Kohtulahend

– tühistada G.K

suhtes kohtuotsuse

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot;  kaitsjatasu 108,96 (ükssada kaheksa eurot ja 96 senti) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 641,46 (kuussada nelikümmend üks eurot ja 46 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist tasuda vähemalt 53,45 (viiskümmend kolm eurot ja 45 senti) eurot kuus ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 53,51 (viiskümmend kolm eurot ja viiskümmend üks senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-1145, G.K, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi

teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus G.K süüdistatakse selles, et tema: - 30.11.2013.a kella 05 paiku, olles ise alkoholijoobes, viibides oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi elukaaslasele J. H. ́ile rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu vasaku sarnaluu piirkonnas. - 25.12.2013.a varahommikul, olles ise alkoholijoobes, viibides oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi elukaaslasele J. H. ́ile korduvalt rusikaga pea ja näo piirkonda, millega tekitas kannatanule hematoomi parema silmalau piirkonnas, valulikusse kukla piirkonnas, turse huultel ja ninal ning põhjustas füüsilist valu. Seega pani G.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo - teise inimese kehalise väärkohtlemisega. Kokkuleppe sisu KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.K-le karistuseks 6 (kuue)-kuulist vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistuskaristus G.K suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.K ei pane 18 (kaheksateistkümne)-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda G.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.K menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108,96 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.K on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades G.K sissetulekut, käib G.K-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.K varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel G.K-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.