Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vabanemisel soovib kinnipeetav elama minna ema juurde XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. F.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimaliku vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht. Võimaliku vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Materiaalselt toetab mingil määral ema sõnul vanaema ja ka ema. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kriminaalhooldusametnik 23.04.2014.a kohtule, et F.N-i ema käis osakonnas ja kirjutas avalduse, et on nõus poja enda juurde võtma peale vabanemist. F.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta F.N’i ennetähtaegset vabastamist. F.N’i on kriminaalkorras karistatud viis korda, viimane vangistus pöörati täitmisele ÜKT tundide mittetegemise tõttu. F.N ’il puudub vabanemisel kindel elukoht, lähedaste toetus puudub. Tutvusringkonnas on valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, mistõttu puudub toetav sotsiaalne võrgustik. F.N on talle mõistetud 11 kuu ja 29 päevasest vangistusest kandnud ära 6 kuud. Prokuröri hinnangul ei ole F.N suuteline vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täitma, varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta ei ole olnud suuteline alluma kriminaalhooldaja kontrollile ning tegema üldkasulikku tööd, mistõttu ei ole alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kaitsja taotleb kohtuistungil F.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. F.N soovib vabanedes tegeleda oma sõltuvusprobleemidaga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.N-i ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.N-i on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et käesolevat vangistust kannab kinnipeetav teise astme kuriteo – mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest, arvestab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud lubadust enam narkootikume mitte tarvitada, samuti tema tahet pöörduda vabaduses vastavale ravile. Kohtu hinnangul sõltuvusprobleemi tunnistamine ning tahe sellest vabaneda annab aluse väita, et F.N on mõistnud narkootikumide negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb

õiguskuuleka elu poole. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 4 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. F.N-i ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetav tunnistab probleeme, oskab neid reastada olulisuse järjekorras, kuid ülehindab oma oskusi ja võimeid nende lahendamisel, raskuste tekkimisel otsib abi narkootikumidest. Kohus, lähtudes kinnipeetava püüdlustest jätkata oma elu õiguskuulekalt, usub, et seekord mõistab kinnipeetav kriminaalhoolduse vajalikkust ning kriminaalhooldus on kinnipeetavale abiks seaduskuuleka elu omaksvõtmisel. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on F.N olemas ka kindel elukoht, samuti lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa F.N-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.