua Eestisse jäätmekäitlustehas. Samuti tegeles B.U tehase leidmisega ning tehasega seotud dokumentatsiooniga. Kokkuleppe kohaselt oli E. Savickise ülesanne esitada OÜ Hetastar nimel liisingutaotlus. E. Savickis esitas valeandmeid otsese tahtlusega. 11.4 E. Kärnel, olles äriregistri kohaselt OÜ Deltaplus ja OÜ Norde Baltic juhatuse liige, tegutses K. Läänesaare juhiste ja korralduste järgi. K. Läänesaare initsiatiivil kirjutas ta OÜ Norde Baltic esindajana alla jäätmekäitlustehase müügilepingule HLE AS-ga ja OÜ Deltaplus esindajana tehase ülespanekul tööde vastuvõtmise aktidele. Lisaks sellele võttis E. Kärnel OÜ Deltaplus arveldusarvelt välja sularaha, mis oli sinna kantud OÜ Norde Baltic poolt, ja allkirjastas Norde Baltic OÜ poolt HLE AS-ile esitatud arved. Tavid AS arvetest ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et E. Kärnel on OÜ Deltaplus esindajana vahetanud kuriteo toimepanemise perioodil märkimisväärse summa kroone eurodeks ja selle sularahas välja võtnud. Olles teadlikult OÜ Deltaplus ja OÜ Norde Baltic varijuhataja ning allkirjastades nende äriühingutega seonduvaid dokumente, pidi E. Kärnel aru saama, et HLE AS-ile esitatakse tehase kohta valeandmeid. E. Kärnel esitas HLE AS-ile K. Läänesaare initsiatiivil valeandmeid tehase valmistamisaasta ja OÜ Norde Baltic tegeliku juhataja osas. Vastavalt kokkuleppele nõustus E. Kärnel kirjutama alla enamusele jäätmekäitlustehasega seonduvatele dokumentidele, jättes tehingupartnerite eest varju isikud, kes olid tegelikult tehase müügi taga. Hoolimata sellest, et E. Kärnel äriühingu juhina vaid allkirjastas dokumente, juhtisid osaühinguid Deltaplus ja Norde Baltic E. Kärnel ja K. Läänesaar koos. Mõlemad süüdistatavad valitsesid toimepandavat tegu ning mõlemal oli võimalus käituda viisil, mis hoidnuks ära kuriteo toimepanemise. Seega tuleb E. Kärnelit ja K. Läänesaart käsitada kaastäideviijatena. 11.5 OÜ Norde Baltic ja OÜ Deltaplus sisuliseks juhiks oli K. Läänesaar, kes lasi E. Kärnelil allkirjastada dokumente ja võtta arvelduskontodelt sularaha. K. Läänesaar organiseeris jäätmekäitlustehase Eestisse toomise ja näitas selle müüki OÜ-le Norde Baltic mitu korda kallimana, tekitades eeldused seadme liisingusse võtmiseks. E. Kärneli kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt hakkas ta OÜ Norde Baltic ja OÜ Deltaplus juhatuse liikmeks K. Läänesaare ettepanekul. Lisaks E. Kärneli ütlustele kinnitavad seda, et tegelikult juhtis osaühinguid Norde Baltic ja Deltaplus K. Läänesaar, OÜ Salam Radwania (OÜ Norde Baltic) äri- ja registritoimik ning OÜ Mahran Kalef (OÜ Deltaplus) äritoimik, millest nähtuvalt müüdi mõlemate äriühingute osad ühel ja samal ajal 2008. a maikuus äriühingule Arliana Enterprises Corp Panamast. Mõlema äriühingu juhatuse liikmeks said Nadiya Buzovska ja Konstantin Vrettos. Jälitustoiminguga on välja selgitatud, et äriühingute osade müügile eelnenud perioodil tehti OÜ Norde Baltic pangakontodelt ülekandeid J.J. elukoha aadressilt. J.J. on K. Läänesaare lapse ema. Teise jälitusprotokolliga on tuvastatud, et K. Läänesaare mobiiltelefoni on kasutatud pidevalt J.J. elukoha vahetus läheduses olevate mobiilimastide piirkonnas. See tõendab, et K. Läänesaar elas uuritaval perioodil samuti J.J. elukohas. Lisaks on samal aadressil tehtud läbiotsimine, mille käigus leiti nii K. Läänesaar kui ka OÜ Norde Baltic dokumendid, sh E. Kärneli allkirjaga OÜ Norde Baltic arveldusarvele sularaha sisse- ja väljamakse dokumendid. K. Läänesaar oli ka OÜ Deltaplus pangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks, lisaks on aastatel 2001–2004 OÜ Deltaplus kontolt tehtud K. Läänesaarele ulatuslikke väljamakseid. Tehase kokkumonteerimisega tegelenud tunnistaja T.H., kes puutus kokku tehast paigaldada soovinud isikutega, tundis kohtusaalis ära K. Läänesaare, kes oli kõige paremini kursis, milline lõpptulemus pidi olema.

11.6 B.U tegutses jäätmekäitlustehase Eestisse toomisel, ülespanekul ja liisingusse võtmise organiseerimisel koos K. Läänesaarega, kellega oldi koos juhatuses Ökopank Viiratsi HoiuLaenuühistus. Lisaks kinnitab nende isikute omavahelist seotust asjaolu, et K. Läänesaar andis aastatel 2004–2005 B.U-le korduvalt laenu. B.U leidis oma tuttavate hulgast E. Savickise, kellel oli korraliku käibega firma, mille nimele oli võimalik võtta liisingusse jäätmekäitlustehas. B.U oli isik, kes tegi E. Savickisele ettepaneku osta liisingu kaudu tehas ning tõi eestikeelse äriplaani koos selles sisalduvate valeandmetega. Seda kinnitavad tunnistaja K.S. kohtus antud ütlused. Tõendiks selle kohta, et B.U organiseeris jäätmekäitlustehase ülespanekut on töölehed, mis ta allkirjastas. Käekirjaekspertiisiaktis antud eksperdi arvamuse kohaselt on B.U andnud allkirjad komposteerimistehase kokkupanekul tööde vastuvõtmise kohta. 11.7 Selge arusaama sellest, kes olid kelmuse toimepanijad, annab HLE AS üle kantud raha edasine liikumine. OÜ Norde Baltic kontole laekunud summad on praktiliselt kõik kantud edasi OÜ Deltaplus kontole. Sealt on osa raha sularahana välja võtnud E. Kärnel ja osa rahast on üle kantud OÜ-le Media Partners, mida kontrollis R.N., kes oli koos süüdistatavatega Ökopank Viiratsi Hoiu-laenuühistu juhatuses. OÜ Media Partners on raha omakorda edasi kandnud I. P. Transport OÜ-le, kust B.U võttis sularahana välja kokku 685 000 krooni. Määravas osas on OÜ Deltaplus kontolt tehtud ülekandeid AS-le Tavid, kust need summad on E. Kärnelile eurodes välja makstud. Tähelepanu väärib asjaolu, et HLE AS-lt raha laekumise perioodil on K. Läänesaare isiklikule kontole sisse makstud 200 000 krooni ja 150 000 krooni. 11.8 B.U ja K. Läänesaare otsest tahtlust valeandmete esitamiseks kinnitab asjaolu, et nad üritasid tehase komplekteerimisel ja HLE AS-ga suhtlemisel varjata enda isikuid. Nii on ühele OÜ Deltaplus tellimusele alla kirjutatud R.T. allkiri, mis on võltsitud. Tunnistaja T. H. T. H ütlused kinnitavad, et tehase komplekteerimisel oli OÜ Deltaplus esindajaks K. Läänesaar, sama on kinnitanud ka E. Kärnel. Järelikult pidi R.T. na esinenud isikuks olema kas K. Läänesaar ise või tema volitatud isik. Sarnaselt esitasid K. Läänesaar ja B.U valeandmeid HLE AS-ile, märkides müüja esindajaks vale isiku ja esitades müügipakkumise E. Savickise kaudu HLE AS-ile. 11.9 Kokkuvõttes leidis kohus, et valeandmete esitamine toimus kõigi nelja süüdistatava teadmisel ja nende kooskõlastatud tegevustena. Süüdistatavad soovisid seda, et jäätmekäitlustehase ja sellega kavandatava tegevuse kohta valeandmeid sisaldavad dokumendid jõuaksid HLE AS-ni ning HLE AS teeks kõnealuse info alusel väljamakse tehase müüjale. HLE AS tegi varakäsutuse pettuse mõjul. HLE AS sai kelmuse tõttu kahju 7 457 760 krooni, s.o summa ulatuses, mis HLE AS 16. juunil 2005 pettuse teel sõlmitud lepingute alusel tehase müüjale välja maksis. 11.10 Tõendatud on ka E. Savickise poolt võltsitud dokumendi kasutamine ja B.U poolt kaasaaitamine võltsitud dokumendi kasutamisele. 11.11 Kohus lähtus karistuse mõistmisel KarS §-st 56. Süüdistatavate vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, pidas põhjendatuks süüdistatavaid karistada sanktsiooni keskmises määras. Arvestades osavõtu osakaalu ja aktiivsust karistas kohus K. Läänesaart ja B.U vangistusega 1 aasta ja 9 kuud ning E. Savickist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mida ei pöörata osaliselt täitmisele. Kohus pidas võimalikuks, et süüdistatavad kannavad karistusest 3 kuud koheselt ja ülejäänud osas jääb karistus KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel karistus tingimisi täitmata pööramata. Ühtlasi kohaldatakse süüdistatavate suhtes Kars § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid. Kohus arvestas samuti, et süüdistatavatel tuleb hüvitada kuritegudega tekitatud suur kahju. 11.12 Seoses Swedbank Liising AS-i (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) tsiviilhagi rahuldamisega märkis maakohus, et K. Läänesaarel, B.U, E. Savickisel ja E. Kärnelil tuleb VÕS § 1043 alusel hüvitada solidaarselt HLE AS-ile tekitatud kahju. Swedbank Liising AS-le tekitatud kahju on 6 065 680 krooni 25 senti. Selline kahjusumma tuleneb hageja poolt Norde Baltic OÜ-le tasutud jäätmekäitlustehase müügihinnast, millest on maha arvatud OÜ Hetastar poolt hagejale tasutud summa 1 182 079 krooni 75 senti ja 210 000 krooni, mille hageja sai komposteerimistehase müügist. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

Äriplaani esitas liisinguandjale OÜ Hetastar juhataja E. Savickis ning liisinguandja sai lähtuda oma otsuse tegemisel eelkõige nimetatud äriühingu majandustaustast ja võimalustest. 12.1.4 Kaitsja ei pea usutavaks, et liisinguandja lähtus oma finantseerimise otsuse tegemisel ainuüksi tehase ühe komponendi valmistamisaastast, selle asukohast Tallinna linnas ja äriplaani koostajast. Liisingulepingu sõlmimine näitab, et Hansa Liising Eesti hindas kõiki tingimusi ja näitajaid lepingu täitmise seisukohalt piisavateks ning ettevõtte tegevust tervikuna jätkusuutlikuks. 12.1.5 OÜ Hetastar juhatuse liikmel E. Savickisel puudus vajadus esitada Hansa Liising Eesti AS-le liisingulepingu sõlmimiseks teadvalt ebaõigeid andmeid arvestades, et OÜ Hetastar tegutses aastaid enne süüdistuses nimetatud liisingulepingu sõlmimist, olles pideva majandustegevusega ja probleemideta ettevõte. Maakohus ei ole süüdistatavate tahtlust käsitlevaid asjaolusid sisuliselt analüüsinud, piirdudes vaid paljasõnaliste konstateeringutega, et süüdistatavad soovisid liisinguandja arvel kasu saada. 12.1.6 OÜ Hetastar juhatajal E. Savickisel oli kavas alustada jäätmekäitlusega. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maakohtu ja prokuröri arvamust, et süüdistatavatel puudus kavatsus jäätmekäitlustehast tööle rakendada ning tegutseti vaid kelmuse toimepanemise eesmärgil. 12.2 Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme, mis tingib KrMS § 339 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise. KrMS § 312 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas märkida kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Maakohtu otsus põhineb oletustel ning kaudsete tõendite põhjal tehtud meelevaldsetel järeldustel. Tõendamata on, millel põhinevad järgnevad järeldused: OÜ Deltaplus ja OÜ Norde Baltic olid K. Läänesaare poolt kontrollitavad äriühingud; B.U ja K. Läänesaare otsene tahtlus valeandmete esitamiseks; B.U-le ja K. Läänesaarele oli teada Biokompomax seadme ühe komponendi tegelik valmistamisaasta. 12.2.1 Süüdistus on konkretiseerimata, kuna sellest ei nähtu, millisel viisil said või pidid saama kelmusest kasu K. Läänesaar ning teised süüdistatavad. Maakohus on asunud nimetatud puudust ise kõrvaldama. 12.2.2 Maakohus on otsuse põhjendamisel lähtunud muu hulgas E. Savickise ja E. Kärneli poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest, leides, et E. Savickise kohtueelsel uurimisel antud ütlused B.U-ga suhtlemises on usaldusväärsed ja haakuvad muude asjaoludega, minnes niimoodi vastuollu Riigikohtu seisukohtadega (vt RKKK nr 3-1-1-52-05, 3-1-1-10506, 3-1-1-62-07). Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale E. Savickise poolt ristküsitlusel antud ütlused. E. Kärneli kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega rikkus maakohus KrMS § 294 lg 1 nõudeid, kuna E. Kärnel ei keeldunud ütluste andmisest, kinnitas seda sõnaselgelt ning vastas nii osale prokuröri küsimustele kui ka kaitsja küsimustele. Seega oleks tema ütluste avaldamine olnud võimalik vaid KrMS § 289 korras. E. Kärneli kohtueelses menetluses antud vastuolulistele ütlustele kui ühele peamisele tõendile otsuse rajamine K. Läänesaare süüdimõistmisel, ei ole kriminaalmenetluse sätete rikkumise tõttu võimalik.

12.3 Kaitsja märgib, et kohtulahend peab sisaldama muu hulgas ka hinnangut tekitatud kahju suurusele ning seda kinnitavatele tõenditele, maakohus ei ole eelnimetatud nõuet täitnud. Samuti on analüüsimata vastuväited aegumise kohaldamiseks ning kahju suuruse määratlemiseks. Kohtuliku arutamise käigus ilmnesid asjaolud, mis seadsid kahtluse alla Swedbank Liising AS nõude suuruse. Maakohus pidanuks oma seisukohta tsiviilhagi osas motiveerima.

Kohtu seisukohad peavad olema selged, ammendavad ja vastuoludeta. Maakohus on selle nõude vastu eksinud. 14.2 Lisaks leiab kaitsja, et kelmuse objektiivne koosseis ei ole täidetud. Maakohus on menetlusnorme rikkudes tuginenud kannatanu Swedbank Liising AS-i lepingulise esindaja Jevgenia Žurina selgitustele, mis ei ole tõendiks KrMS § 63 lg 1; KrMS § 41 lg 2 ja KrMS § 41 lg 5 tähenduses. Välja ei ole selgitatud ega üle kuulatud isikuid, kes AS HLE AS nimel otsustasid teha varakäsutuse. 14.3 Apellandi arvates ei ole jäätmekäitlustehase valmistamisaasta kohta esitatud valeandmeid. Kaitsja hinnangul ei ole OÜ Norde Baltic pakkumises esitatud valeandmeid jäätmekäitlustehase valmistamisaasta kohta. Samuti näitab HLE AS ja Tenders Grupp OÜ vahel 2007. a sõlmitud liisinguleping, mille liisinguesemeks oli vaidlusaluse komposteerimistehase osa Biokompomax, et tehase ehitusaastaks on märgitud aasta 2000. Seega on süüdistuse väited valeandmete esitamisest tehase valmistamisaasta kohta väärad ja kannatanut eksitusse ei viidud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid H.S. pädevuse ja kogemuse kohta, samuti ei ole tõendatud, et nimetatud isik oleks esindanud jäätmekäitlustehase või selle osa tootjat või muud asja tundvat isikut. 21.11.2006 e-kirjas on H.S. nime all viide „Kelag VKW Umwelttechnik,“ millisele nimetusele ei viita ükski seadme osa. H. S ei ole vaidlusalust jäätmekäitlustehast ega selle osi üle vaadanud ega hinnanud. Kõnealune kirjavahetus ei tõenda seega jäätmekäitlustehase Biokompomax väärtust, valmistamise aega või muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 14.4 Kaitsja leiab, et OÜ Hetastar poolt liisingulepinguga võetud kohustuste täitmata jätmine oli tingitud objektiivsetest asjaoludest. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad arvestades E. Savickise ütlusi tõendid selle kohta, et OÜ Hetastar läbi oma juhatuse liikme E. Savickise juba lepingut sõlmides soovis seda mitte täita. 14.5 Kaitsja hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. 14.5.1 Käsitledes süüdistatavate rolli kelmuse kaastäideviimise osas tugines kohus muuhulgas E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütlustele. KrMS §-s 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega. Kohtul puudub võimalus tunnistada usaldusväärseks hoopiski eeluurimisel antud ütlused ning jätta kõrvale ristküsitlusel saadud tulemused (Riigikohtu 21.03.2007 otsus nr 3-1-1-1-07). Ristküsitlusel on kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine lubatav üksnes kohtuistungi protokollis täpselt kirjapandava kohtumenetluse poole taotluse alusel siis, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ja selline ütluste avaldamine teenib eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kohus ei saa kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lähtuvalt öelda, et otseselt ütluste lahknevusest tulenevalt jätab ta ristküsitluse

koos selle tulemiga kõrvale ja tugineb vaid kohtueelses menetluses antud ütlustele (Vt RKKK nr 3-1-1-52-05, 3-1-1-105-06). 14.5.2 Tunnistaja K.S. kohtus antud ütlused ei ole tõendiks, kuna ta on asjaoludest saanud teada E. Savickise vahendusel. KrMS § 68 lg 5 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata (vt ka nr 3-1-1-113-06 p 19) E. Savickis on vahetu tõendiallikana andnud samade asjaolude kohta ütlusi kohtuistungil. 14.6 Maakohus on jätnud tähelepanuta E. Savickise kohtuistungil antud ütlused jäätmekäitlusega tegelemise idee, äriplaani ja müügipakkumise ning B.U tegevuse kohta. Kohtu järeldust, et B.U soovis varjata oma isikut, ei kinnita ükski tõend. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et B.U oleks organiseerinud jäätmekäitlustehase transpordi Eestisse ja selle paigaldamise Harjumaale Lilli külla. B.U ei tundnud E. Kärnelit ega olnud kokku puutunud OÜ-ga Norde Baltic enne kui sai S. M. käest vastavad kontaktid E. Savickisele edastamiseks. Sellega B.U roll ja osavõtt antud asjas piirdus. Arusaamatuks jääb kohtu viide Viiratsi Hoiu-Laenuühistule ja 2004-2005 laenuandmisele B.U-le K. Läänesaare poolt. B.U ei ole K. Läänesaare tundmist eitanud. Eelnimetatud faktid ei ole käesoleva kriminaalasjaga seotud ega tõenda süüdistatavate rolli kelmuse kaastäideviimisel. 14.7 B.U-le esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning kaitseõigust rikkuv. Süüdistuse formuleering ei ole piisav, tagamaks B.U-le ning tema kaitsjale tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et süüdistatavate teos puudub KarS § 209 objektiivne ja subjektiivne koosseis. Süüdistusest ei selgu, millisel viisil sai kelmusest kasu B.U ja teised süüdistatavad, mistõttu ei ole kaitsjatel võimalik esitada omapoolseid seisukohti, vastuväiteid ja tõendeid. Süüdistusest ei nähtu, et kas ja millistest õigusaktidest tulenes OÜ-le Hetastar kohustus hankida vastatavate riigi- ja kohaliku omavalitsusorganite „heakskiit.“ Süüdistuses viidatud keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse heakskiidu puudumist ei saa lugeda valeandmete esitamiseks, kui sellist kohustust õigusaktidest OÜ-le Hetastar ei tulenenud. Kohus on väljunud süüdistuse piiridest, kui asus käsitlema ja tuvastama süüdistuses nimetamata lubasid, kooskõlastusi jmt. HLE AS AS-i poolt kuriteoteate esitamine 05.02.2007 oli tingitud soovist lahendada vaidlus OÜ-ga Hetastar väljaspool tsiviilkohtumenetlust, et mitte maksta riigilõivu. Märkimist väärib asjaolu, et kuriteoteates avaldatu kohaselt seisnes pettus selles, et vara müüdi liisingufirmale turuhinnast mitmeid kordi kallima hinnaga. Seega pidas AS HLE AS pettuse objektiks üksnes tehase hinda, mis kriminaalõiguslikult ei saa olla pettuse esemeks. Eelnevast saab järeldada, et kõik ülejäänud süüdistuses toodud asjaolud ei viinud tegelikult liisinguandjat eksitusse ega olnud pettuse objektiks. 14.8 Kaitsja hinnangul ei ole KarS § 345 objektiivne ja subjektiivne koosseis täidetud. Kohtuotsuses puudub tõendite analüüs, kuidas ja milliste tõendite alusel kohus toodud järelduseni jõudis. Kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada süüdistuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid.

OÜ Norde Baltic pakkumine nr 100192 ei ole võltsitud. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Lisaks sellele peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustustest, seega tegutsema kavatsetult. B.U ei ole kõnealust pakkumist koostanud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et B.U oleks teadnud, et pakkumine on võltsitud. 14.9 Maakohtu otsus on kannatanu tsiviilhagi rahuldamise osas nõuetekohaselt põhistamata ja tuleb tühistada selles osas tühistada. Kohtuotsuses puudub põhjendus selle kohta, miks on kannatanu poolt OÜ-le Norde Baltic tasutud summa, millest on maha arvatud OÜ Hetastar osamakse ja liisinguesemete müügist saadu, käsitatav täies ulatuses kannatanule tekkinud kahjuna. Kohus on jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata, kas ja kui suure kahju süüdistatavad kannatanule tekitasid. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist kohtuotsuse olulises ulatuses põhistamata jätmisega TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes, kusjuures see võis tuua kaasa ebaõige otsuse. See aga on TsMS § 692 lg 1 p 2 kohaselt kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. 14.10 Tsiviilhagiga seonduvalt märgib kaitsja veel sedagi, et tsiviilhagi on aegunud. 14.11 Kaitsja hinnangul ei vasta B.U karistus kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule. Põhjendatud ei ole B.U-le karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ning tema eraldamine perekonnaliikmetest ja tööst ning õpingutest.

E. Kärnel ei koostanud ega allkirjastanud OÜ Norde Baltic 05.01.2005 pakkumist nr 100192, vaid E. Savickis. E. Kärnel ei ole koostanud OÜ Hetastar äriplaani ega seda allkirjastanud. Ta ei ole teadlik OÜ Hetastar tegevusest ega tunne E. Savickist ega ole ka mõne teise äriühinguga või liisinguga suhelnud komposteerimistehase teemadel, kuna tal puudus vastav huvi ja tegemist ei olnud tema tegevussuunaga äriühingus. Norde Baltic müügipakkumine pole kunagi sisaldanud valeandmeid - tehase tarnimine, paigaldamine toimus Hansa Liising Eesti järelvalve ning täieliku kontrolli all. Kui tehas on valmistatud 2000, ei tähenda see seda, et mõni seade ei võiks olla valmistatud 1996. Samuti ei ole selge, kes vastas H.S. e-postiaadressilt. Deltaplus OÜ majandusaasta aruandest on näha, kuidas Deltaplus OÜ seadme müügist saadud raha kasutas ning kas tegemist on omastamisega või millegi muuga. Kohus ei ole seda kontrollinud ega analüüsinud. Firmade asutamisega tegeleva juhatuse liikme ühtimine ei ole viide kuritegelikule seosele. Kohus on kõik need argumendid jätnud arvesse võtmata. 15.2 E. Kärneli tegevuses puudub kuriteokoosseis. Puuduvad tõendid, et E. Kärnel oleks tahtnud kedagi petta ei vahetu toimepanijana ega kaasaaitajana. Ta ei saanud isegi sellisest võimalusest aru ega pidanud seda võimalikuks. Ta ei oma seost kahju tekkimisega Swedbank Liising AS ega ole seotud OÜ Hetastar poolt liisingumaksete mittemaksmisega, E. Savicisega või tema jäätmekäitlustehase käivitamise ebaõnnestumisega. 15.3 Tsiviilhagi E. Kärneli vastu on aegunud ja põhjendamatu. Nõude õiguslik alus on segane. Lisaks tugineb tsiviilhagi tugineb valele õiguslikule alusele. Swedbank Liising AS esindaja on tsiviilhagis asunud seisukohale, et tegemist on kuriteoga põhjustatud kahjuga, kuid kahju hüvitamise nõue lepinguvälisel alusel on välistatud. Kui sama nõude saab esitada lepingulisel alusel või lepinguvälisel alusel, siis on aegumise seisukohast määrav lepingulise nõude aegumine. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või kahju õigusvastaselt tekitamise sätete kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist nõuda. Puudub ka alus erandi kohaldamiseks, sest rikutud lepingulise kohustuse eesmärk (liisingumaksete tasumine) ongi väidetav kahju, mille hüvitamist nüüd lepinguvälisel alusel nõutakse. Hagiavalduse täpsustuses on muudetud nii hagi alust kui ka eset. See ei ole tsiviilkostjate nõusolekuta lubatud. Lepingulise nõude esitamine lepinguvälisel alusel on lubamatu. Ebatäpne ning tõendamata on kahju suuruse määratlus. Swedbank Liising AS on ise kahju põhjustamises osaline, sest on ostnud vara selle turuhinnast väidetavalt neli korda kallimalt (ise vara hinnanud) ja pole piisavalt tagatisi nõudnud, vara hindamisel on lähtutud valest eeldusest ja mikserseadme puhul on märgitud Biokompomax seadme vanuseks 1990-ndad aastad, mitte 1996. 15.4 Swedbank Liising AS-il ei ole kahju tekkinud. Swedbank Liising AS-il on tänaseni võimalus nõue realiseerida esitades hagiavaldus OÜ Hetastar, käendaja E. Savickise vastu ja soovi korral müüja OÜ Norde Baltic vastu. Swedbank Liising on teinud küll varakäsutuse, kuid saanud selle vastu nõude enda poolt hinnatud ja sobivaks peetud ulatuses ja tagatistel, mistõttu ei ole Swedbank Liising AS kahju

kannatanud või ei ole seda kannatanud kohtu poolt rahuldatud ulatuses. Kohus ei ole antud asjaolu hinnanud. Maakohus on tsiviilhagi rahuldamise jätnud täielikult põhjendamata. 15.5 Kahju suurus on ebaselge. Tsiviilhagi suurus on arvestatud valedel alustel, arvesse ei ole võetud vara väärtust selle tagastamisel ning ei ole arvestatud, et tänaseni on osa varast Swedbank Liising AS valduses. Arvesse ei ole võetud, et vara väärtuse ja vajalikud tagatised hindas Swedbank Liising AS ise ning andis selle vara ja käenduse tagatisel just sellise liisingusumma OÜ-le Hetastar. OÜ Hetastar äriplaan ei ole isegi allkirjastatud. Maakohus on tsiviilhagi rahuldamise jätnud täielikult põhjendamata. 15.6 Kui kahju on tekkinud, on kahju põhjustanud Swedbank Liising ise hagiavalduse mitteesitamisega, ebapiisavate tagatiste küsimisega ning vara ebakompetentse hindamisega. Kaitsja hinnangul pidanuks liising enda isikust tulenevalt välistama kahjustamise, kontrollides vara väärtust ja nõudes vajadusel lisatagatisi. OÜ Hetastar poolt seadme ostmine selle turuväärtusest kordi kallimalt nagu liising väidab, saigi viia üksnes ebaõnnestumiseni. VÕS § 139 ja § 140 piiravad sellises olukorras liisingu kahju hüvitamise nõude suurust. Vara väärtust on hinnanud selleks mittekompetentne isik, valedest eeldustest lähtuvalt, samuti puudusid võrdlustehingud, s.o tegemist oli äririskiga, milles ka liising peab vastutust kandma. Asjas on üheselt tuvastatud, et OÜ Hetastar soovis tehast tööle panna ja et tegemist oli objektiivsete makseraskustega. Kinnitamist on leidnud OÜ Hetastar kavatsus alustada jäätmekäitlemisega. Samuti on dokumentaalse tõendiga (OÜ Hetastar maksuotsus) ja E. Savickise ütlustega tõendatud, et mittemaksmise tingis objektiivsete majanduslike raskuste tekkimine OÜ-l Hetastar. 15.7 Komposteerimistehase vanus. AS Hansa Liisingu töötaja poolt ühe tehase komponendi purustusseadme akude kõrval tehtud pildil oleva arvu näol ei olnud tegemist mitte valmistamisaasta, vaid seerianumbriga. Tootja, kellele saadeti pilt, ei olnud tehase valmistaja vaid keegi H. S – kelle isik ole tuvastatud, samuti on otsuse tegemisel tuginetud kontrollimata faktidele ja kirjavahetusele. Tehas on konstrueeritud Saksamaal erinevate tootjate komponentidest, sh Siemens, Doppelstadt – tehas ei saanud hakata tööle enne kui aastal 2000, kuna vajalikud teised seadmed on valmistatud aastal 2000, nagu märkis hindaja. Seega ei ole seadme valmistusaasta osas väärettekujutust loodud. 15.8 Puudub koosseisuline tunnus eksimusse viimisest. Kuriteoteate kohaselt oli eksimuse põhjuseks seadme vanus, mis põhjustas eksimuse seadme hindamisel selle hinna määramiseks. Hinnas pettust ei saa olla. Seadme vanust ei ole keegi liisingule avaldanud. Süüdistusaktis on eksimuse sisu oluliselt laiendatud. Kuriteokaebuse kohaselt on Swedbank Liising AS teadlik isikutest, kes väidetava pettuse toime panid ning nimetab nii E. Kärneli kui ka E. Savickise isikut, märkides, et OÜ Deltaplus ja OÜ Hetastar juhatuse liikme kattumine mingil ajaperioodil viitab isikute omavahelisele seotusele, mis annab soodsa võimaluse asjaomasele infole ligipääsuks ning hilisema kuritegeliku grupi moodustamiseks, kus igal ühel on oma roll. Arvestades asjaolu, et

kõnealuseid seadmeid pole suudetud kunagi käivitada, ning et liisinguvõtja poolt on tasutud vaid 16.05-30.10.2005 osamaksed, tuleb asuda seisukohale, et HLE AS-le vara müünud Norde Baltic OÜ ja liisinguvõtja Hetastar OÜ tegevus oli juba algselt kantud eesmärgist saada pettuse teel materiaalset kasu läbi vara müümise liisingfirmale turuhinnast mitmeid kordi kallima hinnaga. Swedbank Liising esitab antud seisukohas mitu ebaõiget väidet. Mingit pettuse teel materiaalse kasu saamise eesmärki ei ole olnud. Seadmed on töökorras ja töötavad tänaseni. Norde Baltic OÜ esitas hinnapakkumise OÜ-le Hetastar. Sellega ei tegelenud E. Kärnel. OÜ Norde Baltic soovis saada maksimaalset kasumit seadme müügilt. Isegi kui kelmus oleks aset leidnud, siis hinna osas kelmust olla ei saa. OÜ Norde Baltic tahtlus oli suunatud seadme müümisele, mitte kelmuse toimepanemisele. Tegemist on tsiviilõigusliku probleemiga ostja (Swedbank Liising AS ) ja müüja (Norde Baltic OÜ) vahel, mitte kuriteoga. Kelmuse koosseis eeldab lisaks tahtlusele ka põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Swedbank Liising määras ise tehase hinna. Viis läbi kaks hindamist selleks otstarbeks tööle võetud spetsialisti poolt. Kui Swedbank Liising AS on seadme hinna ebaõigesti määranud, ei ole see süüdistatavate probleem. Tegemist on otsitud põhjustega, millega üritatakse välistada tsiviilõigusliku hagi aegumine ja riigilõivu tasumine. Swedbank Liising AS-il tulnuks esitada hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ning nõuda äriühingute kassas olevate summade endale tasumist. Samuti ei ole loogiline, et omamata tahet jäätmeid käidelda, sõlmitakse selleks lepinguid, ostetakse seade ja makstakse selle eest enam kui miljon krooni. 15.9 E. Kärnelile määratud karistus ei ole kooskõlas tema teole antud kuriteo kvalifikatsiooniga võrreldes teiste süüdistatavatega samas asjas. Arvestades E. Kärneli panust ja isikut ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. Juhul kui kohus leiab, et E. Kärnel on kuriteos süüdi, siis tuleb tema karistust vähendada.

Lisaks mainitule soovib kannatanu siinkohal rõhutada, et kuigi kummalisel ja täiesti üllatuslikul viisil asusid apellandid väitma, et H.S. ga peetud e-kirjavahetus ei ole käesolevas kriminaalmenetluses aktsepteeritav tõend, siis tekib kannatanu arvates põhjendatud küsimus, miks pidi kannatanu tuginedes just nimelt 22.05.2006 e-kirjale H.S. poolt esitama koheselt hagiavalduse müüja ja Hetastar OÜ ning E. Savickise vastu. Kannatanu arvates taolise väitega on apellandid esitanud täiesti vastuolulised seisukohad. Kannatanu samuti leiab, et selliste üllatuslike seisukohtade esitamine teises kohtuastmes näitab apellantide menetlusõigusnormide pahatahtlikku ärakasutamist, kuivõrd esimeses astmes ei olnud kannatanul võimalik sellisele väitele mistahes vastuväiteid esitada. Süüdistatavad asusid samuti seisukohale, et kuivõrd tsiviilhagi täiendus oli esitatud alles 25.05.2010, kus oli näha ka kõik süüdistatavad, siis ka selle tõttu on nõue esitatud peale aegumistähtaja möödumist. Kannatanu ei saa sellise tõlgendusega nõustuda. Hetkel, kui tsiviilhagi esitati, ei olnud lõplikult selgunud kahtlustatavate ring, mistõttu ei olnud võimalik esitada koheselt hagi kõikide isikute vastu, kes oma tegudega olid kannatanule kahju põhjustanud. Tsiviilhagi täiendus esitati, kuna liisinguese sai lõplikult realiseeritud, kahju suurus selgus ning kõik isikud oli samuti teada, mistõttu sai kannatanu esitada oma nõude täpsustatud kujul. Hagi eseme ja aluse muutmisest tulenevalt esitatud süüdistatavate väited on kannatanule arusaamatud. 16.2 Lepinguline vs lepinguväline kahju. Kannatanu leiab, et olulise tähendusega on lahti mõtestada ning analüüsida, kelle vastu, mis õiguslikul alusel on Swedbank Liising AS esitanud tsiviilhagi. Nimelt kannatanul oli lepingulised suhted Hetastar OÜ-ga. Käesoleva vaidluse puhul on ilmne, et kõikide apellantide tegevus oli suunatud kasu saamisele ning lõplikku kasu seadusevastasest tegevusest said just nimelt apellandid, mitte Hetastar OÜ või mistahes muu juriidiline isik. On ilmne, et kahju on tekitatud apellantide õigusvastaste tegudega ning kuivõrd kannatanu ei ole apellantidega lepingulistes suhetes, siis tuleb apellantide õigusvastasest käitumisest tekitatud kahju käsitleda lepinguvälise kahjuna. 16.3 Nõude esitamine kriminaalmenetluses. Kannatanu leiab, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluse raames on kannatanu täielik õigus, mis on ka seaduses sätestatud. Tsiviilhagi esitamist kriminaalmenetluses toetab ka Riigikohus (nr 3-1-1-1-101-09). 16.4 Müügiprotsess ja kannatanu roll liisinguandjana. Kannatanu märgib, et liisingueseme võõrandamisel toimus eseme müük vabaturu tingimustes, kus ostjad määravad siiski lõpliku eseme hinna. Juhul kui süüdistatavad asusid seisukohale, et liisingueseme võõrandamise ajal oli võimalik saada suuremat hinda ning seeläbi vähendada kahju suurust, oleks pidanud esitama selle kohta vastavasisulised tõendid. Kannatanu on seevastu esitanud kõik tõendid, millise hinnaga liisinguese sai võõrandatud. Samuti soovib kannatanu märkida, et müügiprotsessi ja hinna osas vastuväidete esitamine on jällegi kannatanu jaoks üllatuslikud, kuivõrd varasemalt ei ole süüdistatavad sellele mistahes

vastuväiteid esitanud ning iseenesest mõistetavalt polnud kannatanul võimalik sellisele vastuväitele oma seisukohti avaldada. Süüdistatavate etteheited, et Swedbank Liising AS on ise liisinguesemega eelnevalt tutvunud, selle väidetavalt töökorras olevaks tunnistanud, selle seisundit aktsepteerinud, on süüdistatavate poolt saanud täiesti ebaadekvaatse varjundi. Kannatanu hinnangul on teadvalt ebaõigete andmete esitamine viinud selleni, et kannatanu oli teinud varakäsutuse ning otsustanud sõlmida liisingu- ja müügilepingu, mille tulemusena on süüdistatavad saanud kasu. 16.5 Muud seisukohad. Kannatanu soovib täiendavalt lisada, et peab esimese astme kohtu otsust põhjendatuks ja seaduslikuks. Kannatanu leiab, et kohus on käsitlenud kohtuotsuses kõiki tähtsust omavaid tõendeid ning kujundanud ja esitanud oma seisukohad selgelt. Tsiviilhageja selgitused on samuti põhjalikult analüüsitud kohtu poolt ning on ilmne, et kohtu siseveendumus ja lõplik kohtupõhjendus valmis nii tõendite kui ka selgituste hindamise tulemusena. Kannatanu märgib siinkohal, et on esitanud oma nõude tähtaegselt, tõendanud nõude olemasolu ja selle suurust. Ühtlasi on kannatanu hinnangul ära tõendatud ka põhjuslik seos süüdistatavate õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel.

Kaitsja möönab kannatanu poolt osundatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-22-09 asjakohasust käesoleva asjaga, kuid leiab, et just kannatanu on minetanud ebamõistliku aja kriteeriumi ning esitanud tsiviilhagi peale mõistliku aja möödumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KELMUS

OÜ Norde Baltic arvelduskontole kantud raha said B.U, K. Läänesaar ja E. Kärnel edasiste ülekannete ja sularahas väljavõtmise teel endale. Kelmusega tekitati HLE AS-ile varalist kahju suures ulatuses.

ja internetist (kd VII, lk 93) ning uuris komitee ülesandel Euroopa Liidu nõudeid, mis puudutavad bioloogilise prügi käitlemist (kd VII, lk 94), samuti nähtub komiteele esitatud memost (kd VII, lk 158), et kontrolliti ka ettevõtte tausta. Lisaks suhtles G. S telefonitsi seadme müüja esindajaga, kelle nimi oli lisatud müügipakkumise juurde visiitkaardina (kd VII, lk 94). Tunnistaja ütluste kohaselt ei oleks HLE AS olnud huvitatud seadme ostmisest, kui see ei oleks töötanud. Taotluse menetlemisel usaldas Lõuna regiooni ärikonsultandina töötanud haldur G. S. E. Savickise poolt esitatud andmeid (kd VII, lk 94). HLE AS tööstusseadmete hindamisspetsialistina töötanud R.N. tegeles talle esitatud lähteandmeid arvestades hinna määramisega turuhinna alusel, tegi päringuid ja luges internetist materjale. Seejuures märkis tunnistaja, et vaadati nii seadmete nimekirja kui üksikuid detaile ning suheldi erinevate jäätmefirmadega, kellelt seda infot saada, samuti suhtles R.N. hinnangu koostamisel paaril korral R.T. ga (kd VII, lk 83). 21.2.2 Ringkonnakohus peab lubatavaks tõendiks kannatanu esindaja I. Žurina ütlusi. KrMS § 41 lg 2 kohaselt on juriidilisest isikust kannatanul õigus lepingujärgsele esindajale. I. Žurina volitus esindamise ulatusest tuleneb kohtule esitatud volikirjast (kd VII, lk 69). Juriidilisest isikust kannatanu puhul tuleb kriminaalmenetluses osalemist KrMS § 37 lg-s 2 käsitada isikliku osalemisena KrMS § 41 mõttes, v.a ainult isiklikult täidetavate menetlusosaliste õiguste puhul, mida saab täita vaid seaduslik esindaja. Viimatinimetatud olukorraga tegemist ei ole. Kannatanu esindaja I. Žurina ütluste kohaselt seisnes ebaõige ettekujutuse loomine HLE AS-le esitatud dokumentides, s.o äriplaanis, kus seadme valmimisaastaks oli märgitud 2000 ja millest lähtuti ka lepingu sõlmimisel hinnangu andmisel. Samuti sai määravaks äriplaanis väidetud kavatsus tehas tööle panna ja rahavoogudega seonduv, millest liisingul tekkis eeldus, et liisinguvõtjal on soov alustada tööga ja teenida tulu ning tasuda liisingumakseid (kd VII 74, 125 pöördel). 21.2.3 Liisingutaotluse menetlemisega seotud isikud kinnitavad, et lähtuti dokumentides esitatu õigsusest. Vaidlus puudub ka selles, et laenukomitee otsus seadme finantseerimiseks tehti ajal, mil seda veel Eestis ei olnud ning seetõttu saigi otsustuse teha vaid dokumentides esitatu ja haldurile suusõnaliselt avaldatu õigsusele tuginedes. Eeltoodut arvestades leiab apellatsioonikohus, et laenukomitee jaoks said finantseerimisotsuse tegemisel määravaks kõik haldurite kaudu teatavaks saanud ja panga sisemisest reglemendist tulenevad asjas tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul teadsid kriminaalasja käigus üle kuulatud tunnistajad, millised asjaolud kujundasid kannatanu otsust teha varakäsutus. On ilmne, et kui kannatanule olnuks algusest peale teada tegelikud asjaolud (tehase valmisaasta, eseme tegelik väärtus, tegeliku soovi puudumine tehase käivitamiseks ja seeläbi tähtaegselt ja nõuetekohaselt liisingulepingut täita, mitmete kokkulepete ja kooskõlastuste puudumine ning võltsitud dokumendi olemasolu), ei oleks HLE AS teinud varakäsutust ega sõlminud liisinguja müügilepingut. 21.3 Apellandid on kogu menetluse vältel väitnud, et tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, kus HLE AS kannab samavõrd vastutust, kuna ei teostanud oma töötajate kaudu piisavat kontrolli liisingutaotluse rahuldamisel. Biokompomax tehas oli kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ainulaadne – sõlmides taolise tehase liisinglepingut pidi HLE AS mõistma sellise tagatisvaraga (seadmega) kaasnevaid majanduslikke riske. Ringkonnakohus märgib, et kuna liisinguandja osaleb liisingusuhtes reeglina finantseerijana, kannab liisingulepingu puhul lepingu objektiks oleva asjaga seonduvaid riske liisinguvõtja. Liisinguandja kohustused seoses asja kasutamise võimaldamisega liisinguvõtjale piirduvad kohustusega tagada liisinguvõtja kasutusse antava eseme omandamise finantseerimiseks

vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Riigikohus on sedastanud, et liisingulepingu puhul tekib kolmnurksuhe liisinguandja, liisinguvõtja ja liisingueseme müüja vahel: liisingulepingu puhul ei kuulu liisinguese lepingu sõlmimise ajal liisinguandjale ning see omandatakse liisinguvõtja juhiste järgi müüjalt (RKTKo 3-2-1-21-06, p 18). Tunnistaja I. Žurina ütluste kohaselt esitab seadme hinna, mille ta on saanud müüjalt, liisinguvõtja, kes ka otsustab, kas talle hind sobib (kd VII, tlk 126). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et eeltoodust tulenevalt ei ole liisinguandjal tegelikult erilist võimalust sekkuda liisingueseme müüja ja liisinguvõtja omavahelistesse kokkulepetesse. Küll aga arvestades liisinguandja tegevuse eesmärki, mis on reeglina suunatud üksnes tema poolt liisinguvõtjale võimaldatavalt krediidilt (intressi näol) kasumi teenimisele (RKTKo 3-2-1-112-06, p 9, 3-2-1-1-07, p 22), samuti seda, et vaidlusaluse tehase Biokompomax omandiõigus oleks liisingulepingus toodud tingimuste täitmisel, liisingu osamaksete ja intressi täitmise täieliku tasumisel läinud üle liisinguvõtjale (kd I, lk 100), oli liisinguandja põhjendatud huviks, et lepingueseme hind oleks vastavuses selle turuväärtusega ning et tehas reaalselt tööd alustaks, teenides tulu, mille arvelt mh rahuldada liisinguandja nõudeid. Seetõttu olid finantseerimisotsuse tegemisel olulised nii äriplaan kui ka seal väidetud kavatsus tehase tööle panna ning rahavood, samuti aga tehase vanus. Pangasisene hindamine viiakse läbi liisinguvõtja esitatud andmete põhjal (kd VII, tlk 125 pöördel). Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades kaitsjate väiteid liisinguandja hooletusest põhjendamatuks. 21.4 Kaitsjate hinnangul on oletuslik ja maakohtu poolt sisuliselt motiveerimata seisukoht, et tegelikkuses ei olnud OÜ-l Hetastar kavatsust jäätmekäitlusega tegeleda. OÜ Hetastar oli tegutsenud enne liisingulepingu sõlmimist juba aastaid pidevalt ning probleeme kohustuste täitmisega ei olnud, mistõttu puudus OÜ Hetastar juhatuse liikmel vajadus esitada HLE ASle liisingulepingu sõlmimiseks valeandmeid. 21.4.1 Riigikohus on märkinud, et piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt tuleb silmas pidada, et sageli on KrK § 143 kirjeldatud kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga. Oluline on seejuures, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega (RKKK 3-1-1-124-00, p 6.2). 21.4.2 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud süüdistatavate käitumist nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist. Maakohus on märkinud, et ei ole võimalik, et E. Savickis ei teadnud, et OÜ Hetastar pole taotlenud jäätmekäitluseks vajalikke kooskõlastusi ega sõlminud lepinguid, sest seda tulnuks teha temal endal. Samuti ei lugenud Maksu- ja Tolliamet komposteerimistehast OÜ Hetastar majandustegevusega seonduvaks. Biojäätmete käitlemistehase töölekäivitamiseks ei ole taotletud jäätmeluba. Ehkki tehas oli alates 2005. aastast Lilli külas OÜ Vaania territooriumil, ei teinud OÜ Hetastar mingeid toiminguid (ei sõlminud rendilepingut AS Vaania kuuluva territooriumil paikneva hoone kasutamiseks, ei viinud sisse üldelektrit, ei organiseerinud seadme valvet, ei sõlminud lepinguid tootmist toetavate äriühingutega ega palganud töötajaid). Maakohus leidis, et valeandmed esitati selle kohta, et tehas käivitatakse sihipäraselt ning taolisest tegevusest saadavate rahavoogude abil on võimalik tasuda liisingumakseid. 21.4.3 Kohus tuvastas, et 05.01.2005 OÜ Norde Baltic müügipakkumises nr 100192 (kd I, lk 121-127) on võltsitud Norde Baltic OÜ väidetava esindaja R.T. allkirja. Maakohtus leidis tõendamist, et R.T. nime juures oli ka telefoninumber, millel vastas nii liisinguhaldurile kui

ka hindajale isik, kes esines reaalselt panga ees kui müüja (maakohtu otsus lk 7). Rahvastikuregistri väljavõttest (kd VI, lk 104) nähtub, et Eesti Vabariigis on vaid üks R.T. , kes käekirjaekspertiisi (kd II, lk 71-72) kohaselt ei ole eelnimetatud müügipakkumist allkirjastanud. 21.4.4 Kuriteoteatest nähtub, et vaatamata õigusliku aluse äralangemisele liisinguesemete kasutamiseks, ei tahtnud E. Savickis lepinguesemeid tagastada, lubades neile leida ostja. Hiljem aga ei olnud ta telefonitsi kättesaadav. Ehkki OÜ Hetastar äriplaanis sisaldub väide, et projekti täieliku ebaõnnestumise korral suudab ettevõte likvideerida omavahenditest võetud riskid finantseerijate ees, seda ei tehtud (kd I, lk 5). 21.4.5 Maksumenetluses tehtud järelpärimised keskkonnaministeeriumi (II kd, lk 40) ja Tallinna Keskkonnaametile (II kd, lk 42), Tallinna Linnavalitsusele (III kd, lk 149) ning OÜle Eesti Paekivi (II kd, lk 142) tõendavad, et tegelikkuses ei olud OÜ-l Hetastar pangale esitatud äriplaanis nimetatud kooskõlastusi ega lepinguid jäätmekäitlusega tegelemiseks. Vaatamata kaitsja vastuväitele lugeda maksumenetluses kogutud tõenditele tuginemine ebaõigeks, ei ole üldjuhul keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetlusevälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (vt nt RKKK 3-1-1-57-07, p-d 14-17). Lisaks peab ka väljaspool kriminaalmenetlust kogutav tõend olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (RKKK 3-1-1116-10, p 8). Eeltoodud kassatsioonikohtu seisukohta arvestades, ei ole maksumenetluses kogutud andmetest kastutatavad süüdistatava ütlused, küll aga ei keela kohtupraktika arvestada teiste kriminaalmenetluse väliste tõenditega, mille puhul on järgitud tõendite kogumise üldtingimusi. 21.4.6 Ringkonnakohus märgib esmalt, et ütlusi tehasega seotud äriplaani ja selle realiseerimise kohta on süüdistatavatest andnud üksnes E. Savickis, kes aga muutis menetluse vältel ütlusi ning ka ise tunnistas valeütluste andmist (kd VII, 134 pöördel). Punktides 21.4.121.4.5 toodud asjaolusid arvestades leiab aga apellatsioonikohus, et need viitavad kogumis sellele, et tegelikkuses ei olnudki plaanis tehast käivitada ning juba enne lepingu sõlmimist puudus eesmärk kokkuleppe tingimusi täita. Kuna äriplaani kohaselt olid rahavood otseselt seotud tehase käivitamisega, on kummastav, et võttes suure liisingukohustuse, ei tehtud peale viimast pangapoolset liisinguülekannet vajalikke toiminguid tehase käivitamiseks ning lepingulist kohustust ei asutud täitma ka ettevõtte omavahenditest. Arvestades äriplaanis esitatud väidet piisavate omavahendite olemasolus kohustuste täitmiseks, ei saa äriplaani n-ö läbikukkumise taga olla ka kaitsjate viidatud ilmajäämine loodetud tulumaksutagastusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna nimetatud väide esitati esmakordselt alles apellatsioonimenetluses, võib olla tegu otsitud põhjendusega, et vastutust vältida. Riigikohus on leidnud, et objektiivsete asjaoludena, mis viitavad kelmusele võivad olla näiteks kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, samuti maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase käsutuses olnud vahendid seda võimaldanuks (RKKK 3-1-1-124-00, p 6.3). Kuivõrd liisinguvõtja äriplaan sisaldab klauslit riskide korral omavahenditest likvideerida finantseerijate ees võetud riskid, mida aga ei tehtud, kaitsjate sõnul aga oli ettevõtte näol tegemist toimiva ettevõttega, millel ei olnud probleeme kohustuste täitmisega, kinnistab see apellatsioonikohtu hinnangut kelmuse toimepanemist. Arvestades E. Savickise käitumist selle terviklikkuses - tema lubadusi liisingumakseid tasuda,

liisingumaksete tõrke järgselt kõrvalehoidmist võlausaldaja telefonikõnedele vastamisest ning tegelikkusele mittevastavaid seletusi, samuti vajalike toimingute tegemata jätmist tehase käivitamiseks, näitab see, et kokkulepete täitmise kavatsus puudus juba alguses. K. Läänesaare kaitsja on viidanud sellelegi, et T.H.T. H kohtuistungil antud selgituste kohaselt tegeles talle kuuluv ettevõte OÜ Kunreks 2005. aasta suvel või sügisel jäätmekäitlustehase sisseseade paigaldamisega Kehra lähedal. Samuti tehti märkimisväärseid kulutusi seadme Eestisse transportimisel ja paigaldamisel, mis tõendab tehase käivitamise plaani. Apellatsioonikohus ei nõustu sellele vaatamata, et eeltoodu näitab tehase käivitamise eesmärki. Tehase Eestisse toomisel võiski süüdistatavate eesmärgiks olla varalise kasu saamine. Asjaolu, et tehas OÜ Kunreks poolt kokku monteeriti, ei näita muude asjaolude (vt p-s 21.4.2) puudumist arvestades soovi seda ka reaalselt käivitada. 21.4.7 Samuti ei näita tehase käivitamise kavatsust lepingu olemasolu Prügiveod Grupp OÜga. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et reaalse koostööni ei jõutudki. Kohtuistungil kinnitas J.-H. A. lepingute olemasolu, ent ei kinnitanud edasist koostööd, kuivõrd OÜ Hetastar ei pöördunud rohkem Prügivedu Grupp OÜ poole, siis eeldas viimase esindaja, et tehas tööle ei hakanud (kd VII, lk 129). Eeltoodut arvestades ei pea apellatsioonikohus tõsiseltvõetavaks kaitsjate argumente, mille kohaselt näitab eeltoodud lepingute sõlmimine kavatsust tehase käivitamiseks. 21.4.8 Ringkonnakohtu hinnangul tegid süüdistatavad kõik endast oleneva, et ka müüja poolt esitatud andmetes kahtlust ei tekiks. Selleks esines tundmatu isik panga ees R.T. na ning andis selgitusi seadmete teemal. Ehkki K. Läänesaare kaitsja poolt on esitatud ka vastuväide, et OÜ-le Hetastar koostas äriplaani R.T. na esinenud isik, on selline väide paljasõnaline. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et äriplaane koostanud isik, kes nõustub ka panga ees ettevõtte nimel selgitusi jagama, mingil põhjusel enda isikut tellija eest varjama asub. K. Läänesaare kaitsja esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei saanud R.T. isik olla oluliseks asjaoluks, mis ajendas HLE AS-i tegema varakäsutust või sõlmima liisingulepingu OÜ-ga Hetastar. Ringkonnakohus leiab vastupidist – kohtuasjas kogutud tõenditest nähtub, et R.T. selgitustega seadme kohta arvestasid laenukomiteele esitatud andmete ettevalmistamisel nii haldur G. S. kui ka hindaja R.N. . Seega tuginesid mõlemad eelnimetatud tunnistajad müüjana esinenud isiku selgitustele ja ilmselgelt süvendas kontaktisiku olemasolu, kes näitas seadme alal üles kompetentsust ja oskas vastata küsimustele, kaasa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele. Tuleb möönda, et olukord olnuks kardinaalselt vastupidine, kui visiitkaardil pangale esitatud isikut ei oleks õnnestunud kätte saada, või kui tema teadmised seadme kohta olnuks ebapiisavad ning HLE AS töötajad ei oleks saanud neile oma hinnangus tugineda. Praegusel juhul aga ei tekkinud kannatanul R.T. na esinenud isikuga suhtlemise järgselt kahtlust müüja poolt esitatud andmete õigsuses ning need võeti aluseks nii hinnangu koostamisel kui ka laenukomiteele edastatud andmetes. 21.5 Kaitsjad on esitanud vastuväite, et tehase üleviimise Harju maakonda Anija valda tingisid objektiivsed asjaolud, mistõttu muutusid nii Tallinna Linnavalitsuse luba ning ka täiendavad kooskõlastused ebavajalikuks. AS-il Vaania oli olemas jäätmekäitlusluba, mida nende nõusolekul võis kasutada ka OÜ Hetastar. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui tehase üleviimise tingisid tõesti objektiivsed asjaolud ning puudus vajadus eelnimetatud lubadeks ja täiendavateks kooskõlastuseks, puuduvad andmed, et AS-il Vaania ja OÜ-l Hetastar olnuks mingisuguseid kokkuleppeid ka AS Vaania jäätmekäitlusloa kasutamiseks. Vaatamata K. Läänesaare kaitsja selgitusele, et OÜ-l Vaania oli luba jäätmete käitlemiseks, mille alusel oleks ettevõtte nõusolekul võinud tegutseda ka

mõni teine äriühing, ei näita see, et ettevõtted oleks teinud ka reaalselt koostööd või et olemas oleks vastavad kokkulepped. Maksuameti revidendi 07.02.2006 kirjas esitatud küsimusele kas ettevõttel on kokkulepe territooriumi kasutamiseks käitlemistehase Biokompomax paigaldamisel ja kas AS Vaania on andnud õiguse kasutada endale väljastatud jäätmeluba teisel ettevõttel, on AS Vaania esindaja J. Kaur oma 07.02.2006 kirjas vastanud, et OÜ-ga Hetastar ei seo neid miski (kd III, lk 155). Sama ettevõtte esindajana kohtus ütlusi andnud M. K väitis, et AS Vaania jäätmekäitlusluba ei ole nad kellelgi teisele kasutada andnud, samuti ei ütle tunnistajale midagi nimed OÜ Hetastar, Delta Plus ega Norde Baltic. AS Vaania lubas vaid seadmete toomist oma territooriumile (kd VII, lk 91). Seega ei viita ükski tõend sellele, et OÜ Hetastar oleks saanud või teinud jõupingutusi AS-i Vaania jäätmekäitlusloa alusel tehase käivitamiseks. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Hetastar taotlenuks jäätmekäitluseks vajalike lube uues asukohas (kd III, lk 151 ja lk 153154). Tunnistaja M. K ütluste kohaselt taheti tema teada seade ruttu kellelegi maha müüa (kd VII, lk 91). Seega ei kinnita tunnistaja ütlused koostöötahet jäätmete käitlemisel, vaid viitavad sellele, et AS Vaania territooriumil taheti seadet hoiustada ajutiselt. 21.6 Kaitsjad on vaidlustanud sedagi, et liisinguandjat ei viidud eksimusse jäätmekäitlustehase valmistamisaasta kohta. Apellandid leiavad, et OÜ Norde Baltic pakkumises nr 100192 on biojäätmete käitlemistehase Biokompomax tootmisaastaks märgitud 2000. 21.06.2005, kui HLE AS töötajad R.N. ja T. Daubert varaga visuaalselt tutvusid, on nad tootmiskompleksi erinevate osade väljalaskeaastaks märkinud 2000. Hiljem (28.09.2006) antud hinnangus, on komposti ettevalmistaja Biokompomax väljalaskeaastaks märgitud 1996. Kaitsjad leiavad, et kuna enamus objekte oli toodetud aastal 2000, ei saanud jäätmekäitlustehast toota enne aastat 2000. Isegi kui järeldada, et sisseseade üks komponent valmistati tõepoolest enne 2000. aastat, ei saa sellest järeldada, et süüdistatavad esitasid liisinguandjale teadvalt valeandmeid, kuna nad ei pruukinud olla teadlikud seadme tegelikust vanusest. Tõendina kõlbmatud on H.S. e-kirjad. 21.6.1 Toimikumaterjalidest nähtub, et HLE AS poolt tehtud hinnangu nr 716 eesmärgiks oli välja selgitada AS Hetastar poolt soetatava biojäätmete käitlemistehase maksumuse vastavust turuväärtusega (vastavalt HLE AS-ile esitatud andmetele) (kd I, lk 115). Eespool luges ringkonnakohus tuvastatuks, et liisinguobjekti maksumuse kindlakstegemisel võeti aluseks andmete õigsus. R.N. ütlustest nähtub, et lähtus müügi pakkumisest, lisaks oli 6-7 punkrit, millel oli väljalaskeaasta 2000 peal, mistõttu arvati, et tegemist on komplektiga ning edasi ei uuritud (kd VII, lk 84). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, et seadmetega visuaalselt tutvunult (21.06.2005), märkisid HLE AS töötajad selle erinevate osade väljalaskeaastaks 2000, sest lähtuti liisinguvõtja andmete õigsusest. R.N. ütlustest nähtub, et liisinguandja kontrollis, et seadmed on kohal ning et loetelu on sama, mis müügipakkumises (kd VII, lk 85). Ringkonnakohus sedastas otsuse p-s 21.3, et liisinguandja kohustused seoses asja kasutamise võimaldamisega liisinguvõtjale piirduvad kohustusega tagada liisinguvõtja kasutusse antava eseme omandamise finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Liisinguandja edasine kohustus seisneb liisingueseme liisinguandjale õigeaegse üleandmise tagamises, eelkõige müügilepingu sõlmimise ja sellest tulenevate kohustuste täitmise kaudu. Seejuures lähtutakse liisinguvõtja juhistest, mistõttu ei kanna liisinguandja ka lepingu täitmiseks ostetud eseme nõuetele mittevastavuse riski. Seega puudus liisinguandjal kohustus veenduda selles, et seadmed töötavad, sest E. Kärnel ja E. Savickis kirjutasid 16.05.2005 liisinguandja nimel ja enda vastutusel alla liisingueseme komplektsust ja laitmatut funktsioneerimist tõendavale liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktile (kd I, lk 109).

21.6.2 Iseenesest on ju õige kaitsjate väide, et tehas kui tervik ei saanud töötada enne kui valmis selle viimane koostisosa, ent käesolevas asjas vaadati liisinguobjektide hindamisel nii seadmete nimekirja kui ka üksikuid detaile. Ringkonnakohus leiab, et tehase tähtsaim osa on selle põhiseade, mitte komposti punkrid, mis on hõlpsasti asendatavad ja ilmselgelt ei oma rahalise väärtuse mõttes nii suurt kaalu kui põhiagregaat. On üldteada, et seadme vanusest oleneb selle turuhind (vt nt H.S. elektronkirja R.-W N., kus esimene sedastab, et seadet, mis on 10 aastat vana võib võrrelda vana sõidukiga, sest selle väärtus on vanuse tõttu piiratud. Sellist seadet on väga keeruline müüa (kd I, lk 140)). 21.6.3 Apellantide väitel ei selgu kirjavahetusest, kes on H. S ning kas viimane on tema elektronpostilt saadetud kirjade autoriks. Riigikohus on leidnud, et tegemaks kindlaks, kas mingi elektronkiri on saadetud konkreetse isiku arvutist, saab pöörduda tehniliste lahenduste poole. IP-aadressi abil on võimalik identifitseerida arvutit, kust lähtuvalt on konkreetne e-kiri teele saadetud ja on ka jälgitav selle kirja kulgemine. Iga arvuti on temale omaste elektrooniliste tunnuste alusel individuaalne ja seetõttu ka tuvastatav. Kui kriminaalasjas on küsimuseks kirja võimalik päritolu, on vältimatu ka pöördumine selliseid andmeid kajastavate andmekandjate poole (RKKK 3-1-1-104-05). Seega on elektronkiri aktsepteeritav tõend ning vajadusel on võimalik teha kindlaks, millise isiku arvutist on kiri saadetud. Arvestades, et H.S. elektronposti aadress sisaldab laiendit kelag-ut.at, mida ettevõtte info (http://www.advantageaustria.org/pl/events/KelagVKW.pdf; http://www.kelag-ut.at) kohaselt kannavad kõik kontaktandmetes esitatud elektronpostiaadressid, puudub kahtlus, et tõendi allikas olnuks taotluse korral hõlpsasti kindlaks tehtav. Sellist taotlust kohtuistungil ei esitatud. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu ringkonnakohus K. Läänesaare kaitsja arvamusega, et H.S. arvamust võinuks vaid sel juhul käsitleda tõendina, kui see oleks vormistatud eksperdi arvamusena. 21.6.4 Kaitsjad on märkinud, et kirjavahetusest ei selgu, millist seost omab H. S Kelag Umweltteknik Biokompomax seadmetega. Ringkonnakohus osundab siinjuures kriminaalasja materjalidele, millest nähtub, et H.S. poole pöördus liisinguandja ajal, mil leping liisinguvõtjaga oli üles öeldud (kd VII, lk 85). Ettevõtte Kelag VKW Umwelttechnik poole pöörduti põhjusel, et tegemist oli kompostitehaseid tootva ettevõttega, mis aitas kliente kättejäänud seadmete realiseerimisel (kd VII, lk 85). R.N. kohtus antud ütluste kohaselt oli tegemist tootja ettevõtte esindajaga, kelle kontakti ta otsis internetist seadme järgi (kd VII, lk 87). Ringkonnakohtul puudub ettevõtte kohta veebis avaldatud infoga tutvunult kahtlus, et tegemist on ettevõttega, mille tegevusvaldkonda kuulub tööstusseadmete, mh jäätmekäitusega seotud tehnoloogiliste lahenduste pakkumine. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudub alus seada kahtluse alla ettevõtte esindaja pädevust talle esitatud andmete alusel (põhiagregaadi seerianumber jm informatsioon) põhiagregaadi vanuse määramisel. Liiatigi puudus H.S. l igasugune alus esitada valeinformatsiooni, kuivõrd tegu oli üksnes nõuandva kirjaga. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest (Vogel-LKW müügiarve Deltapluss OÜ-le (kd II, lk 109112), et viimane ostis seadme Saksamaalt 90 000 euro (1 408 194 Eesti krooni) eest. Arvestades, et tehase maksumuseks peale uue hindamise läbiviimist kujunes 1 995 000 Eesti krooni, nähtub, et seadme hindaja R.N. hinnang ei olnud uute lähteandmete valguses oluliselt erinev seadme soetamishinnast – sellest järelduvalt puudub apellatsioonikohtul vaatamata kaitsjate tõstatatud väitele H. S kompetentsuse puudumisest tehase vanuse hindamisel seerianumbri järgi kahtlus, et tegelikkuses oligi tegemist 1996. aastal valmistatud põhiagregaadiga, millest müüja pidi müügilepingut sõlmides teadlik olema. 21.6.5 Apellandid on leidnud sedagi, et isegi eeldusel, et üks tehase komponent valmistati tõepoolest enne 2000. aastat, ei saa sellest järeldada, et süüdistatavad esitasid liisinguandjale

teadvalt valeandmeid, kuna nad ei pruukinud olla teadlikud seadmete tegelikust vanusest. Ringkonnakohus sellega kriminaalmenetluses kogutud andmete valguses nõustuda ei saa. HLE AS-le esitatud äriplaanist nähtub, et tehas pärineb aastast 2000 ja on olnud kasutusel Saksamaal, kus see vahetati välja suurema võimsusega tehase vastu. Samuti sisaldub äriplaanis väide, et antud tehase tootja alghinnaks oli 4 aastat tagasi 26 miljonit Eesti krooni (kd I, lk 130). Seega pidi äriplaani koostaja olema suhelnud seadme müüja esindajaga, sest müügipakkumisest sellist informatsiooni ei nähtu. Maakohus tuvastas, et tehase komplekteerimisel oli OÜ Deltaplus esindajaks K. Läänesaar ja seda on kinnitanud ka E. Kärnel. Samuti puutus seadme Eestisse toomisega vahetult kokku B.U, seega oli neile teada Biokompomax tehase tegelik valmimisaasta, ent õigete andmete esitamisel ei oleks HLE AS seadme vanuse tõttu ilmselt ei ostu-müügi lepingut ega liisingulepingut sõlminud, mistõttu oli vaja seda näidata uuemana. B.U kaudu liikus tehast puudutav dokumentatsioon E. Savickise kätte (otsuse lk 14). Tahtlust valeandmete esitamiseks näitab seegi, et tehas müüdi HLE AS-ile läbi OÜ Norde Baltic, mitte otse OÜ Delta Plussi poolt. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga.

23.1.2 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused B.U rollist kelmuse toimepanemisel on põhjendatud. Iseenesest on küll õige kaitsja osundus sellele, et E. Savickise kohtueelses menetluses antud ütlusi arvestades hälbis maakohus maksvast kohtupraktikast ( RKKK 3-1-11-07, 3-1-1-52-05, 3-1-1-105-06), samas ei ole nimetatud ütlused määrava tähtsusega, s.o kohtuotsus ei põhine vaid eeltoodud ütlustel. Ehkki apellant on taotlenud E. Savickise kohtuistungil antud ütluste arvestamist jäätmekäitlusega tegelemise idee, äriplaani ja müügipakkumise ning B.U tegevuse kohta, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt ei osanud E. Savickis kohtus antud ütluste vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega võrreldes veenvalt selgitada. 23.1.3 Vastupidiselt apellandi seisukohale, loeb ringkonnakohus tõendikõlbulikuks K.S. ütlused. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli just B.U see, kelle ideeks oli tuua jäätmekäitlustehas Eestisse, ta tegeles selle leidmise ja tehasega seotud dokumentatsiooniga. Pooltevahelisel kokkuleppel oli E. Savickise ülesandeks esitada OÜ Hetastar nimel liisingutaotlus (kd VII, lk 102). Prokuröriga nõustuvalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 66 lg 2 1 p 2 kohaselt on tõendiks ka teise isiku poolt kuuldu, kui tunnistaja ütluste sisuks on teise isiku poolt kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Antud asjas selliseid kahtlusi ei esine. K.S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta teavet tehase plaani või idee kohta B.U-lt. Kohtuistungil avaldas K. S, et teab Biokompomax tehase plaanist, kuna on B.U-ga palju koos olnud ja sai E. Savickiselt paberid (äriplaani ja saksakeelsed paberid) kausta panemiseks (kd VII, lk 102). Seega on K. S vahetult kokku puutunud hiljem HLE AS-ile esitatud dokumentidega ning tajunud vahetult sündmusi, mille kohta ta ütlusi andis. 23.1.4 Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus B.U kaitsja väitega sellest, et ta puutus jäätmekäitlustehasega kokku vaid episoodiliselt, kui võttis vastu S. M palvel töö, kirjutades alla mõnele dokumendile. K.S. ütlustest tulenevalt oli just B.U see, kes pidi tehase ostmisega tegelema ja otsis tehase välja (kd VII, lk 103). Seega riimuvad maakohtu järeldused K.S. vastavasisuliste ütlustega maakohtu istungil selles, et B.U leidis oma tuttavate hulgast E. Savickise, kellel oli korraliku käibega firma, mille nimel oli võimalik võtta liisingusse jäätmekäitlustehas ning et just B.U oli isikuks, kes tegi E. Savickisele ettepaneku osta liisingu kaudu tehas. Ringkonnakohus loeb seetõttu ebausaldusväärseks B.U apellatsiooniväited, mille kohaselt ei ole tema organiseerinud jäätmekäitlustehase transporti Eestisse ega selle paigutamist Harjumaale Lilli külla. Maakohus märkis, et B.U seotust jäätmekäitlustehase ülespanekuga kinnitavad ka tema poolt allkirjastatud töölehed (kd II, lk 162 ja 166-170), mida kinnitab käekirjaekspertiisiakt (kd II, lk 92-98). B.U seotust K. Läänesaarega aga kuulumine Ökopank Viiratsi Hoiu-Laenuühistusse ning K. Läänesaarelt aastatel 2004-2005 B.U-le korduvalt antud laenud. 23.1.5 Apellatsioonikohus ei nõustu B.U seisukohaga, et kuna asja arutamisel ei tuvastatud R.T. isikut, siis ei ole võimalik väita, et viimase allkiri on võltsitud. Maakohus tuvastas, et OÜ Norde Baltic müügipakkumisel on võltsitud R.T. allkirja. Maakohus tegi kindlaks, et rahvastikuregistri alusel on Eesti Vabariigis vaid üks R.T. nimeline isik. Käekirjaekspertiisiga (kd VII, lk 234) luges kohus tuvastatuks, et R.T. ei ole allkirja müügipakkumisele andnud ning ka kohtuistungil kinnitas viimane, et arutatava sündmusega ei ole tal vähimatki puutumust.

23.2 E. Savickise kaitsja märgib asja materjalidele viidates, et E. Savickis oli küll OÜ Hetastar juhatuse liige, ent reaalselt organiseeris jäätmekäitlustehase soetamist ja selle Eestisse toimetamist B.U, kelle ülesandeks oli ka vastava dokumentatsiooni korrashoid. Seega on kohtu järeldus, mille kohaselt pole võimalik, et E. Savickis ei teadnud vajalike kooskõlastuste ja lepingute puudumisest, oletuslik. Kohus hindas E. Savickise eeluurimisel antud ütlused usaldusväärseteks ja muude tõenditega haakuvateks. Isegi, kui lugeda tõendatuks ja usaldusväärseteks kohtu väide, et B.U leidis oma tuttavate hulgast E. Savickise, kellel oli korraliku käibega firma, mille nimel oli võimalik liisingusse võtta jäätmekäitlustehas ning K.S. ütlused, ei tõenda sellised järeldused E. Savickise süüd vaid osundavad pigem seda, et E. Savickis käitus võõrast ideest tulenevalt heausklikult ning äärmisel juhul saab talle ette heita B.U liigset usaldamist ja esitatud dokumentides kajastuvate andmete ebapiisavat kontrolli. 23.2.1 Kohtuotsuse p-s 23.1.2 leidis ringkonnakohus, et E. Savickise ütlused tuleb tervikuna ebausaldusväärseks lugeda. Samas toetas apellatsioonikohus B.U süüküsimuse osas E. Savickise kaitsja versiooni. Ka ringkonnakohus on veendumusel, et idee jäätmekäitlustehase soetamisest ja selle Eestisse toimetamisest tuli B.U-lt. Küll aga ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada oletuslikuks maakohtu järeldust, mille kohaselt pole võimalik, et E. Savickis ei teadnud vajalike kooskõlastuste ja lepingute puudumisest. Maakohus on sedastanud, et sellised kooskõlastused tulnuks E. Savickisel hankida endal. Ringkonnakohus leiab, et E. Savickis ettevõtte esindajana pidi olema kindel lepingute puudumises ja dokumentides kajastud andmete ebaõigsuses – kriminaalasja materjalidest tulenevalt käis just tema pangas äriplaani ja sellega seotud dokumentide kohta selgitusi andmas ning oskas anda vastused äriplaanis esitatud andmete kohta (kd VII, lk 93). Tunnistajate ütlustes puuduvad vähimadki viited sellele, et E. Savickis juhindus vaid kellegi teise teadmistest, aimamata ise vastavate lepingute ja kooskõlastuste puudumist. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt hoiti dokumente nende juures kaustas – seega E. Savickisele isikuna, kes OÜ Hetastar esindajana esitas HLE AS-ile vahetult valeandmeid sisaldavaid dokumente, oli teada, millised kooskõlastused ja lepingud olid olemas, millised aga puudusid. 23.2.2 Apellandid on märkinud, et majanduslikult jabur ja eluliselt mitteusutav on OÜ Hetastar jaoks omamata tahet jäätmeid käidelda, sõlmida selleks lepinguid, osta enam kui miljon krooni maksev seade ning teha kulutusi tehase paigaldamiseks ja masina töölepanemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus igati loogiliselt põhjendanud seadme Eestisse toomisega ja tehase väidetava käivitamisega seonduvat, mille kohta ringkonnakohus võttis seisukoha eespool. Maakohus tuvastas mh seda, et maksuameti dokumentidest nähtub, et algselt oli planeeritud, et OÜ Hetastar saab käibemaksutagastuse, mis oleks liisingu sissemakse kulud ettevõtte jaoks hüvitanud. Hiljem aga said tehase müügist kasu pigem teised süüdistatavad, mis aga ei oma kelmuse kvalifitseerimisel määravat tähtsust, sest kelmusel puhul ei ole välistatud pettuse teel varalise kasu saamine teise isiku kasuks (otsuse lk 11). 23.3 K. Läänesaare kaitsja apellatsioonis eitatakse igasugust seost OÜ-ga Hetastar. K. Läänesaar on selgitanud, et aitas E. Kärnelil ehk seadme müüjal korraldada viimasele kuuluvate ettevõtete raamatupidamist ja mõningaid äritehinguid ning puutus sellega seoses kokku ka tehase Biokompomax paigaldamisega Harjumaale Anija valda, kus tema tegevus puudutas vaid üksikute tehniliste küsimuste lahendust - isiklik huvi tal tehase müümise ja tegevuse vastu puudus. E. Savickist ta ei tunne ega ole suhelnud liisinguandjaga müügi teemadel. Maakohtu otsus põhineb suures osas oletustel ja kaudsete tõendite põhjal tehtud meelevaldsetel järeldustel. Kohus ei ole viidanud tõenditele, mis kinnitaksid, et OÜ Norde

Baltic ja OÜ Deltaplus olid K. Läänesaare poolt kontrollitavad äriühingud. Ainuüksi väide, et K. Läänesaarel oli 26.10.2001-02.02.2006 õigus käsutada nimetatud äriühingu kontot SEB pangas, ei tähenda et ta oleks seda kasutanud. Maakohus on väitnud, et B.U ja K. Läänesaare tahtlust valeandmete esitamiseks kinnitab asjaolu, et nad üritasid tehase komplekteerimisel ja HLE AS-iga suhtlemisel varjata enda isikuid. Nimetatud väidet kinnitab kohtuotsuse kohaselt asjaolu, et R.T. allkirjad on dokumentidel võltsitud. Maakohus on siinjuures jätnud tähelepanuta, et käekirjaekspertiis ei ole tuvastanud, et R.T. allkirja oleks kirjutanud B.U või K. Läänesaar. Tunnistaja T. H. T. H on kinnitanud, et suhtles tehase monteerimisel isikuga, kes nimetas end Kristjaniks, seega esines K. Läänesaar oma nime all ning ei ole püüdnud oma isikut varjata. Lisaks leiab K. Läänesaare kaitsja, et süüdistus on konkretiseerimata, kuna sellest ei nähtu, millist kasu said või pidid saama kelmusest K. Läänesaar ja teised süüdistatavad, samuti ei ole apellant nõus sellega, et kohus avaldas E. Kärneli kohtueelses menetluses antud ütlused. 23.3.1 Ringkonnakohus leiab olemasolevatele tõenditele tuginedes, et K. Läänesaare seotus OÜ-ga Norde Baltic ja OÜ-ga Deltapluss ulatus kaugemale kui lihtsalt E. Kärneli aitamine raamatupidamise korraldamises. Maakohus on arvukate tõendite analüüsi tulemusel jõudnud järeldusele, et mõlemaid eelnimetatud osaühinguid juhtis tegelikult K. Läänesaar. Nii on kohus viidanud süüdistatava E. Kärneli ütlustele, kes väitis, et hakkas ettevõtete juhatuse liikmeks K. Läänesaare ettepanekul, lisaks näitab ettevõtete viimase kontrolli all olekut seegi, et mais 2008 müüdi mõlemad ettevõtted üheaegselt. Seejuures on jälitustoimingutega välja selgitatud, et vahetult enne müüki perioodil 14.01.-20.05.2008 tehti mõlema ettevõtte arveldusarvetelt K. Läänesaare lapse ema aadressilt, kus ta vaadeldaval perioodil elas, ülekandeid. Lisaks teostati samal aadressil läbiotsimine, mille käigus leiti K. Läänesaare ja OÜ Norde Baltic dokumente, sh E. Kärneli allkirjaga Norde Baltic arveldusarvele sularaha sisse- ja väljamakse dokumente. Jälitustoiminguga on fikseeritud, et peale kriminaalasja menetlenud uurija K. S. ja E. Kärneli vahelist telefonikõnet uurimisasutusse kutsumise järgselt on viimane helistanud K. Läänesaarele, et arutada läbi, mida politseis rääkida. Kohus leidis lisaks, et K. Läänesaar kontrollis Deltapluss OÜ kontol toimuvat, kuna oli konto allkirjaõiguslikuks isikuks ajavahemikus 26.10.2001-02.02.2006. Süüdistusele eelneval perioodil 2001-2004 on ettevõte Deltapluss OÜ kontolt tehtud ulatuslikke väljamakseid K. Läänesaarele. 23.3.2 K. Läänesaare seotust ettevõtete tegelikuks juhtimisega kinnitavad süüdistatava E. Kärneli kohtueelses menetluses antud ütlused. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsja seisukohale, et E. Kärneli kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutades ei hälbinud kohus seadusest. Nimelt nähtub maakohtu istungi protokollist, et E. Kärnel vastas vaid kolmele prokuröri poolt esitatud küsimusele – seega on maakohus põhjendatult avaldanud tema kohtueelses menetluses antud ütlused ja arvestanud neid tõendina kriminaalasja lahendamisel. 23.3.3 Apellatsioonikohus ei nõustu sellegagi, et K. Läänesaarele esitatud süüdistus on konkretiseerimata, kuna sellest ei nähtu, millist kasu said või pidid saama kelmusest K. Läänesaar ja teised süüdistatavad. Ringkonnakohus märgib, et kelmuse koosseis on täidetud, kui varaline õigus on läinud süüdlase käsutusse. Seega tuleb nõustuda prokuröri väitega, et see, millistele äriühingutele raha lõpuks jõudis, ei ole süüdistuses kohustuslik üksikasjalikult kirjeldada, kuivõrd koosseisu realiseerimise mõttes sellel tähtsust ei ole. Kelmus viidi lõpule raha saamisega OÜ Norde Baltic arveldusarvele, millele oli vahetult juurdepääs E. Kärnelil.

23.4 E. Kärneli kaitsja esitatud kaebus väärib tähelepanu osas, milles viimane vaidlustab E. Kärneli poolt kelmuse toimepanemise subjektiivset külge. Nimelt leiab kaitsja, et äärmisel juhul on E. Kärneli tegevus käsitletav kergemeelsusena, sest igasugune tahtlus tal HLE AS-i petmiseks puudub. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub maakohtu poolt E. Kärneli teo objektiivse koosseisu osas antud hinnanguga. Subjektiivsest külje osas leidis maakohus, et E. Kärnel pidi aru saama, et HLE AS-ile esitatakse tehase kohta valeandmeid (otsus lk 10). Riigikohtu praktikas leitakse, et selline formuleering iseloomustab ettevaatamatust hooletuse vormis (RKK 3-1-1-34-12, p 12.4). Ringkonnakohus märgib, et kelmuse koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab olema teadlik, seega peab tegutsema otsese tahtlusega. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et E. Kärnel oli teadlik asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisest HLE AS-ile. Riiklik süüdistaja märkis ringkonnakohtu istungil, et E. Kärneli osa oli kirjutada alla dokumentidele ja ta tegi võimalikuks selle, et saada Hansaliisingust raha kätte. Tema osa oli esineda juhatuse liikmena, n.ö müüjana, teadmata selle objekti kohta mitte midagi, mida ta müüs (istungi protokoll, lk 5). Ringkonnakohus järeldab sellest, et E. Kärnelil puudus tegelik teadmine seadme vanusest. E. Kärneli antud ütluste kohaselt tuli kompostitehase ostmise plaan Kristjanilt ja pidi aus ja hea äri olema. E. Kärnel ei tea, miks tahtis Kristjan tehase ostu läbi tema nimel olevate firmade teha. Kristjan ei öelnud, et liisingufirmat peteti (kd VI, lk 57). Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, et E. Kärnel ei teadnud asjast midagi (kd II, lk 24) Seega puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et E. Kärnel olnuks teadlik HLE AS-i eksimusse viimise kõigi objektiivsete asjaolude suhtes. Samal põhjusel ei saa E. Kärneli tegevust kvalifitseerida ümber ka kaasaaitamiseks, kuivõrd kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale ette konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ning õigushüve kahjustamise viisi ja määra (RK 3-1-1-150-03. P 17; 3-1-1-97-09 p 7.4). Eeltoodut arvestades tuleb E. Kärnel subjektiivse külje puudumise tõttu õigeks mõista. II

VÕLTSITUD DOKUMENDI KASUTAMINE

arutatava sündmusega vähimgi puutumus (otsuse lk 7). Maakohtus uuritud ekspertiisiaktis antud ekspertiisiarvamusest nähtub R.T. allkirja võltsimine. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et OÜ Norde Baltic 05.01.2005 müügipakkumine nr 100192, millel oli võltsitud R.T. allkiri, esitati ehtsa dokumendi pähe. Maakohus on tuvastanud, et dokumendi võltsimise eesmärgiks oli HLE AS-iga suhtlemisel varjata oma isikuid, samuti Eestisse toodud seadme tegelikku valmistamisaastat, mis oli teada seadme Eestisse toomisega vahetut kontakti omanud isikutele – K. Läänesaarele ja B.U-le. Õigete andmete esitamisel ei oleks HLE AS seadme vanuse tõttu ilmselt enam ostu-müügi ja liisingulepingut sõlminud. Seejuures liikusid tehast puudutavad dokumendid E. Savickisele B.U kaudu (otsuse lk 14). Ringkonnakohus leiab, et E. Savickis, esitades HLE AS-ile talle B.U poolt antud OÜ Norde Baltic pakkumise nr 100192, teadis, et HLE AS arvestas asjaoluga, et tegemist on tõelise, mitte võltsitud dokumendiga. Samuti teadis B.U, et E. Savickisele edastatud dokument on võltsitud, kuivõrd R.T. nimeline isik seda alla kirjutada ei saanud. Maakohus tuvastas osundades OÜ Ithal Kraanad tellimuslehel on OÜ Deltaplus esindajana alla kirjutanud R.T. , kelle allkiri on võltsitud. Kohus järeldas T.H.T. H ja E. Kärneli ütlustest, et OÜ Deltaplus esindajaks tehase komplekteerimisel oli K. Läänesaar. Sellest järelduvalt pidi R.T. na esinevaks iskuks olema kas K. Läänesaar ise või tema poolt volitatud isik. Sarnaselt toimus valeandmete esitamine K. Läänesaare ja antud tehingus tema partneriks olnud B.U initsiatiivil HLE AS-ile. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud nii selle, et HLE AS-ile esitatud dokument - OÜ Norde Baltic 05.01.2005 müügipakkumine nr 100192 on võltsitud, kuivõrd see kandis Norde Baltic OÜ väidetava esindaja R.T. allkirja, kui ka selle, et dokument sisaldas valeandmeid tehase valmistamisaasta kohta. Samuti tuvastas maakohus võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgi. III

KARISTUSED

IV

TSIVIILHAGI

isikust teada saanud (nt pärast kohtueelses menetluses kriminaaltoimikuga tutvumist), on tal võimalik oma esialgset tsiviilhagi täpsustada, nimetades ära konkreetse isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Sellisel juhul peatub tsiviilhagis toodud nõude aegumine hiljemalt tsiviilhagi täpsustamisest. Samas lahendis on kassatsioonikohus tsiviilhagi aegumist (TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes) muuhulgas aktsepteerinud olukorras, kus tsiviilhagis ei ole nõude adressaati nimetatud ja kannatanu ei ole ka oma hagi täpsustanud. Seda tingimusel, et tsiviilhagis esitatud nõude adressaat on ühemõtteliselt kindlaks määratav tsiviilhagi ja süüdistusakti koostoimes ning nõude adressaadil on nende menetlusdokumentide alusel võimalik mõistlikult aru saada, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud (RKKK 3-1-1-106-12, p 47). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu tsiviilhagi täpsustanud 25.05.2010, nimetades ära ka konkreetsed isikud, kelle vastu on tema nõue suunatud. 26.5 Arvestades kahju põhjustanud õigusvastaste tegude algusaega (mai 2005) ning tsiviilhagi esitamise tähtpäeva (05.06.2009) ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue aegunud TsÜS § 150 lg 3 mõttes, s.o tsiviilhagi esitamise ajaks ei olnud möödunud seaduses sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Kuna kahju põhjustanud teost on möödas vähem kui kümme aastat, tuleb kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam, s.o kas nõue on ikkagi aegunud või mitte. 26.6 Teadmine kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimise ajana ei saa määratleda aega, mil OÜ Hetastar lõpetas liisingumaksete maksmise – äärmisel juhul võib sedastada, et sellest ajast oli liisinguandja teadlik liisinguvõtja makseraskustest. Küll aga olid osapooled sel ajal lepingulistes suhetes ja vastavalt kriminaalasja materjalidele toimus liisingulepingu ülesütlemine alles 16.06.2006 – seega ei saanud liisinguandja olla teadlik lepinguvälise nõude olemasolust. Apellatsioonikohtu hinnangul ei saa teadmisena teost käsitada ka R.N. ja H.S. vahelist kirjavahetust (22.05.2006) nagu leiavad kaitsjad, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et sellest ajast tekkis alles kahtlus, et kahju võib olla tekkinud ning et on tekkinud vajadus seadme ümberhindamiseks (kd VII, lk 84, lk 161). Ringkonnakohus nõustub kannatanuga selles, et kannatanu sai teada, et talle on kahju tekitatud kõige varem 20.09.2006, mil koostati uus hindamisakt ning hiljemalt liisingueseme lõpliku realiseerimisega (26.02.2008), mil selgus, et koosseisuliseks tagajärjeks on „suur kahju“. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul kuupäeva, alates millest oli HLE AS teadlik nii kahjust kui ka teost, millega kahju põhjustati, arvestada alates 20.09.2006. Sel ajal ei olnud kannatanule teada talle õigusvastase teoga kahju põhjustanud isikud. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et tsiviilhagi esitati tähtaegselt ning nõue TsÜS § 150 lg 1 tähenduses ei ole aegunud, s.o tsiviilhagi esitamise ajaks ei olnud möödunud seaduses sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg.

nimetatud normiks, mida on rikutud, KarS §-s 209 sisalduv keeld luua teadvalt teisele isikule varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Seega on kahju tekitamine õigusvastane. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud K. Läänesaare, B.U ja E. Savickise süü KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 järgi, vastutavad nad tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud. 27.2 Riigikohus on leidnud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada ning et selle nõude väärtus tuleb kahjuhüvitisest maha arvata (vt nt RKKK 3-1-141-11). B.U kaitsja apellatsioonis on vastavasisuline taotlus ka esitatud ning leitud, et HLE AS pidanuks kasutama oma seadusest tulenevaid õigusi tühistada müügileping ja nõuda OÜ-lt Norde Baltic müügihinna tagastamist või rakendama nõudeõigust OÜ Hetastar või käenduslepingu alusel E. Savickise vastu. 27.3 Ringkonnakohus märgib, et HLE AS rakendaski OÜ Hetastar vastu tema poolt õigusliku aluseta (s.o liisingulepingu ülesütlemisega 19.06.2006) üle antu välja nõudmist, kohustades esmalt hüvitama liisingulepingust tulenevad võlgnevused ning realiseerides hiljem OÜ Hetstar valduses olnud komposteerimistehase Biokompomax. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt sai neile 2007. a teatavaks, et OÜ Hetastar on sisuliselt varatu äriühing, samuti oli varatu E. Savickis (kd VIII, lk 168). OÜ Hetastar on äriregistri andmetel registrist ÄS § 60 lg 3 alusel kustutatud 22.11.2013. Ringkonnakohtu hinnangul on ka võimalikud nõuded OÜ Norde Baltic vastu väärtusetud. Kriminaalasja toimikust nähtub, et OÜ Norde Baltic uueks ärinimeks oli alates 21.05.2008 OÜ SALAM RADVANIA, viimane on äriregistrist kustutatud 26.10.2011. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Seega puudub käesoleval juhul isik, kelle vastu alusetu rikastumise nõuet oleks võimalik esitada. 27.4 Eelnevat arvestades tuleb võimalikke nõudeid kolmandate isikute vastu hinnata väärtusetuks, mistõttu tuleb kannatanule tekitatud kahju lugeda täies ulatuses B.U, K. Läänesaare ja E. Savickise poolt kannatanule tekitatud kahjuks.

210 000 krooni, mis hageja on saanud komposteerimistehase müügist. Kokku taotles kannatanu 6 065 680, 25 krooni (387 667, 62 euro) hüvitamist. Ringkonnakohtu istungil jäi kannatanu esindaja tsiviilhagis esitatu juurde ja märkis, et tsiviilhagis esitatud kahjusumma on lõplik. Kuivõrd maakohtu otsusega mõisteti tsiviilhagi välja solidaarselt kõigilt süüdistatavatelt, ringkonnakohtus ei leidnud aga E. Kärneli süü tõendamist, tuleb maakohtu otsus tsiviilhagi osas tühistada ja teha uus otsus, mõistes mõista tsiviilhagi välja solidaarselt B.U-lt, K. Läänesaarelt ja E. Savickiselt. V

MENETLUSKULUD

kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks rahuldada samuti osaliselt. Arvestades süüdistatavatele esitatud süüdistuse ja kaitsjate poolt osutatud õigusabi mahtu, samuti apellatsioonides esitatud argumentide asjakohasust ja pidades silmas apellatsioonimenetluses tehtava lahendi sisu ning kaebuse rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada süüdistatavatele kantud/välja mõistetud õigusabikuludest 1/3, sealhulgas käibemaks, mis tuleb jätta riigi kanda. Lisaks peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta riigi kanda sõidukulud, mis kaitsjatel tekkisid seoses riigi õigusabi osutamisega, kuivõrd need põhjustas kriminaalasja korduv arutamine ringkonnakohtus.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.