Kohtulahend

Argo Bogdanovil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad (marihuaana), pulbrid, taimevarre tükid, ainetükkide ja taimepuru segu (ekspertiisiakt nr 13E-AN0361) ning üks roheline tablett (ekspertiisiakt nr 13E-AN0692), millised jäetud EKEI keemiaosakonda, kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel konfiskeerida ja hävitada. Argo Bogdanovile kuuluv vara – sülearvuti ASUS X501A seerianumbriga xxxx, Argo Bogdanovile kuuluv ja kolmanda isiku K S’i (isikukood xxxx) nimele registreeritud vara – sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN-kood xxxx), millised on arestitud konfiskeerimise tagamiseks Viru Maakohtu 21.08.2013 määrusega, kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt. Sülearvuti ja sõiduauto asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas. Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx läbiotsimisel äravõetud sõiduki registreerimistunnistus ja võti, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada K Sile. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – T Mse kasutuses olevast sõiduautost xxxx registreerimismärgiga xxxx läbiotsimise käigus 12.03.2013 avastatud taskulamp, kilekott ja ZEN kõnekaardi ümbris, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõendid - Toomas Tappo isiku läbivaatuse käigus 12.03.2013 avastatud mobiiltelefon NOKIA 100, IMEI nr xxxx ja selles olev ZEN kõnekaart; mobiiltelefon SAMSUNG GT-C6712, IMEI nr xxxx ja telefonis olev EMT kõnekaart nr xxxx, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Toomas Tappole. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – Toomas Tappo elukoha xxxx läbiotsimise käigus avastatud digitaalkaal, fooliumrull ja klaasist purk, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – Toomas Tappo poolt ütluste seostamisel olustikuga avastatud pooleks lõigatud valget värvi plastikkanister, milline asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend – Siim Bachausi kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon SAMSUNG SGH-F480 IMEI nr xxxx, milles ZEN kõnekaart nr xxxx ja mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Siim Bachausile. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – A4 valget värvi paber, minigripp kilekott, milles 34 tk minigrippi ja lisaks 2 minigrippi, milles kummaski 22 tk minigrippkilekotti ja mis asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – Denis Ivašini elukoha xxxx läbiotsimisel 18.03.2013 avastatud 3 minigrippkilekotti ja kollast värvi kokkumurtud paber, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend – Argo Bogdanovi kinnipidamisel 27.05.2013 äravõetud mobiiltelefon NOKIA C5, milles Simpel kõnekaart ja mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Argo Bogdanovile. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – Argo Bogdanovi elukoha xxxx läbiotsimise käigus avastatud Elisa kõnekaardi ümbris, milline asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend – Fred Selezovi kinnipidamisel 27.05.2013 äravõetud mobiiltelefon NOKIA Lumia 800, milles EMT kõnekaart ja mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel tagastada Fred Selezovile. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – Fred Selezovi elukoha xxxx läbiotsimisel äravõetud valget värvi plastikpurk, millel etikett kirjega „STANOZOLOL“ ja milles 6 tk valget värvi tabletti ning köögist avastatud süstal, milles vedelik ning mis asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 22. maist 2014 (seega hiljemalt 28. maiks 2014). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 12. juunist 2014. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 13. juunist 2014 (seega hiljemalt 27. juuniks 2014). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistused. Argo Bogdanov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et - tema, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil korduvalt suures koguses, s.o korraga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), valdas narkootilist ainet enda juures ning andis korduvalt, ajavahemikul 01.03.2012 kuni 10.03.2013 xxxx lähedale peidukohtadesse peidetuna 100-200 grammistesse kogustesse pakendatud narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid) edasi nii üksi kui koos Fred Selezoviga Toomas Tappole, kes vedas narkootilise aine xxxx, pakendas omandatud narkootilise aine marihuaana oma elukohas xxxx väiksemateks, s.o 0,5-1 grammisteks kogusteks ning turustas igapäevaselt narkootilist ainet marihuaanat xxxx nii suurtes kui väikestes kogustes eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Sealhulgas andis Toomas Tappo omakorda Argo Bogdanovilt ja Fred Selezovilt omandatud ja eelnevalt oma elukohas väiksemateks kogusteks pakendatud narkootilist ainet marihuaanat kuni 12.03.2013 xxxx edasi Denis Ivašinile, Kaido Kopelikule, Siim Bachausile ja Taavi Leipalule, kes turustasid narkootilist ainet omakorda igapäevaselt edasi nii suurtes kui ka väikestes kogustes. Narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha andsid D. Ivašin, K. Kopelik, S. Bachaus

ja T. Leipalu Toomas Tappole, kes omakorda edastas saadud raha nii Fred Selezovile kui ka Argo Bogdanovile, sealhulgas maksis Toomas Tappo 22.02.2013 xxxx meeste ühistualeti eesruumis narkootilise aine müügist saadud raha Argo Bogdanovile. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil, suures koguses, s.o ca 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), valdas ainet enda juures ja andis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas edasi 90,46 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikud) Fred Selezovile ja Marius Sirelmetsale, kes peitsid saadud narkootilise aine Argo Bogdanovi korraldusel xxxx juurde puu alla poolekslõigatud plastikkanistrisse, kust Toomas Tappo peidetud narkootilise aine Fred Selezovi juhendamisel 12.03.2013 kella 21.20 paiku omandas. Toomas Tappo vedas narkootilist ainet T Msele kuuluva sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx, et viia narkootiline aine xxxx oma elukohta xxxx eesmärgiga pakendada narkootiline aine väiksemateks doosideks, kuid 12.03.2013 kella 21.50 paiku peeti Toomas Tappo koos T Mse ja viimasele kuuluva sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Sõmeru-Katela-Põdruse-Kunda-Pada ristmikul kinni. Sõiduautost leiti ja võeti ära suures koguses, s.o 90,46 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 17%. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas korduvalt ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda enda juures ning andis korduvalt alates 01.03.2012 kuni 26.05.2013, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas edasi suures koguses, s.o korraga vähemalt 100-200 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid) Fred Selezovile, kes omakorda andis alates 2012. aasta detsembrist kuni märtsi keskpaigani 2013 suures koguses, s.o korraga 10-50 grammistes kogustes narkootilist ainet marihuaanat edasi Mihkel Mikverele nii xxxx kui xxxx tee ääres asuva teise tuulegeneraatori juurde peidetuna. Omandatud narkootilise aine turustas Mihkel Mikvere igapäevaselt nii suurtes kui väikestes kogustes xxxx nii eeluurimisel tuvastamata kui ka tuvastatud isikutele. Narkootilise aine müügist saadud raha andis Mihkel Mikvere Fred Selezovile, kes omakorda andis saadud raha Argo Bogdanovile. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas korduvalt ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda enda juures ning andis korduvalt edasi Fred Selezovile, kes omakorda andis alates 2013. aasta jaanuarist kuni 26.05.2013, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi narkootilist ainet marihuaanat edasi Marius Sirelmetsale, kes omakorda turustas narkootilist ainet xxxx väikestes kogustes edasi nii eeluurimisel tuvastamata kui ka tuvastatud isikutele. Alates märtsi keskpaigast 2013 kuni aprilli alguseni 2013 andis Marius Sirelmets marihuaanat Fred Selezovi teadmisel edasi Erki Võrelile, kes seda omakorda edasi turustas ja alates aprilli algusest 2013 kuni 20.05.2013 edastas Marius Sirelmets suures koguses narkootilist ainet marihuaanat Fred Selezovi teadmisel Anton Kozlovile, kes seda samuti edasi turustas. Narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha andsid Erki Võrel ja Anton Kozlov edasi Marius Sirelmetsale, kes omakorda edastas narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha Fred Selezovile, kes omakorda edastas saadud raha Argo Bogdanovile. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, vahendamise, veo ja narkootilise aine edasiandmisega grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Argo Bogdanov toime KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Argo Bogdanov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 13.04.2013 kella 03.30 paiku xxxx asuvas ööklubis Mjau lõi ühe korra käega T Te kukla piirkonda ning ühel korral rusikaga näo piirkonda ja hetk hiljem garderoobi juures lahtise käega ühe korra näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o silmalau ja silmaümbruse kontusiooni hematoomiga. Seega, lüües teist inimest, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani Argo Bogdanov toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendus Argo Bogdanovile esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Süüdistatav Argo Bogdanov ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Argo Bogdanov kinnitas kohtuistungil, et tunneb Toomas Tappot 3-4 aastat, nad tutvusid baaris. Ta teadis, et Tappo käest saab kanepit, linna peal jutud liikusid ja Tappo ise ka mainis. Ta ise hakkas kanepit tarvitama 6-7 kuud enne vahistamist. Ta helistas Tappole ja küsis põõsast või siis ütles lihtsalt, et saame kokku ja sellest piisas. Ta ostis 0,5 grammi ja 1 grammi kaupa, maksis vastavalt 10 või 20 eurot. Kust Tappo ainet sai, seda ei oska tema öelda. Ta on tarvitanud peale kanepi ka kokaiini. Kohtuistungil väitis Argo Bogdanov, et on omandanud või ostnud vähemalt 7 korda, eeluurimisel seda ei rääkinud, kuna kinnipidamisel tekib värin ja hirm ning sõnavääratused. Tema käest ei küsitud ka, mitu korda, küsiti ainult, kas on tarvitanud. Ta vastas, et jah olen tarvitanud. Ei üritatud aru saada, kas ta on 7, 8 või 10 korda tarvitanud. Selle aja peale ta 7 korda ostis Tappo käest. Fred Selezov on tema elukaaslase vend. Ta suhtles viimasega kui pereliikmega, nad käisid koos trennis. Enne tema vahistamist jaanuaris hakkas Fredi korterit remontima tema poolt leitud tööline. Ta oli oma jõu ja nõuga toeks. Tööline, kelle ta sinna pani, ei ole otseselt ehitaja, vaid on tema vanemate majas nö sulase rollis. Töölisel on viinaviga küljes ja tema vanemad söödavad-joodavad teda, et ta vastutasuks teeks majapidamistöid. Töölise kätte ei saanud palka anda, sest ta oleks selle kõik pudelisse pannud. Tema võttis palga enda kätte või lasi selle otse isa kätte viia. Fred Selezov pakkus talle omapoolset allahindlust ja esitas talle hinnapakkumisi. Tal on tuttavaid, kes on üritanud läbi tema osta, on käinud uurimas, et mis hinnaga nemad saaksid mingeid auto varuosi, on andnud selle nimekirja talle. Tema on omapoolsed pakkumised teinud, et näha, kas on vahe, kas tal on võimalik odavamalt asja saada. Ta sai juhiload tagasi vahetult enne kinni kukkumist, võib-olla nädal aega enne seda, olles aasta aega ilma. See telefonikõne, mis on toimikus, see on tegelikult kontekstist välja rebitud. Sealt on palju puudu, et miks ta Kile ütles, et võtab talt auto ära. See oli sellepärast, et nad lõõpisid, et lähevad laiali ja K ütles talle, et ta ei näe oma last kunagi ja tema ütles, et siis ta ei anna autot. Selle väljaütlemise peale tekkis see pinge ja ta leidis, et ta ei pea kinkima vanaema antud raha talle, et ta tahab seda autot enda nimel maha müüa, vanaemale raha tagasi anda ja Kile tema osa tagasi anda. Tüli kestis tookord paar nädalat. Ta elatus alates märtsist 2012 kuni kinnipidamiseni mai 2013 ehitustöödest. See, et ta ei maksnud endale palka, ei tähenda, et ta ei käinud tööl. Areneva ettevõtte juht ei pea endale palka maksma, sellega hoiab kulusid kokku. Ta rikkus seadust sellega, et ei maksnud makse korralikult. Ta on väga tihedalt suhelnud Toomas Tappoga telefoni teel, kuid kõike ei suuda peensusteni meenutada. Mingil hetkel ta otsis läbi tema ehitajaid, kuna viimane suhtleb igasugustega. See võis olla jaanuari lõpp 2013, kui nad olid koos Toomasega xxxx baaris ja suure peo ajal, kõik olid purjus ja kõik oli tore, otsustas Toomas mingi hetk tema telefoni õllekannu uputada ja loomulikult tuli tal see kinni maksta. Ta andis telefoni Toomasele, tahtis raha saada, telefoni

väärtus oli 350 eurot. Nad leppisid kokku, et Toomas maksab selle ära. See oli osa rahast, mis ta seal xxxx vetsus sai. Vetsus said nad kokku sellepärast, et ta tahtis ka kanepit saada, aga kanepit sel päeval ei olnud. Ühe korra kohtusid nad ka xxxx, see kohtumine oli seotud ka kanepi ostuga. WC-s pidi kohtuma, kuna seal ei ole üleliigseid silmi. Ta oli sel päeval koos oma elukaaslase ja lapsega. Ükskord oli raske nädalavahetus, sai alkoholiga liialdatud ja kuna pidu läks pikaks, ta läks reedel kodust välja ja ei olnud pühapäevaks koju jõudnud ja ei julgenud enam minna ka, siis otsustasid nad sõbraga, et võtavad toa ja veedavad öö xxxx. Kahepeale tuli idee, et võiks tellida grammi kanepit Tommi käest, mille Tom sinna tõigi. 12. märtsi kogu sündmuste ahel sai alguse xxxx, kui kanepit ostis. Kanepit ostes palus Tom tal edasi öelda Fredile, et tal on vaja kiiresti temaga kokku saada. Põhjust ta uurima ei hakanud. Toomasel oli Fredi telefoninumber kadunud ja ei saanud ise kontakti võtta. Ta ütles Toomasele, et ei ole probleemi, et ütleb edasi. Järgmisel päeval ta nägi Fredi ja ütles edasi talle, et Tom tahab temaga kokku saada. Paar tundi peale Frediga kokkusaamist tuli talle sõnum, et täna. Ta ei saanud sellest aru. Ta tõlgendas seda endale kui küsimust, et kas täna saab Frediga kokku ja saatis vastusena jah. Siis oli tükk maad vaikust. Siis hakkas talle sõnumeid tulema, et mis kellaks end valmis sätin. Ta ei olnud kindel, mida Tom mõtles selle all. Tom pommitas teda sõnumitega kuni järgmise päevani. Mingi hetk ta lõuna ajal käis Fredi juurest läbi, näitas neid sõnumeid ja küsis, et mis värk nende sõnumitega on. Fred ütles, et ta ei taha ise ka Tomile helistada, et tema ütleks Tomile edasi, et xxxx maantee ääres puiduplats 2 kuuske nagu ikka. Ta oli nõus. Ta ei tahtnud Tomiga ise otseselt kokku saada ja saatis talle sõnumi. Toomas saatis vastu sõnumi, et mis kell. Ta saatis sõnumi vastu, et nagu ikka, kuna talle öeldi ka nagu ikka, sest järelikult oli neil midagi kokku lepitud, mingi asi pidi nagu paigas olema, et ju ta saab aru sellest. Tuli välja, et Toomas läks õigesse kohta, kuid helistas mingil põhjusel talle. Miks Toomas talle helistas, ta ei tea. Ju ta eeldas, et ta teab sellest asjast rohkem, kui ta tegelikult teadis. Ta kordas talle sama, mida tal kästi Toomasele edasi öelda. Rohkem ta seda kommenteerida ei oska. Palus tal Fredile helistada, et ta on nagu vale aadress, kust neid asju küsida. Nad otseselt ei rääkinud Frediga sellest, millega ta tegeleb, aga ta ikka aimas. Seda, et ta Tomiga asju ajab, seda ta ei oska kommenteerida. Seda sai teada hetkel, kui Tom tahtis, et ta ütleks Fredile sõna edasi. Nimekiri, mis leiti Fred Selezovi kapi otsast kuskilt karbi seest, kus olid tema nimi ja numbrid, selle kohta ta ei saa 100% väita, mis see võis olla. Võib ainult oletada, et see oli Fredil enda jaoks kirja pandud meelepea seoses temapoolsete hinnapäringutega, kuna läbi Fredi sai tema kuni -35% allahindlust mõne kauba puhul. Tal on olnud 10 kuud aega kambris tutvuda nende kõnedega. Loomulikult ei mäleta ta täna enam peast täpselt nende kõnede ja sõnumite sisu, mis ta tol ajal tegi, ilma et poleks toimikust näinud. Ta on kõnede sisud meelde tuletanud ja paneb paika ka selle, mis väidetavalt on mingi kõne taga olnud. Arestitud arvuti on K Si oma, see kingiti talle. Auto on ka Ki oma, ta vahel häda korral kasutas seda. Raha andis tema vanaema, kes ei ole raha tagasi küsinud ja ta ei ole ise pakkunud ka, võib-olla pakub kunagi. Vanaema on talle ka voodi ja riidekapi ostnud. Endal tal kindlat kuupalka ei olnud. Raha oli täpselt nii nagu objekte oli. Sel ajal oli Tartu objekt käsil, selle objekti koguväärtus oli mingi 10 000 eurot. Sealt kulud maha võtta, siis jäi mingi 5000-6000 üle. Siis oli kuu aega auk, kus ei olnud midagi. Ühe objekti lõpuraha läks teise objekti stardirahaks. Täpselt nii palju, kui söögiks ja elamiseks vaja oli, näpistas sealt kõrvale. Ta kasutas isa arvet ka, aga väga vähe. Tal oli allkirjaõigus ja ta sai, kui vaja isa kontot kasutada, on sinna raha nii sisse kui ka välja kandnud. Tema arved olid kohtutäiturite poolt kinni pandud, see oli põhjus, miks seal mingit liikumist ei olnud. Isa andis kaardi tema kätte, et kui tal vaja on, saab seal raha hoida. Tunnistaja Toomas Tappo on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 19.03.2013 ja 06.08.2013 (I kd, tl 161-167) öelnud seda, et ta sai 2011 suvel, täpset aega ta ei mäletanud, xxxx kolmel korral korraga 50 grammi kanepit. Isiku kontakti, kelle käest ta kanepit sai, ta sai samuti

xxxx. Tema nime ta ei tea. Ajavahemik, mil ta xxxx kanepit kolmel korral sai, oli kolme kuu jooksul. Peale seda see isik pandi vangi ja kontakt kadus. Toomas Tappo väitel turustas ta kanepit ainult ise ning seda 0,5 ja 1 grammi kaupa xxxx erinevatele isikutele. Toomas Tappo sõnul tekkis tal siis kanepiga nn paus kuni veebruar-märts 2012, kui ta jälle uue kontakti sai. Uuesti hakkas ta narkootilise aine suures koguses omandamise ja müügiga tegelema siis 2012 veebruari lõpus-märtsi alguses. Ta otsis pidevalt tööd, kuid ei leidnud, sest ei olnud juba pikemat aega tööl käinud, samas oli tal raha vaja. Ta sai ühe kontakti, kellelt oli võimalik kanepit osta ja ta ostis tema käest 200 grammi kanepit ning oleks pidanud selle eest maksma 2600 eurot. See, kelle käest ta selle kanepi sai, selle nime ta öelda ei saa, sest kardab oma lähedaste pärast. Ostetud kanepi kvaliteet oli halb ja ta ei saanud seda eriti müüa. Praktiliselt tarvitas ta selle ise ära ja jäi raha võlgu selle eest. Kuna oli raha võlgu, siis peitis ta ennast mõnda aega nende inimeste eest, kellele võlgu oli. Mingi aeg hiljem leiti teda siiski üles ja öeldi, et kui ta võlga ära ei tasu, siis muutub see võlg topeltvõlaks ehk siis 5200 eurot. See oli eelmise aasta suvel. Talle anti aega 2 kuud, et see võlg 2600 eurot oleks hüvitatud. Ta küsis võla tasumiseks samadelt isikutelt uuesti kanepit, et võlga tasa teha. Ta ei oska täpselt öelda, aga see võis olla juunikuu 2012, kui talle saadeti sõnum selleks eelnevalt antud telefoninumbrile, kuhu aine on peidetud. Toomas Tappo täpsustas, et kui ta esimest korda sai 200 grammi, siis talle anti kontakt, kuhu ta pidi saatma uue telefoninumbri, kui tal on rahad koos. Nüüd toimus asi sama skeemi järgi. Temal oli telefonikaart, mille ta ise ostis ja telefon ning sellele telefoninumbrile tuli sõnum, kui aine oli peidetud. Ta ei ole kordagi kokku saanud inimesega, kes selle aine taga on. Tema ei tea, kelle kaudu see narkootiline aine tegelikult tuleb. Seega, kui ta sai suvel sõnumi, et aine, täpsemalt kanep on peidetud, siis ta läks ja tõi selle peidukohast ära. Ta on selliseid sõnumeid saanud umbes 2 korda kuus kuni märtsikuuni 2013. Marihuaanat, mida ta on peidukohtadest ära toonud ja edasi andnud on koguseliselt olnud 100 grammi korraga. Kuna tal endal transporti ei ole, siis on ta helistanud mõnele oma sõbrale, et oleks vaja üks sõit teha. Sõpradele ta ei ole öelnud, mis on sõidu eesmärk. Samal ajal pöördus tema poole Siim, kelle hüüdnimi on „Patša“. Siim teadis, et tema kaudu saab tegeleda kanepi müügiga ja kuna Siimul olid rahalised probleemid, siis ta aitas teda. Siim oli esimene, kellele ta nn tööd andis. Siim sai tema käest korraga 10 doosi, mille ta ise eelnevalt oli pakendanud 0,35 ja 0,65-0,68 grammi suurusteks doosideks. Suure doosi hind oli 20 eurot. Kanepi pakendas ta doosideks oma kodus xxxx. Doosid tegi sellepärast väiksemad, kuna tal oli vaja võlg tasa teenida ja ta ei tahtnud, et keegi pakenditesse sisse näeb. Lisaks kanepile andis veel telefoni, milles oli ZEN kõnekaart. Sellele numbrile helistasid need isikud, kes soovisid kanepit osta. Kui Siim oli kanepi ära müünud, siis tõi ta talle raha ja telefoni tagasi. Tegelikult oli nii, et ta ise tegeles kanepi müügiga, aga kui tal oli vaja millegi muuga tegeleda, siis andis ta telefoni Siimu kätte ja hommikul võttis telefoni jälle ära. Kui Siimul jäi kanepit järele, siis see jäi tema kätte ja sellega ta suutis ka miinust tekitada. Siim on ka täna veel kanepi müügist tekkinud raha võlgu. Siim tegeles sellega niikaua, kui suutis käki kokku keerata ja see seisnes selles, et ta andis talle telefoni ja kanepi ja lubas näiteks paari tunni pärast tagasi helistada, aga Siim ei võtnud vastu või oli telefon välja lülitatud ning ta sai Siimu kätte alles mõned päevad hiljem. Kanepit Siimul enam ei olnud ja samuti raha ja sellest tekkis ka võlg. Toomas Tappo väitel pakkus ta sama tööd Denis Ivašinile, kes on tema võõrasisa poeg. Kuna Denis Ivašinil olid rahalised probleemid ja ta lasti töölt lahti, siis viimane teadis, et tema kaudu saab kanepi müügiga raha teenida. See võis olla umbes august 2012. Denis Ivašinile andis ta kanepi samuti oma elukohas xxxx. Talle ta korraga 10 grammi ei andnud, andis paari kaupa ja samuti andis talle mobiiltelefoni. Siim ja Denis teenisid endale raha 3 eurot 1 grammi pealt. Mõne aja müüs Denis ja siis ta enam ei tahtnud müüa. Ta küsis Denisi käest, kas viimane teab kedagi soovitada, kes võiks samuti kanepi müügiga tegeleda ja Denis tutvustas teda Kaido nimelise meesterahvaga, kes elab xxxx juures. Kaido hakkas kanepi müügiga tegelema kuskil september-oktoober 2012. Neid viidi kokku ja ta rääkis temaga, ta

ütles, et tal on rahalised probleemid. Alguses andis talle 5 doosi kaupa kanepit, hiljem kui nägi, et tegemist on normaalse inimesega, siis andis juba 10 doosi korraga ja samuti telefoni, kust kanepit telliti. Siimule andis ta viimati kanepit edasimüümiseks veebruaris 2013 kui ta Soomest tuli ja talle rahadega liiga tehti, Denisile andis ka samal ajal ja Kaidole ta sel aastal andnud ei ole, viimane kord oli eelmisel aastal. Viimati oli müügitelefon tema käes ja ta viskas selle minema siis, kui teda politsei poolt kinni peeti. Neid inimesi oli väga palju, kellele ta ise on kanepit müünud. Ise ta müüs 2012 veebruari lõpust kuni 2013 märtsini, kui teda kinni peeti. Mis puutub 12.03.2013, siis umbes paar päeva enne seda sai ta jälle sõnumi, et 100 grammi marihuaanat on peidetud xxxx poole minnes, tee ääres olevast tuuleveskist kaks pööret vasakule kuuskede alla. Ta läks sinna oma sõbraga, kelle nime ta ei soovi öelda ja tema transpordiga. Ta otsis ainet, aga ei leidnud. Ta käis seda ainet otsimas umbes kolmel korral, aga ei leidnud. 12.03.2013 umbes kella 21.00 paiku otsustas ta uuesti seda kohta otsima minna ja küsis T Mselt, kas viimane oleks nõus korraks xxxx käima. T Ms oli nõus ja nad sõitsid xxxx välja. Nad sõitsid tema juhendamisel talle eelnevalt kirjeldatud kohta. Ta otsis seda, kuid ei leidnud. Toomas Tappo väitel helistas ta ühele isikule, kelle nime ta ei soovi öelda ja ütles talle, et ei leia seda kanepit. Isik käskis tal sõita xxxx ette ja võtta sealt peale isik, kes pidi talle peidukohta näitama. Nad sõitsid T Msega xxxx ette. Seal oligi üks meesterahvast, kelle nad peale võtsid. Ta ei soovi selle isiku nime öelda. Nad sõitsid kolmekesi tagasi sinna kohta, kus ta oli ise eelnevalt käinud kanepit otsimas. Isik näitas talle, kus kanep on, aga ei lubanud seda sealt enne ära võtta, kui nad on ta tagasi xxxx viinud. Tema seda ainet sellel hetkel ei näinud. Nad viisidki isiku tagasi xxxx taha ja sõitsid kohe jälle peidukohta tagasi. See oli xxxx poolt tulles paremat kätt ja tema arvates oli seal lähedal bussipeatus. Ta oskab seda kohta näidata, kus see kanep oli peidetud. Ta otsis natuke ja leidis kilekoti, milles oli kanep ja mis oli omakorda pandud pooleks lõigatud kanistri sisse. T Msele ta midagi ei rääkinud, mille jaoks ta sinna sõitis, kuid T Ms võis ise hiljem sellest aru saada, kui ta pani kanepi autosse ja see haises kohutavalt. Tunnistaja T Ms kinnitas kohtuistungil, et Toomas Tappo on tema lapsepõlvesõber. Teda peeti koos Toomas Tappoga kinni 12.03.2013. Politsei pidas neid xxxx teeristis kinni ja süüdistas narkootilise aine veos. Toomas Tappo helistas sel päeval talle ja kutsus välja, et lähme sõidame natukene. Kaasas oli tal veel üks poiss, kelle nad panid N-Kaubamaja juures maha. Nad sõitsid xxxx poole tema autoga xxxx. Miks sinna oli vaja minna, seda ta ei teadnud. Kõigepealt sõitsid nad Raktoomi tanklasse, kust Toomas võttis paar õlut ja helistas kellelegi. Ta eriti aru ei saanud, millest nad rääkisid, midagi nad selgitasid omavahel. Nad käisid vana lagunenud veski juures, mis asub xxxx tee peal ja seal Toomas käis autost väljas. Toomas otsis midagi, tuli siis autosse tagasi ja helistas kellelegi uuesti. Nad sõitsid xxxx poole tagasi ja xxxx juures Toomas sai kokku kellegagi. See teine inimene tuli ka auto peale ja nad sõitsid uuesti xxxx poole kuni xxxx saekaatrini ja seal puu juures nad rääkisid, et siin see on ja siis läksid xxxx tagasi, viisid kolmanda isiku ära. See kolmas isik ja Toomas rääkisid omavahel, arutasid ja juhendasid mõlemad teda, näitasid sinna poole, et seal on. Kolmanda isiku osa oligi tema arvates koha ettenäitamine. Tema ei saanud täpselt aru, milles asi on, mis nad seal puu taga teha tahavad. Asi tundus natuke kahtlane. Kolmas isik käskis ennast enne xxxx ära viia, nüüd ta teab, et selle isiku nimi on Fred. Talle näidati eeluurimise käigus fotosid ja ta tundis Fredi foto järgi ära. Nad sõitsid tagasi xxxx saekaatri juurde ja Toomas läks maha. Tema keeras auto ümber ja tuli tagasi ning võttis Toomase peale. Nad said mingi 50 meetrit sõita ja siis võttis politsei neid maha. Tema ei näinud, mida Toomas väljas tegi sel ajal, kui ta autot ümber keeras. Täna muidugi ta juba teab, mida sealt otsiti ja mida sealt kaasa võeti, aga sel hetkel ta ei teadnud mitte midagi. Neil pandi käed raudu ja pandi politseiautosse ning viidi politseijaoskonda. Seal tehti auto läbiotsimine ja autost leiti kanepit. Tavaline valget värvi poekott kanepiga oli Toomase jalgade vahel, ta märkas seda, kui oli

keeranud auto saekaatri juures ümber ja Toomas Tappo autosse tagasi tuli, siis arvatavasti tekkis see sinna. Toomas Tappo ei öelnud, mida ta sealt võtab. Müügi kohta ta kuulnud oli, aga teda müümas polnud näinud. Ise ta kanepit ei tarvita. Ta käis Toomas Tappot sõidutamas korra kuus või paari kuu jooksul. Tunnistaja V M kinnitas kohtuistungil, et ta tarvitas viimati kanepit alates 2012. aastast kuni 2013. aasta alguseni, ostes seda kuskil 4-l korral Toomase nimelise mehe käest. xxxx on väike ja info liikus. Toomas elas tema majas, xxxx. Ta helistas Toomasele või nägi teda kuskil. V M ütlustest nähtub, et narkootiline aine oli pakendatud poolegrammisteks doosideks, pool grammi kanepit maksis 10 eurot. Üleandmine toimus õues või kuskil kesklinnas. V M sõnul helistas ta Toomasele oma telefoni numbrilt, milleks on xxxx. Telefoni numbri, millele ta helistas, andis talle Toomas. Alati vastas Toomas ning kellegi teise käest ta ostnud ei ole. Eks ikka xxxx see info liikus ja eks ikka seal käidi ostmas. Ostmine lõppes tal natuke varem vist ära, kui Toomas eelmisel kevadel mingi aeg kinni võeti. Tunnistaja K A kinnitas kohtuistungil, et ta on tarvitanud kanepit aastatel 2011-2012. Kanepit hankis ta ühe telefoninumbri pealt, mille sai kuskilt linna pealt. Talle öeldi, et sellelt numbrilt saab kanepit. Seda telefoninumbrit kasutas ta korra kuus paari aasta jooksul. Ühel korral ta narkootilist ainet ei saanud. Narkootilist ainet ostis ta isikult, kelle eesnimi oli Tom. Mitte alati, kui ta helistas, ei vastanud Tom, vaid oli ka erinevaid isikuid, 4-5 umbes. Aine üleandmine toimus linna peal erinevates kohtades, poodide parklates, kus parasjagu mugavam oli kokku saada. Koht, kus kokku saada, määrati kokkuleppel. Neid isikuid, kellega ta kokku sai, oli peale Tomi veel. Korraga ostis ta 1 grammi, mis maksis 20 eurot. Kui ta helistas, siis kasutas ta oma telefoni, mille number on xxxx. Kohtueelses menetluses on tunnistaja K Ai ülekuulamises kirjas telefoninumber xxxx, mille kohta K A kinnitas kohtuistungil, et tol ajal oli see number tal telefonis Tomi nime all kirjas. Narkootilist ainet sai ta xxxx avalikes kohtades nii Tomi kui ka teiste isikute käest, keda ta ei tundnud, helistades ikka samal numbril. Tunnistaja M E kinnitas kohtuistungil, et ta on tarvitanud kanepit, alustades selle tarvitamist 2013.a jaanuaris. Kanepit hankis ta oma xxxx tuttavate Anton Kozlovi ja Erki Võreli käest. Mingi jutu käigus nad rääkisid, et on võimalik saada ja siis andis Anton Kozlov oma numbri, millele ta helistas. Alati võttis vastu Anton Kozlov ise. Mõnikord oli telefon välja lülitatud, siis ta kanepit ei saanud. M Ei arvates ostis ta Anton Kozlovilt kanepit 7-8 korda. Aine üleandmine toimus xxxx erinevates kohtades (xxxx toidupoe juures, xxxx, vahel Võreli kortermaja ees). Kui ta helistas Anton Kozlovile, siis viimane ütles ise, kuhu tulla. Kui ta Anton Kozlovi käest ei saanud kanepit, siis Anton Kozlov andis talle Erki Võreli numbri ja siis ta sai Erki Võreli käest. M Ei ütlustest nähtub see, et kanepi ostmine nendelt isikutelt toimus vaheldumisi ühel perioodil. M Ei arvates ostis ta Erki Võrelilt kanepit ka umbes 7-8 korda. Kokku ostis ta neilt kanepit vähemalt 15 korda. Kanepit ostis ta neilt kuni mai lõpuni, juuni alguseni 2013. Korraga ostis ta 0,5 grammi või terve grammi. 0,5 grammi maksis 10 eurot ja 1 gramm 20 eurot. M Ei väitel helistas ta oma numbrilt xxxx. Tunnistaja S K kinnitas kohtuistungil, et ta on tarvitanud kanepit aastatel 2012 ja 2013, saades seda Toomas Tappo käest. Kanepit ostis ta paar korda kuus, mõnikord vähem ja seda paari aasta jooksul. Korraga ostis ta enamasti 0,5 grammi, mõnikord ka terve grammi. 0,5 grammi kanepit maksis 10 eurot ja terve gramm 20 eurot. Ta helistas Toomas Tappole ja nad said kokku kas Toomas Tappo kodus või kuskil linna vahel, kus Toomas Tappo andis talle aine üle. Toomas Tappo telefoninumber oli tal juba varem olemas ja kui ta helistas, võttis alati

Toomas Tappo vastu. Helistades kasutas ta oma isiklikku telefoni, mille number on xxxx. Üle 10 korra oli kindlasti neid kanepi ostmise kordi paari aasta jooksul. Tunnistaja U A kinnitas kohtuistungil, et tema on ostnud kanepit alates aastast 2011 mõned korrad kuus. Ta sai baaris olles numbri, millele helistas. Talle öeldi, et helista teisele numbrile. Ta helistas, nad said kokku ja ta ostis kanepit. Isik, kelle ta kätte sai, oli Tom. U Ai väitel on ta Tommi nimelise isiku käest kanepit ostnud paar korda. Ta helistas kogu aeg ühele ja samale numbrile. Kanepi andis Tom talle üle xxxx poe juures. Korraga ostis ta grammi, mõnikord pool grammi. 20 eurot oli gramm. Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et on tarvitanud ja tarvitab aeg-ajalt narkootilist ainet marihuaanat. Toomas Tappot tunneb ta 2-3 aastat, sest viimane on lihtsalt hea tuttav, kellega aeg-ajalt kokku saada. Kuna talle aeg-ajalt meeldib kanepit suitsetada, siis ta sai seda Toomase käest. Linna peal levisid jutud, et Toomas Tappo käest võib kanepit saada. Ta ostis Tappo käest kanepit poole aasta jooksul enne viimase kinnipidamist kord nädalas või kord kahe nädala jooksul. Ta ostis gramm korraga ja maksis tavalist turuhinda 20 eurot. Tal oli Tappo number olemas, kasutas oma telefoni ja nad leppisid telefoni teel kokkusaamised kokku. Kokku said nad kas kuskil tänava peal või Tappo maja ees, ta on käinud ka tema juures kodus. Otseselt ta telefonikõnedes ei öelnud, et tahab ühte grammi kanepit, aga Toomas sai aru, mida ta tahab ja teadis, et vaja on ühte grammi. Ta helistas telefoninumbrilt xxxx. Mis number oli Toomas Tappol, seda ta öelda ei oska, aga kogu aeg oli üks ja sama number. Telefonile vastas vahel ka keegi teine peale Tappo, aga kokku sai ta alati isiklikult Toomasega. Kust Toomas Tappo ainet sai, seda tema ei tea. Tunnistaja Denis Ivašin kinnitas kohtuistungil, et on tegelenud narkootilise aine käitlemisega alates augustist 2012 kuni 2013 märtsikuuni. Teda peeti selles asjas kinni ja ta oli vahi all 18. märtsist, kuid tegevuse lõpetas ta juba varem ära, kuna ei olnud narkootilisi aineid. Narkootiliste ainete käitlemisega hakkas ta tegelema põhjusel, et jäi Toomas Tappole võlgu seoses rendiautoga toimunud avariiga. Ta teadis, et Toomas Tappo tegeleb narkootilise aine müügiga. Toomas Tappo pakkus talle narkootilise aine müügiga tegelemist, et tema saaks võlast lahti. Ta sai Toomas Tappolt 10 doosi, mis viimane oli pakkinud. Ühe doosi hind oli 20 eurot. Ta müüs 10 doosi ära, sai 200 eurot, mille viis Toomas Tappole, saades sealt endale 20 eurot ja siis Toomas Tappo arvestas midagi võlast maha. Alati sai ta 10 doosi, mis olid enne juba pakendatud. Ta ei tea, kust Toomas Tappo aine sai, aga ta on koos Toomas Tappoga sõitnud xxxx poe juurde, kus Toomas Tappo tuli autost välja, läks poodi sisse, siis tuli poest välja, käis poe taga ja tuli pakiga tagasi. Ta ei tea, kellelt Toomas Tappo selle paki sai. Toomas Tappo pani selle paki autosse. See oli kokkukeeratult suures minigrip kilekotis. Toomas Tappo pakendas aine tema nähes enda juures xxxx tänaval ning andis selle talle müügiks. Mõned korrad oli ikka kindlasti, kui nad aine järel xxxx käisid. Toomas Tappo oli xxxx poes sees 10-20 minutit, enne kui poest välja tuli ja poe taha läks. Toomas Tappol oli veel 2 müüjat, üks oli Kaido Kopelik ja teine oli Siim Bachaus. Tema viis Kaido Kopeliku septembris 2012 kokku Toomas Tappoga. Kaido Kopelik hakkas ise müüma, kui temal ja Toomas Tappol aega ei olnud. Siim Bachaus tuli veebruaris 2013 Soomest ja teadis ise, et Toomas Tappo müüb. Siim Bachaus jõudis mõned korrad sellega tegeleda. Denis Ivašini väitel oli mobiiltelefon, millele helistasid kliendid. Telefonis oli ZEN kõnekaart. See oli kanepi müügi telefon, mis liikus käest kätte. Kokku sai ta klientidega näiteks xxxx all, xxxx, xxxx juures. Koha, kus kokku saada, määras tema. Ainet hoidis ta oma kodus aadressil xxxx. Kui ta läks müüma, võttis ta kaasa paar doosi. Aine oli pakendatud grammi ja poole grammi kaupa. Denis Ivašini ütlustest nähtub, et kui ta sai 10 doosi maha müüdud, siis viis ta raha ja telefoni Toomas Tappo kätte ning siis sai järgmine inimene selle telefoni ja omad doosid.

Seda otsustas Toomas Tappo, kes järgmisena müüma läheb. Toomas Tappo kas andis juurde või läks järgmisele. Denis Ivašini ütlustest nähtub, et olid rendiautod – 2 xxxx ja xxxx, millega ta sõitis. Rendi maksis kinni Toomas Tappo, kuid autod olid võetud tema nimele. Tema sõitis ise ja vedas Toomas Tappot, sest viimasel ei olnud juhilube. Ta on Toomas Tappole siiamaani võlgu mingi 800 eurot. See võlg vahepeal kasvas, sest ta tegi 2 korda rendiautoga avarii ja võttis Toomas Tappolt võlgu. Denis Ivašini väitel tarvitas ta ise ka kanepit. Selle osa, mis ta ise ära tarvitas, pidi ise kinni maksma ja sealt tuli ka võlgu. Augustis, septembri alguses 2012 on nad käinud Toomas Tappoga renditud xxxx aine järel. Tunnistaja Kaido Kopelik kinnitas kohtuistungil, et tema hakkas tegelema narkootilise aine müügiga, kui majanduslik seis halvenes ja tööd ei olnud. Ta alustas 2012 sügisest. Denis Ivašinit teadis ta varem, käis läbi temaga ja siis viimane tegeles sellega. Siis ühel hetkel ta uuris, et kas tal ei oleks võimalik ühte või kahte otsa teha. Siis tuligi pakkumine ja alguses paar korda sai ta Denisi käest korraga 10 grammi, mis oli juba pakendatud fooliumisse. Denis andis talle aine koos telefoniga, kuhu isikud helistasid ja millele ta vastas. Need isikud, kellel oli vaja narkootilist ainet, teadsid ise seda telefoni. Kui tuli kõne, siis ta leppis ostjaga koha vastavalt olukorrale kokku. Kui ta oli autoga, siis oli tal võimalus liikuda. Kui ta autoga ei olnud, siis ta lihtsalt ütles koha, kus võiks kokku saada. Sõltus sellest, kus ta parasjagu viibis antud hetkel. Kõik kohad olid xxxx. Väike ehk pool grammi oli 10 eurot ja suur ehk terve gramm oli 20 eurot. Kui sai 10 doosi müüdud, siis helistas, et kõik ja siis tuli Denis telefonile ja rahale järele. Paar korda sai ta Denisi käest ja siis sai läbi Denisi Toomas Tappoga tuttavaks. Mõned korrad tuli aine veel Denisi käest, siis Tappo käest. Kõik jäi samaks, sai 10 doosi pakendatud kujul ja telefoni, hind oli sama. Kui sai müüdud, viis raha ja telefoni vahel Denisi kätte, vahel Toomase kätte. Ta lõpetas narkoäris osalemise 1,5 kuud enne, kui talle järele tuldi ja käed raudu pandi. Ta lõpetas, kuna kulutused tekkisid endal suuremad. Koos temaga töötasid Tappo juures Denis ja Siim Bachaus. Ise on ta narkootilist ainet saanud Mikvere ja Erendi käest. Erendit ja Mikveret ta teadis varasemast perioodist. xxxx on nii väike, et kui siin midagi liigub, siis kuna ta ise müüs, siis see jõudis ka tema kõrvu. Mikvere ja Erendi tegutsesid samal ajal kui tema. Mikverelt ostis ta marihuaanat vist 1-2 korda, Erendilt mõned korrad rohkem, võib-olla 10 maksimum. Ta ostis poole grammi või grammi kaupa, hind oli sama. Ta ostis nende käest, kuna neil olid kogused suuremad, neil oli gramm ikka gramm. Tappol oli grammi asemel 0,7 grammi, ta pani siis vähem kui tegelikult müüs. Kust Tappo, Ivašin, Erendi ja Mikvere aine said, tema ei tea. Ta võis müüa kõigile nendele isikutele, kes tema süüdistuses kirjas on, ise nimesid ta öelda ei oska. Tunnistaja Taavi Leipalu on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 26.03.2013 ja 05.08.2013 (I kd, tl 84-89) öelnud, et tunneb Toomas Tappot umbes kolm aastat. Nad tutvusid ühe tema tuttava kaudu ja põhjuseks oli see, et ta suitsetas ise kolm aastat tagasi kanepit ning sai teada, et Tappo kaudu on võimalik kanepit saada. Ajavahemikul 05.12.2012-07.12.2012 suhtles ta Toomas Tappoga tihedalt, kuna käis tema juures pidutsemas. Täpsemalt käis tema elukohas xxxx. Tema kokkupuude kanepiga oli selline, et Toomas Tappo palus tal viia tema maja ette või ka xxxx kaupluse ette kanepit, mis oli temalt tellitud. Põhjuseks oli see, et Tappo ise ei viitsinud minna. Siis Tappo andiski tema kätte 3 fooliumisse pakitud kuulikest, milles oli kanep. Kui palju seda koguseliselt tegelikult oli, seda tema ei tea. Samuti andis Tappo tema kätte telefoni, mis oli mõeldud selleks, et kui ta ei tunne ostjat ära, siis saaks talle sellele telefonile helistada. Kui ta oli kanepi või osa nendest ära müünud, siis ta viis Tappole telefoni ja ülejäänud kanepi, mis alles jäi, tagasi. Ta oli Toomas Tappole võlgu juba varasemast ajast ja seetõttu ei olnud tal võimalik ära öelda. Ajavahemikul 05.12.2012-07.12.2012 müüs ta umbes 5 korral ja neid isikuid oli alla viie. Müüdud kanepi kogust ta öelda ei oska. 1 kuul maksis 20 eurot ja selles pidi T. Tappo sõnade järgi olema 1 gramm. Kuna ta oli sellel ajal T.

Tappole umbes 200 eurot võlgu, siis võlast läks maha umbes 10 eurot. Tema käes oli müügitelefon maksimaalselt 1,5 tundi. Oli ka teisi isikuid, kes T. Tappo palvel tänaval kanepit müüsid. Nimesid ta ei tea, aga on näinud ühte poissi, kelle nimi vist algas K tähega, kes oli viltuse näoga ning juuksed püsti. Ühe korra oli T. Tappo juures, kui see noormees oli ka seal ja nad arutasid koos köögis midagi. Ta kasutas Tappoga suhtlemiseks telefoninumbrit xxxx. Ta ei ole hoidnud narkootilist ainet marihuaanat oma elukohas ja ei ole saanud Toomas Tappolt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat. Ajavahemikul 01.12.2012 kuni T. Tappo kinnipidamiseni märtsis 2013 jäi ühe korra tema tasku kaks doosi kanepit ja T. Tappo helistas talle ja tahtis neid tagasi ja ta viis talle need hilinemisega tagasi. Tema on kanepit müünud T. Tappo palvel või juhendamisel alates 01.12.2012 kuni tema kinnipidamiseni märtsikuus 2013. Tunnistaja Mihkel Mikvere on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 30.08.2013 (I kd, tl 8083) öelnud, et see võis olla 2012 septembrikuus, kui tema poole pöördus Fred Selezov sooviga saada tätoveeringut. Selle käigus tekkis neil jutuajamine, kus ta rääkis, et tal on rahalised raskused ja tal on seoses sellega tekkinud erinevad võlad. Fred Selezov pakkus talle peale seda jutuajamist, et ta võib soovi korral tegelda kanepi müügiga ja teenida sellega lisaraha. See võis olla detsembri lõpus 2012, kui F. Selezov tuli juba konkreetse jutuga, et nüüd läheb asi nn lahti. Selezov seletas talle ära, et 1 grammi kanepi müügihind on 20 eurot, samuti soovitas tal võtta teine telefoninumber, millega kanepit müüa. Tal oli endal olemas vana telefon ja ta ostis sinna sisse ZEN kõnekaardi. Täpselt ta enam ei mäleta numbrit, aga see algas numbritega xxxx... See võiski olla jaanuari algus 2013, kui F. Selezov tuli tema ema koju aadressile xxxx ja tõi talle esimese koguse kanepit kokku 10 grammi. Nad leppisid kokku, et ta müüb kõik maha ja siis annab Selezovile korraga raha. Siis ta veel ei teadnud, kui palju ta selle koguse pealt raha endale saab. Sellele rahale tuli F. Selezov ise järele jälle xxxx tänavale tema maja juurde umbes kolm nädalat hiljem. Täpselt niikaua müüs ta seda esimest kogust. Esimesed, kellele ta kanepit müüs, olid Kaido Kopelik ja Hendrik Erendi. Mihkel Mikvere arvab, et nende kaudu läks ka informatsioon ja tema telefoninumber edasi nendele, kes kanepit soovisid, kuna tema ise mingisugust reklaami ei teinud. Täpselt enam ei mäleta, aga ta sai vist 10 grammi kanepi müügist endale 75 eurot. Umbes 2 päeva hiljem helistas talle Fred Selezov eranumbrile xxxx ja ütles, et ta võib tema juurest läbi astuda. Enne oli Fred Selezov talle öelnud, et kui ta ütleb telefonis, et võib läbi tulla, siis see tähendab, et ta peab tulema xxxx tankla taha. Ta läks ka nüüd sinna ja helistas F. Selezovile, et on kohal. Selezov tuli sinna punast värvi sõiduautoga xxxx ja tal oli kaasa 20 grammi kanepit, mis oli juba pakendatud 1 grammisteks kogusteks minigripp kilekottidesse. Tema võttis selle koguse ja läks xxxx ning müüs selle xxxx maha. Põhilised müügikohad olid xxxx kaupluse taga ja xxxx juures. Ta müüs seda kogust umbes veebruari keskpaigani 2013. Müügist saadud rahale tuli F. Selezov jälle tema kodu juurde xxxx tänavale xxxx järele. Müügist saadud 400 eurost sai tema endale 100 eurot. Umbes nädal hiljem läks ta uuele kogusele xxxx järele, mille F. Selezov oli talle jätnud. Kui ta käis teist korda xxxx tankla taga F. Selezoviga kohtumas ja sai tema käest 20 grammi kanepit, siis Selezov ütles talle, et järgmistel kordadel jätab ta kanepi xxxx sissesõidul xxxx mööda, paremat kätt teise tuulegeneraatori juurde. Nüüd, kui ta läks kolmandat korda uue koguse järele, siis ta teadis, et talle on sinna kanep jäetud. xxxx sõiduks kasutas ta erinevate tuttavate abi, kellel oli auto ja nemad ei teadnud xxxx sõidu tegelikke põhjuseid. Kui ta tahtis peatust tuulegeneraatori juures, siis tavaliselt ütles ta juhile, et soovib metsapeatust. Kanep oli tema jaoks pandud tuulegeneraatori taha kilekotti ja see ei olnud silmale nähtavas kohas. Ka seekord oli kanep juba pakendatud minigrippidesse 1 grammi kaupa. Tõi selle kanepi koju. Seekord ta ise enam eriti kanepit ei müünud. Põhjus oli selles, et talle pakuti ametlikku tööd ja tal ei olnud enam aega sellega tegeleda. Ta pakkus kanepi müüki Hendrik Erendile, kes oli enne tema käest kanepit väikeses koguses ostnud. Ta andis

Erendile esimesel korral korraga 10 grammi. Erendi müüs seda kuskil 2-3 nädalat. Siis tõi Erendi talle müügist saadud raha ja ta andis viimasele ülejäänud kanepi, mis tal alles oli, kuna ta oli mingi osa sellest ise veel ära müünud. Peale seda tema enam kanepi müügiga ei tegelenud ja viskas minema ka selle telefonikaardi, millele talle helistati, kui kanepit sooviti. F. Selezov oli teadlik sellest, et ta ise enam kanepimüügiga ei tegele ja sellega tegeleb Hendrik Erendi. Tema andis Erendi poolt müügist saadud raha edasi F. Selezovile. Järgmise koguse tõi ta märtsis, see oli samuti xxxx tuulegeneraatori taha peidetud. Seekord oli koguseks 30 grammi, mis oli jälle pakendatud. H. Erendile andis ta sellest kogusest esimesel korral 10 grammi ja kui Erendi oli selle ära müünud, siis ülejäänud 20 grammi. Raha tõi Erendi talle ja tema andis selle edasi F. Selezovile. Viies kord tõi jälle xxxx generaatori juurde peidetud aine ära ja sel korral oli koguseks 50 grammi. Selle koguse ta pakendas ja kaalus ise oma kodus xxxx tänava maja taga 1 grammisteks pakkideks. Minigripid selleks ostis ta ise xxxx ja kaalu sai sõbra käest, kellele ei öelnud, mille jaoks. Pakendas 25 tk 1 grammist pakki ja 50 tk 0,5 grammist pakki. Esimene kord andis H. Erendile kohe 30 grammi müügiks ja teine kord 20 grammi. Saadud raha andis ta F. Selezovile. Kanepi vahendamise eest sai ta F. Selezovilt mingi väikese protsendi, täpset summat ta ei mäleta. Viimane kord, kui ta kanepit xxxx tuulegeneraatori juurest tõi, oli märts 2013. Kogus oli 30 grammi kanepit, mis oli juba eelnevalt 1 grammisteks doosideks pakendatud. Tõi ta selle xxxx oma koju xxxx tänavale ja andis selle kõik korraga H. Erendile, kes müüs seda edasi. Rohkem ta enam kanepit toomas ei käinud ja lõpetas selle tegevuse ära, kuna tal oli seoses tätoveerimisega hea sissetulek ja ta ei näinud selleks enam vajadust. Samuti kuulis ta, et üks kanepiga tegelevatest isikutest peeti märtsis politsei poolt kinni. Tunnistaja Erki Võrel on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 02.09.2013 (I kd tl 16-18) öelnud, et see võis olla 2013 märtsikuus, kui ta sai kanepit. Kuna ta tundis Marius Sirelmetsa ja teadis, et viimane tegeleb kanepiga, siis rääkis ta Marius Sirelmetsale, et soovib raha teenida. Marius Sirelmets ütles, et kui ta soovib kanepimüügiga tegeleda, siis on xxxx krossiraja juures võsas vana plekist karbi sisse peidetud kanep. Umbes kahe päeva pärast läks ta sellele kanepile järele. Kanep oli peidetud sinna kohta, mida Marius Sirelmets talle kirjeldas. Kokku oli kanepit umbes 6,5 grammi ja see oli lahtiselt kilekotis. Lisaks kanepile oli seal ka kaal. Ta pidi kanepi ise sobivateks kogusteks kaaluma. Ta viis kanepi oma garaaži, mis asub samuti seal lähedal xxxx, ostis poest fooliumi ja pakendas kanepi nii 0,5 kui 1 grammisteks kogusteks. Pakendatud kanepit müüs ta umbes paar nädalat. Sellel ajal kasutas ta ZEN kõnekaarti. Numbrit ta enam ei mäleta. See oli tal päris pikalt kasutusel. Alates suve algusest liitus ta TELE2-ga ning kasutab telefoninumbrit xxxx. Ühe grammi kanepi müügihind oli 20 eurot. Marius Sirelmetsaga jäi neil kokkulepe, et kui ta saab kogu kanepi müüdud, siis viib ta raha samasse kohta, kuhu oli peidetud kanep. Nii ta ka tegi. Peidukohta viis ta 4,5 grammi kanepi müügiraha ja ülejäänud, s.o 2 grammi raha sai ta endale. Tema on müünud kanepit edasi „mustale“ (tegelikku nime ei tea), samuti on ta müünud M Eile. Kokkusaamiskohad on olnud erinevad, vastavalt sellele, kus ta parasjagu oli, näiteks apteegi juures, xxxx kaupluse juures. Ta on tarvitanud kanepit, aga seda mitte igapäevaselt. Tunnistaja Anton Kozlov on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 31.05.2013 (I kd, tl 9-12) öelnud seda, et sai Marius Sirelmetsalt narkootilist ainet kanepit, mida ta ise omakorda xxxx edasi müüs. See võis olla peale 15.04.2013, kui tal tekkis mõte veidi taskuraha teenida. Ta kuulis, et Marius Sirelmets tegeleb kanepiga ja ta pöördus viimase poole sooviga kanepit müüa. Umbes nädal aega hiljem helistati tundmatult numbrilt tema telefoninumbrile xxxx ja öeldi talle, et ta läheks xxxx lähedal xxxx krossiraja ääres oleva lõkkeplatsi juurde. Lisaks öeldi, et „võta see ja jäta raha sinna“. Talle öeldi ka rahasumma ja selleks oli 50 eurot. Ta läkski umbes 5 minuti pärast kirjeldatud kohta. xxxx krossiraja juures asusid puud ja kulu, kus

oli üks autorehv, mille sees oli klaaspurk, milles oli omakorda fooliumpakend. Ta võttis fooliumpakendi purgist välja ja nägi, et selles olid väikesed mingigripp kilekotid. Peale seda läks ta teisele poole xxxx linna metsa, kus oli üks mahajäetud onn. Ta võttis minigripid koos kanepiga fooliumist välja. Kokku oli minigrippe 12 tk. Paar minigrippi kanepiga võttis ta kaasa ja ülejäänud minigripid peitis onni juurde ära. Ta läks linna ja mõne aja pärast hakati talle helistama ja küsima suitsu. Ta ütles, et tal ei ole suitsu, aga siis talle öeldi, et sulle antakse suitsu ja saame kokku. Siis sai ta aru, et temalt sooviti kanepit osta. Kust kohast tema number saadi, seda tema ei tea. Ta kohtus kanepi soovijatega xxxx linna ääres, linnas müüa ei julgenud. Saadud kanepi müüs ta umbes 1,5 päevaga maha ja raha viis xxxx krossiraja juurde ning pani rehvi sisse 100 eurot. 20 eurot, mis lisaks oli, võttis ta endale müügi eest. Ühe minigripi kanepiga müüs ta maha 10 euro eest. Siis helistati talle mõni päev hiljem ja küsiti, kas ta soovib veel kanepit. Ta ütles, et praegu mitte, kuna kartis ja tahtis veidi vahet pidada. Meesterahvas, kes talle helistas, ei öelnud, kes ta on ja numbrit telefon ei näidanud. Mõned päevad hiljem helistati talle uuesti ja öeldi talle, et mine võta sealt, st xxxx krossiraja juurest ja pane sinna. See tähendas, et saab kanepi sealt ja peab sinna ka hiljem kanepi müügist saadud raha panema. Ta läks kohale ja rehvi sisse oli pandud foolium, milles oli lahtine kanep ja kõrval oli foolium, milles oli umbes 15 tk tühja väikest minigripp kilekotti. Ta sai aru, et peab ise kanepi minigrippidesse pakendama. Ta jagas kanepi mingrippidesse võrdselt silma järgi, kuna kaalu tal ei olnud. Pakendatud kanepiga läks ta teisele poole xxxx linna onni juurde ja peitis enamuse minigrippidest kanepiga onni juurde. Kaasa võttis ta jälle paar minigrippi ja läks linna. Talle hakati helistama ja ta müüs selle kanepi xxxx soovijatele maha. Kanepi müügist saadud raha 130 eurot viis ta kokkulepitud kohta xxxx krossiraja juurde ja 20 eurot jättis endale müügi eest. Neid, kellele ta kanepit müüs, teab ta ainult näo järgi. Anton Kozlovi arvates olid need kaks korda, kui ta kanepil järel käis, Marius Sirelmetsaga kuidagi seotud. Viimati tegeles ta kanepi müügiga kas 5. või 6. mail 2013. Peale teisel korral raha viimist ütles ta Marius Sirelmetsale, et ei soovi enam kanepi müügiga tegeleda ja Marius Sirelmets ütles talle „no selge siis“. Ta on ise kokku kolmel korral proovinud kanepit. Tunnistaja M T, kes töötab EKEI-s kohtutoksikoloogiaeksperdina, kinnitas kohtuistungil, et marihuaanaks kutsutakse kanepi taime, just emastaime õisikut ja see sisaldab tavaliselt kõige enam narkootilist joovet põhjustavat tetrahüdrokannabinooli. See sisaldab ka teisi kannabinoide, aga just tetrahüdrokannabinool on see, mis annab kõige enam toimet. Üldiselt hinnatakse narkootilist joovet põhjustavat omadust just tetrahüdrokannabinooli järgi. Tetrahüdrokannabinooli sisaldus määratakse gaasikromatograafiliselt massispektromeetriliselt ja kõrval on olemas puhas standardaine ja määratakse protsentuaalselt. Tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus peab olema üle 0,2%, et tegemist oleks kuriteoga. Kindlaks on tehtud, et üle 0,2% hakkab juba narkootilist joovet põhjustama. Selle aluseks, kas on suur kogus või ei ole, võtavad nad selle, et palju seal THC-d sees on protsentuaalselt, et peab olema üle 0,2. Kuna inimesed on erinevad, siis on see laiades piirides ja ta annabki sellise üldise numbri, et 500 milligrammi kuni 1 gramm on see sigaret, millest saab tavaline inimene narkojoobe. See on käinud palju ka teaduskirjandusest läbi, et 750 milligrammi on selline keskmine sigaret. Ja see lihtsalt korrutatakse 10-ga. Ta annab ka vastuse alati, et mitte kindlalt 7,5 grammi on 10-le inimesele mõeldud konkreetne kogus, vaid ta annab tavaliselt ikka piiridena, et kas 5-10 grammi on 10-le isikule, sest ühele mõjub see 500 milligrammine sigaret ja teisele 1 grammine. Tema lähtub ikka tavalisest inimesest. M Ti ütlustest nähtub, et hinnangu andmiseks kasutab ta erinevat välismaist kirjandust. Käesolevas kriminaalasjas oli äravõetud aine kogus 90,46 grammi marihuaanat ja selle THC sisaldus oli 17%. Küsimusele, et mitmele inimesele joovet tekitav kogus see oli, vastas M T, et kui võtta maksimum, et 1 gramm ühele isikule tekitab narkojoovet, et siis tuleb ka juba üle 90 inimese. Kui võtta väiksemad juurde, keskmiselt 750 milligrammi, siis tuleb juba ligi 140 inimest. 17% THC-d

on üsna kõrge sisaldus. Tavaliselt kanepis on alla 10%. Tegemist on üsna hea narkootilise ainega, sest mida suurem on THC %, seda rohkem on inimesi, kes joobe saavad ja seda väiksemat sigaretti on vaja. Tema poolt koostatud vastuses järelepärimisele, ongi võetud keskmise inimese järgi ja on kirjas, et 7,5 grammi on keskmine kogus, mis 10-le isikule vajalik on. Kuigi see kiri on aastast 2011, on need seisukohad jäänud samaks. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisosakonna kohtutoksikoloogiaeksperdi M Ti vastus järelepärimisele 16.12.2011 (I kd, tl 4-6), millest nähtuvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul keskmised kogused narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on keskmine ühekordne kogus 750 mg (0,75 g) ja keskmine kogus kümnele inimesele on 7,5 g. - AV Kujundus OÜ vastus päringule 3.2-1/56135-4 11.06.13 (I kd, tl 7-8), mille kohaselt Denis Ivašin on nende käest rentinud sõidukeid järgmistel kuupäevadel: 02.08.12-16.08.12 xxxx; 23.08.12-06.09.12 xxxx; 24.10.12-07.11.12 xxxx; 17.01.13-31.01.13 xxxx. - läbiotsimisprotokoll 12.03.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 19-29). Läbiotsimise koht on sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Läbiotsimise käigus leiti sõiduauto kõrvalistuja istme ees asuvalt matilt valget värvi kilekott kirjega „Bachmarks“, milles läbipaistev minigripp kilekott, milles omakorda rohelist värvi taimelehed ja õisikud. - Toomas Tappo elukoha läbiotsimisprotokoll 13.03.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 30-39). Läbiotsimise koht on xxxx. Läbiotsimise käigus leiti muuhulgas sinist värvi salvrätik, milles minigripp kilekott valget värvi pulbrilise ainega; digitaalkaal kirjega Pocket Scale, fooliumrull, klaasist toru, millel valge aine jäägid; fooliumtükk, millel valge aine jäägid; minigripp kilekott, milles kanepiseemned; klaaspurk, milles kuivanud taimevarred; A4 formaadis sinist värvi kaantega märkmik, milles nimed ja numbrid. - Denis Ivašini elukoha läbiotsimisprotokoll 18.03.2013 ja sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 40-46). Läbiotsimise koht on xxxx. Läbiotsimise käigus leiti muuhulgas 3 minigrippi, kokkumurtud paber, mille vahel pruuni värvi ainepuru jäägid. - Siim Bachausi elukoha läbiotsimisprotokoll 18.03.2013 (I kd, tl 47-50). Läbiotsimise koht on xxxx. Läbiotsimise käigus leiti muuhulgas üks A4 formaadis paber nimede ja numbritega, ID kaart T. K nimele, xxxx M. K nimele, plekkpurgist 5 minigripp kilekotti, milles valge aine jäägid; rohelise varrega lusikas, millel valge aine jäägid ning minigripp kilekott, milles omakorda minigripp kilekotid. - narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN0361 21.05.2013 (I kd, tl 51-54), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx läbiotsimise käigus leitud rohelised taimeosad massiga 90,46 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. Toomas Tappo elukoha xxxx läbiotsimisel leitud valge pulber massiga 3,39 g minigripp kilekotis, mis oli sinises salvrätikus, sisaldab 5,6% kokaiin-hüdrokloriidi, pulbris on 0,20 g kokaiini. Toomas Tappo elukoha läbiotsimisel leitud digitaalkaalul Pocket Scale leidub kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli jälgi. Toomas Tappo elukoha läbiotsimisel leitud klaaspurk, milles kuivanud taimevarred (taimevarre tükid) on kanepivarre tükid. Denis Ivašini elukoha xxxx läbiotsimisel leitud kolmes minigripp kilekotis leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Denis Ivašini elukoha läbiotsimisel leitud kokkumurtud paber, mille vahel pruuni värvi ainepuru jäägid massiga 0,39 g on kanepist valmistatud hašiši ja tubaka segu.

- DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE0364 05.07.2013 (I kd, tl 56-63), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto xxxx reg nr xxxx läbiotsimisel avastatud läbipaistvalt minigripp kilekotilt, milles oli taimne puru, võetud teisest ja kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Toomas Tappolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Minigripp kilekotilt, milles oli taimne puru, võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Toomas Tappolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. - Fred Selezovi kasutuses oleva korteri läbiotsimisprotokoll 27.05.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 98-106). Läbiotsimise koht on xxxx. Läbiotsimise käigus leiti muuhulgas oranži värvi otsikuga süstal, magamistoast kapi otsast karbist A4 kokkumurtud paber käsikirjaliste kirjetega. - asitõendi vaatlusprotokoll 24.09.2013 (I kd, tl 120-126), milles on muuhulgas vaadeldud Fred Selezovi elukoha xxxx läbiotsimisel avastatud A4 formaadis valget värvi paberit. Paberi ühel poolel musta värvi trükitud Arve 124271. Pöördel ühes servas sinist värvi käsikirjas kirje „Argole“ ja selle taga numbrikombinatsioonid:

1920 – 1785 = 135 - Argo Bogdanovi kasutuses oleva korteri läbiotsimisprotokoll 27.05.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 107-115). Läbiotsimise koht on xxxx. Läbiotsimise käigus leiti muuhulgas kokku rullitud 20 eurone kupüür. - narkootilise aine ekspertiisiakt nr 13E-AN0692 26.08.2013 (I kd, tl 116-118), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt Argo Bogdanovi elukoha läbiotsimisel avastatud rulli keeratud 20-eurosel rahatähel leidub kokaiini jälgi. - äratundmiseks esitamise protokoll 02.08.2013 koos fototabeliga (I kd, tl 127-129).Tunnistaja T Ms tundis ära pea kuju järgi temale äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 1 oleva noormehe, kelle nad koos Toomas Tappoga xxxx kaupluse juurest peale võtsid ja kes juhatas neid xxxx ristist paremal asuva metsatuka juurde. Ära tuntud isikuks osutus Fred Selezov. - äratundmiseks esitamise protokoll 20.06.2013 koos fototabeliga (I kd, tl 130-132). Tunnistaja K A tundis ära näo, pea kuju ja juuste järgi temale äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 1 oleva isiku, kes on Tom ja kelle käest ta alates 2011 aasta suvest kanepit ostis. Ära tuntud isikuks osutus Toomas Tappo. - äratundmiseks esitamise protokoll 14.08.2013 koos fototabeliga (I kd, tl 133-135). Tunnistaja A P tundis näo järgi ära temale äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 2 oleva isiku, kes on talle xxxx linnas erinevates kohtades marihuaanat müünud. Ära tuntud isikuks osutus Anton Kozlov. - Anton Kozlovi ütluste ja olustiku seostamise protokoll 31.05.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 138-148). - asitõendi vaatlusprotokoll 30.05.2013 koos fototabelitega ja CD plaat videosalvestisega (I kd, tl 149-156). Vaadeldavaks esemeks on OÜ Aldar Trading poolt xxxx edastatud CD plaat, millel on kaks eraldi videolõiku kuriteos kahtlustatavate isikute liikumise kohta xxxx eesruumis ja meeste WC-s 22.02.2013. Videolõikudes nähtavad kaks isikut on äratuntavad kui Toomas Tappo ja Argo Bogdanov. Teisest videolõigust on näha, et meeste WC-sse

sisenevad Toomas Tappo ja Argo Bogdanov. Toomas Tappo loeb käes olevat objekti ning annab selle kohe üle Argo Bogdanovile, kes loeb talle antud objektid üle ning jätab oma kätte. - Toomas Tappo ütluste ja olustiku seostamise protokoll 20.03.2013 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, tl 168-174), mille kohaselt Toomas Tappo näitas, kuhu oli peidetud narkootiline aine marihuaana, millele ta koos T Msega 12.03.2013 järele läks. Uurimistoimingu käigus avastati põõsa vahelt Toomas Tappo poolt 12.03.2013 ära visatud valget värvi pooleks lõigatud plastikkanister, mille sees aine oli. - joobeseisundi tuvastamise saatekirjad Argo Bogdanovi kohta 27.05.2013, Fred Selezovi kohta 27.05.2013 ja Marius Sirelmetsa kohta 28.05.2013 (I kd, tl 175-177), millistest nähtub, et nimetatud isikud olid tarvitanud enne kinnipidamist narkootilist ainet kokaiini. Jälitustoimingu protokoll 07.08.2013 jälitustoiminguga (mobiiltelefonide pealtkuulamine) kogutud teabe kohta koos tõlkega (II kd, tl 10-129) ning sinna juurde kuuluv salvestis (II kd, tl 134) kajastab telefonikõnesid ja saadetud SMS-e ajavahemikul 16.10.2012 kuni 12.03.2013 Argo Bogdanovi, Fred Selezovi, Toomas Tappo, Denis Ivašini, Siim Bachausi, Kaido Kopeliku, Taavi Leipalu, H Pi, U Ai, S K, K Ai, V M, S P ja E E vahel, näidates nimetatud isikute omavahelist seotust ja nende tegevust seoses narkootilise aine (marihuaana) käitlemisega (lepitakse omavahelisi kohtumisi kokku enamasti suuremate kaupluste ja kaubanduskeskuste juures, samuti tanklate juures; uuritakse, kelle käes telefon (foun) ja asjad on; uuritakse, kes telefoni (founi) üle võtab; räägitakse sellest, miks telefon väljas on (ei ole sisse lülitatud); kästakse telefon sisse lükata (lülitada); räägitakse sellest, kes ja millal töö (vahetuse) üle võtab; räägitakse sellest, et saadud kogused on väiksemad kui peaksid olema; küsitakse lilli; küsitakse, kas väikest saab ka või ainult suurt; küsitakse rohelist; öeldakse, et pooliku võtan; küsitakse, kas aidata saad; küsitakse, kas liigub midagi; räägitakse rahast). Jälitustoimingu protokoll 19.09.2013 jälitustoiminguga (mobiiltelefonide pealtkuulamine) kogutud teabe kohta (III kd, tl 1-120) ning sinna juurde kuuluvad salvestised (III kd, tl 121) kajastab telefonikõnesid ja saadetud SMS-e ajavahemikul 05.11.2012 kuni 23.05.2013 Argo Bogdanovi, Fred Selezovi, Toomas Tappo, Denis Ivašini, Kaido Kopeliku, Marius Sirelmetsa, Mihkel Mikvere, Erki Võreli, Anton Kozlovi, Hendrik Erendi, A P, S S, M Ei, R O ja R R vahel, näidates nimetatud isikute omavahelist seotust ja nende tegevust seoses narkootilise aine (marihuaana) käitlemisega (küsitakse, kui palju kümnene CD karp (torn) maksab; küsitakse Green Christmasi pileteid ja ollakse nõus 10 pileti eest maksma 160 eurot; lubatakse savu visata; palutakse üks samasugune pakk valmis panna; küsitakse „väikest poissi“; küsitakse 10 tk rohelist niiskuskindlat kipsi; räägitakse väiksest; räägitakse paarist ilusast; räägitakse, et 2 asemel oli 1,4; lepitakse kohtumisi kokku). Alljärgnevalt toob kohus välja sõnumid ja telefonikõned, millistest nähtub eelkõige Argo Bogdanovi ja Fred Selezovi seotus narkootilise aine (marihuaana) käitlemisega. 05.11.2012 kell 19:21:20 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Saime eile k xxxx all jutt j2i poolikuks arve l2bi teisel founil tahaks kokku saada homme anna teada ! (Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile, et nad said eile xxxx all kokku, kuid jutt jäi poolikuks. Teisel telefonil on arve läbi. Toomas Tappo tahab kokku saada, homme peaks Argo Bogdanov talle sellest teada andma). 20.11.2012 kell 19:41:45 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i:

Ei saa kahjuks täna liikumist ! (Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile seda, et kahjuks ei saa ta täna liikuda). Eelnevalt on samal päeval toimunud telefonivestlus Toomas Tappo ja Denis Ivašini vahel, kus Toomas Tappo ütleb Denis Ivašinile, et ei võta autot täna ega homme, et võtab neljapäeval (20.11.2012 oli teisipäev). 20.11.2012 kell 19:42:51 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Homme helistan. 24.11.2012 kell 15:23:22 helistas Fred Selezov oma elukaaslase D V kuuluvalt telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:27 ja toimus vestlus, kus Fred Selezov teatab Toomas Tappole, et tal on teine number (telefoninumber) väljas, et saad aru küll, tule poe ette. 25.11.2012 kell 19:20:48 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:45 ja toimus vestlus, milles Argo Bogdanov teeb etteheiteid Toomas Tappole, et miks viimasel teine number (telefoninumber) väljas on, mispeale Toomas Tappo vastab, et ta sai eile temaga kokku ju (eelmisel päeval sai Toomas Tappo kokku Fred Selezoviga). Selle peale vastab Argo Bogdanov, et väga hea, täna on ikkagi pühapäev. Toomas Tappo ütleb Argo Bogdanovile, et tal ei ole midagi anda. Selle peale ütleb Argo Bogdanov, et ei ole või, no kuhu sa panid siis? Toomas Tappo ütleb, et tal ei ole, ta ei ole üldse kodus ka, et homme saad. 27.11.2012 kell 08:49:28 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:01:04. Toomas Tappo telefonikõnele ei vastanud. 04.12.2012 kell 17:57:50 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:26 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb, et ta helistab teise numbri pealt, et tule poe juurde sinna maja taha. Toomas Tappo helistab tagasi Fred Selezovile, küsides, et „kuuled sa mõtled minu enda maja taha vä“, mille peale Fred Selezov ütleb ja (Toomas Tappo elab xxxx poe juures). 23.12.2012 kell 16:57:52 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:19 ja toimus vestlus, milles Fred Selezov käsib Toomas Tappol minna poe ette, kus on halli värvi sõiduauto xxxx (xxxx). 27.12.2012 kell 15:51:39 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Tule homme l2bi (Tule homme läbi.) 30.12.2012 kell 20:15:14 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:17 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb Toomas Tappole, et „kuule jätame homse peale“. 31.12.2012 kell 12:36:38 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:16 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb Toomas Tappole, et „kuule ma jõudsin xxxx, võid vaikselt välja kõndida“.

25.01.2013 kell 15:36:28 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:04:55 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Marius Sirelmetsa käest, kui palju viimane Argole maksis. Marius Sirelmets vastab, et viiskümmend ja võttis kümme temalt võlgu. Fred Selezov tuletab Marius Sirelmetsale meelde, palju viimane talle võlgu on, viidates summadele 250, 75, 35, 580. 25.01.2013 kell 18:46:48 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx kestusega 00:00:33 ja toimus vestlus, mille kohaselt Mihkel Mikvere kutsub Fred Selezovi, et viimane tuleks pühapäeva õhtul kell kaheksa xxxx läbi. 27.01.2013 kell 18:51:52 helistas Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:17 ja toimus vestlus, mille kohaselt Mihkel Mikvere teatab Fred Selezovile, et ta hakkab poole tunni pärast xxxx liikuma. 27.01.2013 kell 19:02:33 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:24 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Argo Bogdanovilt, et „Aa, no kõik on timmis ka muidu, mispeale Argo Bogdanov vastab, et „ja ja“. Argo Bogdanov küsib Fred Selezovilt, et „Said siis jubinad kätte ja?“, mispeale Fred Selezov ütleb „ja ja“. Selle peale ütleb Argo Bogdanov, et „Okei, eks ma homme võtan ära siis keeran alla autole. Davai“. 27.01.2013 kell 19:05:47 helistas tuvastamata isik telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:01:02 ja toimus vestlus, mille kohaselt tuvastamata isik küsis Fred Selezovilt, et „Kuule, mul on sihuke mure, a ei tea kuradi lugemisest midagi vä?” Selle peale ütleb Fred Selezov, et „Ei tean küll jah.” Fred Selezov ütleb, et liigu siiapoole siis ja helista Mariusele, öeldes viimase telefoninumbri, milleks on xxxx. 27.01.2013 kell 19:39:29 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx kestusega 00:00:28 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb Mihkel Mikverele, et „Jäta auto poe ette ja kõnni taarapunkti juurde, kui tuled“. 28.01.2013 kell 10:14:37 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx kestusega 00:00:34 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Mihkel Mikverelt, palju viimasel plekki (raha) praegu on, mispeale Mihkel Mikvere vastab, et kaks kümpi (20 eurot) vist on. 28.01.2013 kell 12:23:35 helistas Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovi telefonile nr xxxx kestusega 00:00:37 ja toimus vestlus, mille kohaselt Mihkel Mikvere küsib Fred Selezovilt, et „Kuule kuidas teil seal kalliga lood on?“, mispeale Fred Selezov vastab „Aa..., no jah. Reaalne.“ Mihkel Mikvere uurib edasi, kas õhtul oleks võimalik ja Fred Selezov vastab jaatavalt. Mihkel Mikvere vastab selle peale, et „Okei, aga ma helistan sulle enne seda kui töö... sul töö lõpeb, siis ma niikuinii annan rahad ka sulle ära“. 29.01.2013 kell 15:30:19 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:01:04 ja toimus järgmise sisuga vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Marius Sirelmetsalt, kas viimasel liitreid ei ole vaja juurde, mispeale Marius Sirelmets vastab, et praegu küll ei ole.

01.02.2013 kell 11:47:39 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:01:49 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Marius Sirelmetsalt, palju viimasel nende autode varuosade raha koos on. Marius Sirelmets ei saanud alguses küsimusest aru, küsides, et misasi, mis varuosa. Kui Fred Selezov püüab Marius Sirelmetsale mõista anda, et viimane saab aru küll, millest jutt käib, vastab Marius Sirelmets, et ta ei tea, pole lugenudki, kolmsada, midagi üle vist. Fred Selezov käsib Marius Sirelmetsal raha üle lugeda ja lubab tagasi helistada. 01.02.2013 kell 11:51:10 helistas Marius Sirelmets telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:36 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Marius Sirelmetsalt, et „no palju sul koos...” ja Marius Sirelmets vastab, et kolm sotti (300 eurot). 04.02.2013 kell 22:14:12 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:48 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov ütleb Fred Selezovile, et „sa viitsid alt vanamehe maja juurest mul läbi sõita.... Anna talle sott, et must andis mulle.... “, mispeale Fred Selezov küsib, et „ja ma annan kõik..., või palju ma annan?” Argo Bogdanov kordab, et sott (100 eurot) anna. 10.02.2013 kell 01:59:48 saatis Fred Selezov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: xxxx helista tgsi! (Toomas Tappo peab xxxx tagasi helistama.) 10.02.2013 kell 11:52:37 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:01:00 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov ütleb Fred Selezovile, et ta hakkab paari tunni pärast Tartu minema ja ta võtaks oma haamrid ära Fred Selezovi autost enne seda. 10.02.2013 kell 11:54:27 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:02:07 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb Marius Sirelmetsale, et „plekki on vaja praegu“. Kui Marius Sirelmets küsib Fred Selezovilt, et kuhu viimane paneb selle pleki (raha) praegu, vastab Fred Selezov, et „no on vaja noh. Mitte mulle noh“. Marius Sirelmets ütleb, et tal on vaja kõik veel kätte saada, et tal sott (100 eurot) on võib-olla. Fred Selezov kordab, et „ega mul ei ole vaja“. 10.02.2013 kell 11:57:39 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx kestusega 00:00:39 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov küsib Mihkel Mikverelt, et kas viimane saab talle oma summa öelda ühiku haaval ja Mihkel Mikvere ütleb, et kuus, kaks ja null, mispeale Fred Selezov lubab talle kohe tagasi helistada. 12.02.2013 kell 18:36:38 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Hel! Kindlalt liinilt! (Toomas Tappo peab tagasi helistama kindlalt liinilt.) 12.02.2013 kell 18:51:44 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx vennale T T telefonile nr xxxx kestusega 00:00:51 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo uurib ega vend joonud ei ole, sest ta oleks tahtnud xxxx käia. Kui T T küsib, et mis seal, vastab Toomas Tappo, et „no tead küll noh. Oleks võind ära käia. Üks helistas mulle.”

17.02.2013 kell 16:25:30 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:32 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov kutsub Toomas Tappo xxxx hotelli ja käsib tal võtta väike põõsas kaasa ka, kiirustades viimast tagant. 17.02.2013 kell 16:42:39 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:14 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo ütleb, et „no kuule ma juba sõidan.” Selle peale ütleb Argo Bogdanov, et „kuule tuba number xxxx“. 22.02.2013 kell 14:19:32 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:36 ja toimus vestlus, milles Argo Bogdanov teatab Toomas Tappole, et ta liigub xxxx poole, et Toomas Tappo jalutaks xxxx lettide vahele, kus on vähe kindlam kokku saada, kui kuskil mujal. Toomas Tappo lubab minna xxxx. 22.02.2013 kell 14:36:32 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:19 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile, et ta on xxxx. Argo Bogdanov teatab Toomas Tappole, et ta on raudtee ülesõidu juures ja jõuab kohe sinna. Argo Bogdanov käsib Toomas Tappol kolme minuti pärast minna sinna ühiskäimlasse, sest seal pole kaameraid. Toomas Tappo ei teadnud, kus ühiskäimla asub ja Argo Bogdanov juhatab, et solaariumi kõrval. 25.02.2013 kell 19:22:12 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Hel! Kindlalt liinilt! (Toomas Tappo peab tagasi helistama kindlalt liinilt.) 25.02.2013 kell 19:23:49 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:19 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov teatab Toomas Tappole, et ta liigub xxxx poole ja Toomas Tappo ütleb Argo Bogdanovile, et ta istub xxxx (xxxx). 25.02.2013 kell 19:40:23 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:11 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile oma uue numbri (telefoninumbri). 26.02.2013 kell 11:00:16 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:21 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov küsib Toomas Tappolt, et mis ajaks Toomas Tappo selle viimased osad kokku saab, mispeale Toomas Tappo vastab, et „ma arvan mingi paari päeva pärast“. Argo Bogdanov ütleb, et „okei helista anna teada mulle, siis räägime edasi“. 27.02.2013 kell 18:43:30 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:43 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov tunneb huvi, kas Toomas Tappol on asjad korras („Asjad on tim jah?“), mispeale Toomas Tappo ütleb, et „ikka jah“ ja küsib, kas Toomas Tappol on liikumisvahendit, sest ta ise ei viitsi sõita. Toomas Tappo arvab, et ta midagi leiaks ikka, lubades helistada, kui tulema hakkab.

27.02.2013 kell 19:33:02 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:10 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile, et ta sõidab juba sinnapoole. 27.02.2013 kell 19:43:18 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:24 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo küsib Argo Bogdanovilt, et kuhu ta tuleb siis, mispeale Argo Bogdanov ütleb, et „sõida xxxx poest mööda siis sa näed vasakut kätt jääb kollane xxxx, et jää selle juures seisma“. 10.03.2013 kell 13:44:15 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx kestusega 00:00:23 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov teatab, et ta on xxxx ja käsib Toomas Tappol minna hotelli receptioni taga olevasse WC-sse. 10.03.2013 kell 13:54:28 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:18 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo uurib Argo Bogdanovilt, et kuhu ta täpsemalt xxxx peab minema, et ta ei ole kunagi käinud seal ja Argo Bogdanov juhatab teda uuesti. 10.03.2013 kell 14:03:02 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:08 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile, et „no ma olen siin“. 11.03.2013 kell 14:10:57 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: T2na (Täna.) 11.03.2013 kell 14:11:33 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Jh (Jah.) 11.03.2013 kell 18:35:37 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Mis kellaks ma ennast valmis sättin Analoogse SMS-i saatis Toomas Tappo Argo Bogdanovile veel ka 11.03.2013 kell 20:38:28; 12.03.2013 kell 06:38:30; 11:16:12 ja 11:18:17. 12.03.2013 kell 11:18:19 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Nagu ma aru saan et t2na j2i asi katki? (Nagu ma aru saan, et täna jäi asi katki?) 12.03.2013 kell 18:42:31 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:23 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov tuletab Fred Selezovile meelde, et kas viimane midagi ära ei unustanud, mispeale Fred Selezov teatab, et ei ole unustanud, ta alles jõudis koju põhimõtteliselt. Argo Bogdanov palub Fred Selezovil märku anda.

12.03.2013 kell 18:47:12 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:00:41 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov käsib Marius Sirelmetsal ennast valmis ja riidesse panna, lisades, et kiire on. 12.03.2013 kell 19:01:22 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:00:20 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov käsib Marius Sirelmetsal välja tulla. 12.03.2013 kell 19:13:03 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:22 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov uurib, kus Argo Bogdanov on. Argo Bogdanov teatab, et käis xxxx korra ja helistab, kui tagasi on. 12.03.2013 kell 19:38:18 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Täna liikuma pääsed? 12.03.2013 kell 19:39:31 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: ma ei tea pean uurima 12.03.2013 kell 19:40:09 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Uuri! Anna teada kiire! 12.03.2013 kell 19:40:10 saatis Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Kuhu mis kell? 12.03.2013 kell 19:40:59 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Nagu ikka 12.03.2013 kell 19:43:55 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:35 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo teatab Argo Bogdanovile, et „kuule ma saaks hakata tulema poole tunni pärast kui sobib“. Kui Toomas Tappo uurib Argo Bogdanovi käest, et kuhu kohta ta täpsemalt sõitma peab, vastab Argo Bogdanov, et no saad aru küll noh. Toomas Tappo küsib, et „noh see sama mis enne rääkisime ju“. Selle peale ütleb Argo Bogdanov, et „jah, xxxx sai ju arutatud asja“. 12.03.2013 kell 19:47:05 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:22 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov uurib, kus on Fred Selezov, mispeale Fred Selezov ütleb, et linna vahel praegu. Argo Bogdanov ütleb Fred Selezovile, et „okei, kuule ma ... sõidan sulle vastu, jookseme korra... korra..., oota korra“.

12.03.2013 kell 19:51:47 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:37 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov ütleb Fred Selezovile, et „see kuule tule liigu mulle vastu, et mul on üks üks jutt sulle. Ma xxxx tulen, ma ei taha linna sisse tulla xxxx“. Argo Bogdanov ütleb Fred Selezovile, et „et ma... jookseme kokku kuskil seal mingi xxxx risti juures või midagi“. Fred Selezov vastab selle peale, et „davai teeme nii“. 12.03.2013 kell 19:54:00 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:19 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov küsib Fred Selezovilt, kas viimane on ikka üksi, mispeale Fred Selezov vastab, et ei ole. Argo Bogdanov küsib Fred Selezovilt, et „kes sul on?“, mispeale Fred Selezov vastab, et „Marius“. 12.03.2013 kell 21:05:06 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:45 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo küsib Argo Bogdanovilt, et kas viimane mõtleb seda kohta, kus mingid palgid on kohe paremat kätt peale tuulikut, mispeale Argo Bogdanov ütleb, et „kuule vasakut kätt puidu plats, seal kaks kuuske“. Argo Bogdanov täpsustab, et enne tuuleveskeid on puidu plats, mispeale Toomas Tappo ütleb, et „selge davai“. 12.03.2013 kell 21:09:02 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Argo Bogdanovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:40 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo uuris Argo Bogdanovilt, kas viimane ise on muidu kodus, mispeale Argo Bogdanov ütleb, et ei ole, et ta on ida pool. Toomas Tappo ütleb, et ta ei leia seda teist üles. Argo Bogdanov ütleb Toomas Tappole, et „Fredi number on, mine käi xxxx läbi ja räägi taga“. Toomas Tappo ütleb, et „ei mul ei ole ta numbrit, saad sa telefoni peale saata“. Argo Bogdanov lubab saata, käskides Toomas Tappol helistada võõra numbri pealt. 12.03.2013 kell 21:10:46 saatis Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx Toomas Tappole telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: xxxx 12.03.2013 kell 21:11:06 helistas Toomas Tappo telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:32 ja toimus vestlus, mille kohaselt Toomas Tappo ütleb Fred Selezovile, et oleks kohe vaja viimasega kokku saada, mispeale Fred Selezov käsib tulla xxxx juurde. Toomas Tappo teatab Fred Selezovile, et „okei, ma olen siin kohe enam-vähem tankla juures noh“. 19.03.2013 kell 20:04:48 helistas Argo Bogdanov telefonilt nr xxxx R O telefonile nr xxxx kestusega 00:00:52 ja toimus vestlus, mille kohaselt Argo Bogdanov küsib R O, et mis selle perekonnanimi on, kes ära kukkus ja R O ütleb, et Tappo, kahe p-ga. 31.03.2013 kell 14:46:39 saatis Fred Selezov telefonilt nr xxxx R R telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: xxxx 31.03.2013 kell 14:58:16 helistas Marius Sirelmets telefonilt nr xxxx Erki Võrelile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:44, kuid Erki Võrel telefoni vastu ei võtnud. Taustaks on kuulda

Marius Sirelmetsa jutt tuvastamata naisterahvaga, et nüüd see karjub juba tema peale, sest talle helistavad. 26.04.2013 kell 17:35:14 helistas Fred Selezov telefonilt nr xxxx Marius Sirelmetsale telefonile nr xxxx kestusega 00:01:43 ja toimus vestlus, mille kohaselt Fred Selezov ütleb Marius Sirelmetsale, et Argol on vaja temaga kokku saada korra. Fred Selezov selgitab Marius Sirelmetsale, et selle „Little Mini“ (Minika) asjad noh on vaja ära võtta ja ära anda. Marius Sirelmets ütleb, et „ma üldse minikast ei tea ... sellest ei tea midagi, kuradi Anton. ” Fred Selezov ütleb lõpetuseks Marius Sirelmetsale, et „ühesõnaga, pead praegu asjad korda ajama ja helistama“. 02.05.2013 kell 14:38:15 helistas Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx kestusega 00:00:26 ja toimus vestlus, mille kohaselt Mihkel Mikvere lubab Fred Selezovile sõnumiga saata nimekirja. 02.05.2013 kell 14:42:10 saatis Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: N-90 xxxx P-70

K K-55

V v-45 xxxx 02.05.2013 kell 14:42:13 saatis Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i:

S K-45

O J-35 xxxx R-35 xxxx Osad numbri... 02.05.2013 kell 14:42:16 saatis Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: ...d puudu. Keegi ei anna või pole telefoni. 02.05.2013 kell 16:26:59 saatis Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: Tra sa neid võlge kogud oinas, need teen korda peale neegri, selle otsid ise ülesse... need kelle nrid puudu lahendad ise ära ja veel võlge kogud langed... 02.05.2013 kell 16:27:11 saatis Fred Selezov telefonilt nr xxxx Mihkel Mikverele telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i: ...ise ohvriks 02.05.2013 kell 16:28:20 saatis Mihkel Mikvere telefonilt nr xxxx Fred Selezovile telefonile nr xxxx järgmise sisuga SMS-i:

Arusaadav, tegelen sellega Jälitustoimingu protokoll 21.08.2013 (III kd, tl 158-159) ning sinna juurde kuuluv salvestis (III tl 160) kajastab 23.05.2013 Toomas Tappo ja A A omavahelist vestlust Viru Vangla arestikambris. Vestluse käigus räägib Toomas Tappo selle päeva sündmustest, kui politsei ta koos narkootilise ainega kinni võttis. Toomas Tappo räägib, et nad sõitsid xxxx poolt xxxx poole kell pool kümme. Mendiauto passis seal samas kohas, kust ta pidi „manti“ saama. Ta otsis tund aega seda pleissi (kohta), aga ei leidnud. Ta helistas „Bogile“ ja küsis, et mis värk on? Ta ütles, et võta see peale. Ta võttis selle isiku peale ja see näitas, et siin see ongi. Siis see isik ütles, et ära praegu „manti“ peale võta. Tulid tagasi ja siis võtsid, said 20 meetrit sõita, kui oligi mendiauto vilkuritega ees. Viru Maakohtu määrusega 03.12.2013 ühendati kriminaalasi nr 1-13-7696 Toomas Tappo, Denis Ivašini, Siim Bachausi, Kaido Kopeliku ja Taavi Leipalu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning kriminaalasi nr 1-13-10161 Argo Bogdanovi süüdistustes KarS § 184 lg 2 p 1,2; 121 järgi, Fred Selezovi, Marius Sirelmetsa, Anton Kozlovi, Hendrik Erendi, Erki Võreli ja Mihkel Mikvere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ühiseks menetluseks. Ühendatud kriminaalasja numbriks jäeti nr 1-13-7696 (IV kd, tl 178-179). Viru Maakohtu 31.01.2014 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-13-7696 kriminaalasi Denis Ivašini, Siim Bachausi, Kaido Kopeliku, Taavi Leipalu, Marius Sirelmetsa, Anton Kozlovi, Hendrik Erendi, Erki Võreli ja Mihkel Mikvere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi lahendamiseks kokkuleppemenetluses (V kd, tl 96-101). Viru Maakohtu otsusega 06.02.2014 (I kd, tl 178-193) on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Denis Ivašin, Siim Bachaus, Kaido Kopelik, Marius Sirelmets, Anton Kozlov, Hendrik Erendi, Erki Võrel ja Mihkel Mikvere KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning Taavi Leipalu KarS § 183 lg 2 p 1 järgi. Kohtuotsus jõustus 07.03.2014. Viru Maakohtu määrusega 17.03.2014 eraldati kriminaalasjast nr 1-13-7696 kriminaalasi Toomas Tappo ja Fred Selezovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi lahendamiseks kokkuleppemenetluses (V kd, tl 119-124). Viru Maakohtu otsusega 17.03.2014 (I kd, tl 194-202) on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Toomas Tappo ja Fred Selezov KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Kohtuotsus jõustus 02.04.2014. Viru Maakohtu 21.08.2013 määrusega (III kd, tl 122-127) on arestitud konfiskeerimise tagamiseks Argo Bogdanovile kuuluv vara – sülearvuti ASUS X501A seerianumbriga xxxx, Argo Bogdanovile kuuluv ja kolmanda isiku K Si nimele registreeritud vara – sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN-kood xxxx). Seoses eeltooduga on käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja S R ja kolmas isik K S. Tunnistaja S R kinnitas kohtuistungil, et Argo Bogdanov on tema tütrepoeg. S R ütluste kohaselt on tal aastate jooksul kogunenud sääste, mida ta on teeninud juhutöödega. Raha hoidis ta kodus. Ta on oma lapselapsi kogu aeg aidanud, neile ise raha pakkunud. Tal on meeles, kui Argo perre taheti muretseda auto, sest neile sündis tütar ja siis oli liikuda vaja. Täpselt ei mäleta, kas ta ise pakkus raha või küsiti, aga autost jutt oli ja ta andis autoraha Kile.

Üle 2000 oli, 2100 või midagi taolist. See toimus paar aastat tagasi. S R arvas, et selle raha eest ei saanud K autot osta, sest natuke jäi puudu. K rohkem ei küsinudki. Tagasi pole raha talle pakutud ja ta pole tahtnudki. Ta teab, et auto, mida taheti osta, maksis 4000 ringis. Ta andis 2100, sest just selline summa tuli puudu, ülejäänud oli Kil endal olemas. Ta teadis, et autot on vaja. K ütles, et natukese vähevõitu on ja ta pakkus, et annab juurde nii palju, kui puudu on. Ta ei mäleta, kas auto oli juba siis olemas ja auto hind teada, kui ta raha pakkus. Ta on neid pidevalt aidanud. Nemad ei küsinud, tema pakkus ise, et noored inimesed ja on vaja. Summad olid vahel väiksed, vahel suuremad. Sellest 2100-st suuremaid summasid ei ole ta andnud. Kolmas isik K S kinnitas kohtuistungil, et Argo Bogdanov on tema elukaaslane ja lapse isa. Kriminaalasjas arestitud sõiduauto ostis ta 2012 august-september. Kui auto on registreeritud septembris 2012, siis ostis ta selle kuu aega või 2 nädalat enne registreerimist. Arvuti on ka tema oma, see on soetatud 09.01.2013. Laps sündis xxxx. Aastatel 2011-2013 töötas ta xxxx xxxx. Seal ta töötas 1-1,5 aastat ja siis läks xxxx tööle xxxx. Sissetulekud olid tal kõik ametlikud, need on kajastatud deklareeritud tuludes. Lisaks sellele olid tal muud sissetulekuallikad, s.o ta tegi geelküüsi, müüs-ostis-vahetas riideid. Sealt tuli väike osa, mida sai koguda. Arvuti ostis isa talle sünnipäevaks, see oli täpselt xxxx. Isa ei tahtnud tulla kohtusse ütlusi andma. Arvuti ostu kohta oli olemas ostutšekk, ta otsis seda arvuti dokumentide vahelt, kuid ei leidnud. Auto on soetatud Argo vanaema kogutud rahadega ja tal oli palk ka, sest ta käis ju tööl. Sel ajal töötas ta xxxx. Auto maksis 3100, vanaema andis 2100 ja ülejäänud oli tal endal kogutud. Argol olid oma tegemised, aga kuna lapsega on ikka sõitmist ja tahad käia ja olla ja teha ja näha, siis oli hea, kui tal oli endal auto, kuna nad elasid xxxx. Küsimusele, et kuidas ta seletab seda, et vanaema ütles, et andis raha, kui sündis tütretütar, see oli aastal 2008, aga auto ostmine oli 2012, selgitas K S, et päris niimoodi tema meelest vanaema ei öelnud. Vanaema pidas silmas, et neil oli jutt auto ostmisest ja siis ta andiski. Kui laps sündis xxx, siis raha andmist ei olnud. Vanaema andis raha siis, kui oli auto ostmisest jutt, s.o aastal 2012. Ta läks kohe autot ostma ega hoidnud kuskil seda raha vahepeal. Auto ostis ta sõbranna käest, kes pani Auto24 kuulutuse ülesse ja postitas veel facebooki. Sealt ta nägi. Tegelikult ta vaatas seda autot juba ammu. Talle see väga meeldis, see oli ökonoomne ja hea hinnaga, oli korras ja hoitud ning siis tekkis selline võimalus. Rahast 2500 andis esimese korraga ja 600 pärast, kui ostu-müügilepingu tegid. Argol oli sel ajal oma firma ja sellist töökohta, kust ta iga kuu palka sai, ei olnud. Auto ostmisest ei olnud Argoga väga juttu, tal oli omal tegemisi ja väljaminekuid. Alustava firmaga oli palju väljaminekuid nii ehitusmaterjalide ostmiseks kui ka kõigeks muuks. Kuni Argo kinnipidamiseni elasid nad koos xxxx. Vanaema elab xxxx. Argo suhtles vanaemaga ja eks tema ka käis seal ja siis vanaema ikka pistis pihku jälle midagi. Auto ostmiseks antud rahasumma oli kõige suurem, ülejäänud rahasummad on olnud väiksemad. Koos vanaemaga elavad Argo ema, isa, vend ja vennanaine. Nemad elasid ka seal aastatel 2007-2008, kuid 2008 oktoobris-novembris läksid nad elama tema isa juurde, kus elasid pool aastat. Omaette hakkasid nad elama, kui laps oli 6-7 kuune. Enne seda oli tal xxxx, see oli liisingus ja sellega juhtus õnnetus, kusjuures ta maksab liisingut siiamaani. Argol ei olnud lube sel ajal, kui sai xxxx osta. Autot oli temal vaja nii tööl käimiseks kui ka niisama lapsega sõitmiseks. Kui sai xxxx osta, oli neil samal ajal ka teine auto xxxx, aga see seisis tol hetkel ja ootas, kuni Argo saab load tagasi. Enne Argo kinnipidamist olid peres lahkhelid. Neil oli sõnavahetus ja ütlemine seoses selle autoga. Kuna Argo arvas, et tema vanaema on selle raha andnud, siis pidas ta seda autot enda omaks. Siis sai telefoni teel niisama sõimeldud emotsioonide najal. Argo soovis, et ta selle auto ümber kirjutaks, aga see ei olnud tema tegelik soov, vaid pigem kemplemine. Sel päeval, kui Argo kinni peeti, oli auto tema käes. Nad nädalavahetusel käisid väljas ja esmaspäeval tema ise ei viitsinud autole Võsule järele minna ja Argo oli nõus, et

läheb ise sõbraga sellele järele. Argo läkski autole järele ja tagasi tulles võeti ta kinni. Siis olid Argol juba load olemas. Argo kasutas vahel ikka xxxx, kui xxxx oli kuskil kasutuses, aga enamus ajast oli auto tema käes. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad tõenduslikku tähtsust: - vara arestimise protokollid 30.08.2013 ja 05.09.2013 sülearvuti Asus ja sõiduauto xxxx arestimise kohta (III kd, tl 128-131). - väljatrükid Argo Bogdanovi ja K Si tulude kohta aastatel 2010-2013 (III kd, tl 132-138), millised tõendavad Argo Bogdanovi ja K Si deklareeritud tulude suurust. 2010.a on Argo Bogdanov deklareerinud tulu 11 665 krooni. 2011, 2012 ja 2013 ei ole Argo Bogdanov tulusid deklareerinud. K S on 2010.a deklareerinud tulu 29 840 krooni, 2011.a 3765 eurot, 2012.a 5578 eurot ja 2013.a kuni õiendi võtmiseni 878 eurot. - vaatlusprotokoll isikute arvelduskontode kohta 09.09.2013 ja CD plaat (III kd, tl 139-157), mille alusel on protokoll koostatud. Vaadeldud on Argo Bogdanovi, V B ja K Si pangakontodel toimunud rahaliste vahendite liikumist ja teostatud tehingute õiguspärasust. Argo Bogdanovi kontodel on sisuliselt tehingud puudunud. Argo Bogdanov omab allkirjaõigust oma isa V B pangakonto juures. Sularaha sissemaksed 2012 – 35835 ja 2013 (kuni 09.07.2013) – 3630. Sularaha väljamaksed 2012 – 29585 ja 2013 – 6090. Väljaminekute järgi (nagu solaarium 11x ja Aqva 10x jne) võib eeldada, et põhiliselt kasutab arvet Argo Bogdanov. Kokku väljaminekud 2012 – 78582 ja 2013 - 9465. K Si pangakontol sularaha sissemaksed 2012 – 700 ja 2013 – 3120. 2012 on ta saanud xxxx töötasu 13-l korral kokku 5092,77 ja juunis 2013 xxxx 224,01. Legaalsed sissetulekud 2012 – 5667,13 ja 2013 – 563,5. Väljaminekud 2012 – 7837,09 ja 2013 – 3222,58. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 09.03.2010 otsuses nr 3-1-1-8-10 öelnud seda, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva

tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Käesolevas kriminaalasjas on Argo Bogdanovile esitatud süüdistus narkootilise aine kanepi (marihuaana) suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja, mille käitlemine on keelatud välja arvatud erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbelisel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-43-06 öelnud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 ls 1). Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Argo Bogdanovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud ja seda vaatamata sellele, et nimetatud isiku vastu on tõendeid oluliselt vähem ja needki on kaudsed tõendid, kui nende isikute vastu, kes on eelnevalt kokkuleppemenetlustes süüdi tunnistatud. Narkokuriteo puhul tuleb arvestada nimetatud kuriteoliigi eripära, mistõttu võib osutuda võimalikuks, et otseseid tõendeid ei ole, ongi vaid kaudsed tõendid. Kohus möönab, et kui isik tegutseb suhteliselt ettevaatlikult ja läbimõeldult, liigseid riske võtmata, ei pruugi ta endast maha jätta otseseid tõendeid, vaid jäävadki üle üksnes kaudsed tõendid. Nii on ka käesolevas asjas. Süüdistatava Argo Bogdanovi ütlused on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed, sest ei haaku teiste tõenditega ega ole ka eluliselt usutavad. Argo Bogdanov püüab oma ütlusi tagantjärele sobitada kohtueelses menetluses tuvastatud asjaoludega, et kriminaalvastutusest vabaneda.

Eelnevat näitab kasvõi asjaolu, et kohtueelses menetluses ülekuulatuna kinnitas Argo Bogdanov seda, et ta on paar korda marihuaanat tarvitanud, kohtuistungil ülekuulatuna aga kinnitas, et on Toomas Tappo käest ostnud kanepit 7-l korral. Argo Bogdanov põhjendas tekkinud vastuolu kinnipidamisjärgse ehmatusega ja sellega, et tal oli lihtsam öelda paar korda. Argo Bogdanov väitis, et täpselt sellele, mida temalt küsiti, ta ka vastas. Argo Bogdanovi ütlustest nähtub see, et tal on olnud piisavalt aega toimikuga tutvuda, et telefonikõnede ja sõnumite sisu meelde tuletada. Kohtu arvates tõlgendab Argo Bogdanov jälitustoimingutega kogutud tõendeid eluliselt ebausutavalt, tema poolt toodud põhjendused ei ole veenvad ega loogilised. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada selline kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.04.2005 otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26.09.2005 otsuses nr 3-1-1-77-05 asunud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kaitsja ei taotlenud kohtulikul uurimisel jälitustoimingutega saadud tõendite kontrollimist, seega tema väide, et telefonikõned on kontekstist välja rebitud, mistõttu nende sisu tõlgendatakse meelevaldselt, ei ole asjakohane. Jälitustoimingu protokollidest järeldub see, et just Argo Bogdanov oli see isik, kes määras kindlaks selle, mil viisil omavahel suheldakse, kus ja millal kokku saadakse (näiteks xxxx meeste WC-s, kus eeldatavalt pole kaameraid; xxxx, xxxx). Argo Bogdanov tegi etteheiteid Toomas Tappole, et miks viimasel teine number väljas on; ta käskis Toomas Tappol korduvalt helistada kindlalt liinilt, samuti käskis ta helistada võõra numbri pealt; ta küsis Toomas Tappolt, et mis ajaks Toomas Tappo selle viimased osad kokku saab; ta uuris, kas Toomas Tappo liikuma pääseb; Toomas Tappo küsimusele, et kuhu, mis kell, vastas Argo Bogdanov, et nagu ikka. Kui tõepoolest uskuda Argo Bogdanovi juttu, et tema ostis aeg-ajalt Toomas Tappo käest väikses koguses kanepit enda tarbeks, siis oli taoline ettevaatlikkus ja konspiratiivsus tema seisukohast (kokkusaamised WC-des) ilmselgelt ülearune, mis näitab veelkord seda, et Argo Bogdanovi ütlused pole tõesed ning et omavahelised kokkusaamised xxxx toimusid talle narkootilise aine marihuaana müügist saadud raha üleandmise eesmärgil. Argo Bogdanov oli see isik, kes kontrollis Fred Selezovi (tuletas meelde, kas Fred Selezov ei ole midagi ära unustanud; kas Fred Selezov on ikka üksi). Argo Bogdanov oli selleks isikuks, kes tegi 12.03.2013 xxxx tulles telefoni teel ettepaneku Fred Selezovile kohtuda xxxx risti juures, andes korralduse Fred Selezovile ja Marius Sirelmetsale, kes oli Fred Selezoviga kaasas, 90,46 grammi marihuaanat, mille ta oli eelnevalt täpselt tuvastamata ajal ja kohas neile edasi andnud, xxxx juurde puu alla poolekslõigatud plastikkanistrisse ära peita, kust Toomas Tappo selle lõpuks Fred Selezovi juhendamisel 12.03.2013 kella 21.20 paiku omandas. Argo Bogdanov oli selleks isikuks, kes käis eelnevalt xxxx Toomas Tappoga kohtumas ja teda juhendamas marihuaana peidukoha leidmise osas, samuti juhendas Argo Bogdanov Toomas Tappot telefoni teel, kui viimane peidetud marihuaanat otsis. Kuna Argo Bogdanovit ennast ei olnud xxxx, vaid ta oli ida pool ja Toomas Tappo ikkagi peidetud marihuaanat ise üles ei leidnud, siis käskis Argo Bogdanov Toomas Tappol käia xxxx läbi ja rääkida Fred Selezoviga. Toomas Tappol Fred Selezovi telefoninumbrit ei olnud, mistõttu ta palus Argo Bogdanovil see oma telefoni peale saata, mida Argo Bogdanov ka tegi, käskides Toomas Tappol helistada Fred Selezovile võõra numbri pealt. Argo Bogdanov andis Fred Selezovile korralduse raha tuua (Fred Selezovi telefonikõne Marius Sirelmetsale, et plekki (raha) on vaja praegu, et mitte mulle noh, et ega mul ei ole vaja). Marius Sirelmets on ise tunnistanud, et maksis Argo Bogdanovile 50 eurot. Fred Selezovi telefonikõne Marius Sirelmetsale näitab seda, et Argo Bogdanov jagas korraldusi Fred Selezovile (Fred Selezov ütles Marius Sirelmetsale, et Argol on vaja sinuga kokku saada korra, sest Minika asjad on vaja ära võtta ja ära anda, mispeale Marius Sirelmets

ütles, et ta ei tea sellest midagi, et kuradi Anton (Anton Kozlov). Mis puutub Argo Bogdanovi ütlustesse, et see võis olla jaanuari lõpp 2013, kui Toomas Tappo xxxx baaris tema telefoni õllekannu uputas ja sellest tulenevalt pidi talle tasuma telefoni väärtuse summas 350 eurot, et osa sellest rahast ta saigi Toomas Tappolt xxxx ning et kokku said nad seal põhjusel, et ta tahtis Toomas Tappolt ka kanepit saada, kuid kanepit sel päeval ei olnud, siis Toomas Tappol polnud mingit põhjust nõustuda kokkusaamisega xxxx meeste ühistualetis, kuhu ta ise liiatigi ei osanud minna, kui tal kanepit kaasas ei olnud, sest raha telefoni eest ei pea üle andma võõraste pilkude eest varjatult taolises kohas, vaid seda oleks võinud üle anda kus iganes mujal. Toomas Tappo ütlustest ei nähtu seda, et tema oleks oma klientidega, kes temalt kanepit ostsid, kohtunud xxxx. Mis puutub Argo Bogdanovi ja Toomas Tappo kohtumistesse xxxx ja xxxx, siis ei ole eluliselt usutav, et narkootikumide müüja saab oma kliendiga kokku viimase poolt valitud kohas, kuhu müüja liiatigi ise minna ei oska (xxxx). Kokkusaamise kohta xxxx toas nr xxxx, märgib kohus seda, et Argo Bogdanov võis sel korral tõesti paluda Toomas Tappot, et viimane talle narkootikumide müügist saadud raha tooma tulles võtaks kaasa ka kanepit (telefonikõne, mille kohaselt Argo Bogdanov käsib Toomas Tappol võtta väike põõsas kaasa ka), sest Argo Bogdanov oli seal nädalavahetusel koos sõbraga, olles kodunt ära mitmendat päeva. Mis puutub Argo Bogdanovi ütlustesse 12.03.2013 osas, kui Toomas Tappo kahtlustatavana kinni peeti, siis need on täielikult ümber lükatud jälitustoimingutega saadud tõenditega. Fred Selezovi elukohast kapi otsast karbi seest leitud paberi kohta, kus oli tema nimi ja numbrid, oletas Argo Bogdanov, et see oli Fred Selezovil enda jaoks kirja pandud meelespea seoses temapoolsete hinnapäringutega, kuna läbi Fred Selezovi sai tema -35% allahindlust mõne kauba puhul. Puutuvalt Fred Selezovi elukohast xxxx läbiotsimise käigus avastatud A4 formaadis valgesse paberisse, märgib kohus seda, et jälitustoimingutega saadud tõenditest nähtuvalt kontrollis Argo Bogdanov marihuaana müügist saadud rahadega seonduvat nii otse kui ka läbi Fred Selezovi (Mihkel Mikvere saatis Fred Selezovile SMS-i teel võlgu olevate isikute andmed, Fred Selezov lubas asjad korda ajada, peale „neegri“, kelle käskis Mihkel Mikverel ise üles otsida). Eeltoodu näitab seda, et Fred Selezov pidas rahade üle arvestust, mida näitab ka Fred Selezovi elukohast leitud A4 formaadis paber, kus on nimi „Argole“ ja maksmisele kuuluv rahasumma, sest Fred Selezovi käest nõudis raha Argo Bogdanov. Kui uskuda Argo Bogdanovit, et sellel paberil olevad numbrid on tõenäoliselt mingite kaupade hinnad, mida tal õnnestus läbi Fred Selezovi -35% odavamalt saada, siis oleks pidanud seal olema ka mingi kauba nimetus ja seda kasvõi lühendatult, kui just ei olnud tegemist mingi ühe kaubaga, kuid seda oleks siis Argo Bogdanov pidanud mäletama. Tunnistajatest igaüks käesolevas kriminaalasjas, kes tänaval kanepit müüsid, oskas kirjeldada ning ilmselt teadiski kitsalt vaid teda ennast puudutavat osa, teadmata midagi Argo Bogdanovist, kelle heaks sisuliselt igapäevaselt töötati. Kui kõrvutada tunnistaja Toomas Tappo ütlusi eelkõige jälitustoimingute käigus saadud tõenditega, samuti äratundmiseks esitamise protokolliga 02.08.2013, mille kohaselt tunnistaja T Ms tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt Fred Selezovi, kui isiku, kelle nad 12.03.2013 Toomas Tappoga võtsid xxxx kaupluse juurest peale ja kes juhatas Toomas Tappole kätte marihuaana peidukoha, siis on üheselt selge see, et Toomas Tappo räägib oma ütlustes (isikud, kelle nimesid ta turvalisuse kaalutlustel ei soovinud nimetada) Argo Bogdanovist ja Fred Selezovist. Jälitustoimingu protokollides sisalduv teave kõrvutatuna kogumis teiste tõenditega annab kohtule alust järelduseks, et süüdistatav Argo Bogdanov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tõendikogumi pinnalt ei ole jäetud kõrvaldamata selliseid kahtlusi, mis tuleks tõlgendada Argo Bogdanovi kasuks. Argo Bogdanovil oli juhtiv ja koordineeriv roll (võttis

vastu otsuseid ja kontrollis kogu grupi tegevust) käesolevas kriminaalasjas narkootilise aine marihuaana käitlemisel talle esitatud süüdistuse kohaselt. Narkootilise aine edasiandmine, s.o käsutusõiguse üleandmine, mille abil suureneb käitlejate ring. Narkootilise aine üleandmine ei pea toimuma vahetult käest kätte, vaid võib seisneda ka aine mingisse kohta jätmises ja omandajale selle koha teatavaks tegemises. Kuna omandamisega on hõlmatud teine koosseisuline tunnus „valdamine“ ei kuulu see eraldi Argo Bogdanovile süüksarvamisele. Narkootilist ainet marihuaanat käitleva grupi tegevus oli Argo Bogdanovi kontrolli all, sest raha liikus lõpuks tagasi sinna, kust aine esialgselt tuli, s.o Argo Bogdanovile. Narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele on üldjuhul iseloomulik planeeritusse kõrge tase, süsteemsuse ja juhuslikkuse puudumine. See on täheldatav ka käesolevas asjas. Mis puutub kaitsja väitesse süüdistuse ebakonkreetsusest, siis narkokuriteod ongi väga spetsiifilised kuriteod, mistõttu on paljudel juhtudel ning ka käesoleval juhul süüdistuses kirjas, et „omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat“, „andis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas edasi suures koguses narkootilist ainet marihuaanat“. Kuna kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et kuritegu on toime pandud grupis teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu, siis ei ole õigustatud aine koguse jagamine kaastäideviijate vahel, iga kaastäideviija vastutab suure koguse aine käitlemise eest. KarS § 184 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) grupi poolt; 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et Argo Bogdanovi käitumises esinevad KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused (kuritegu on toime pandud kavatsetult), õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör palus oma süüdistuskõnes Viru Maakohtu 21.08.2013 määrusega arestitud Argo Bogdanovile kuuluva vara sülearvuti Asus ning Argo Bogdanovile kuuluv ja kolmanda isiku K Si nimele registreeritud vara sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, vabastada aresti alt. Kohus nõustub prokuröriga, sest arvestades süüdistatava Argo Bogdanovi, kolmanda isiku K Si ja tunnistaja S R ütlusi kogumis, ei ole välistatud, et nimetatud vara on soetatud täielikult (sülearvuti) või valdavas osas (xxxx) lähedastelt saadud rahaliste vahendite arvelt. Samas palus prokurör oma süüdistuskõnes KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Argo Bogdanovilt konfiskeerimise asendamise korras kriminaaltulu 14 400 eurot, lähtudes summa suuruse kindlaks määramisel sellest, et juba ainuüksi Toomas Tappo sai Argo Bogdanovilt marihuaanat 2 korda kuus alates 01.03.2012 kuni 10.03.2013. Prokurör lähtus oma arvutuses vähemalt 200 grammist marihuaanast kuus (prokuröri süüdistuskõnes ilmselt ekslikult nädalas), mida müüdi 20 eurot gramm. Seega laekus kuus marihuaana müügist vähemalt 4000 eurot. Kui iga grammi marihuaana müügist sai Toomas Tappo endale 5 eurot ja tema alluvuses töötanud isikud 3 eurot, seega kokku 8 eurot, läks kuus Argo Bogdanovile ja ka Fred Selezovile tagasi vähemalt 2400 eurot ehk siis aastas 2400x12=28 800 eurot. Seega, kui arvestada, et raha võis minna pooleks, sest ei ole teada, kui palju täpselt Fred Selezov sai (kuid kindlasti mitte rohkem kui pool), siis jääb Argo Bogdanovi kriminaaltuluks vähemalt 14 400 eurot.

KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks – kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.03.2011 otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20.02.2012 otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS § 831 puhul vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud arvutuskäiguga. Konfiskeerimise küsimust lahendades tuleb võrrelda süüdistatava legaalset sissetulekut tema tegeliku varandusliku olukorra ja elatustasemega. Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis annavad aluse järeldada seda, et Argo Bogdanovi tegevuseks on pikaajaliselt ja süsteemselt olnud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. Tegemist on kuriteoliigiga, millega kaasneb kriminaaltulu teenimine. Põhjendatud on kohaldada asenduskonfiskeerimist Argo Bogdanovi poolt narkootikumide müügist saadud, kriminaaltulu suhtes, millest osa oli ta kandnud tema kasutuses oleva isa V Bi pangakontole sularahas. Nii on tuvastatud, et aastal 2012 kanti pangakontole sularaha summas 35835 eurot ja 2013 (kuni 09.07.2013) summas 3630 eurot, kusjuures Argo Bogdanov on ise kandnud 3170 eurot. Argo Bogdanovil endal sissetulekud puudusid, mida ta ise ka kohtus kinnitas. Tulenevalt eeltoodust on alust arvata, et Argo Bogdanovi poolt tema kasutuses olevale pangakontole kantud sularaha näol oli tegemist kriminaaltuluga. Argo Bogdanovi puhul on tuvastatud, et ta on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ära kulutanud. Seega tuleb Argo Bogdanovi suhtes kohaldada KarS §-st 84 tulenevat asenduskonfiskeerimist. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendus Argo Bogdanovile esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistatav Argo Bogdanov tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi täielikult süüdi. Süüdistatav Argo Bogdanov kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta, mis kell nad Mjausse läksid. Tuli ta vist tookord A juurest, olles vindine. Ta mäletab, et see seltskond seisis laua juures. Ta tuli trepist alla, astudes neist mööda. Argo Bogdanovi väitel ei löönud ta käigu pealt kannatanut vastu kukalt, vaid läks kannatanust mööda ja seisis tema selja taha, hakates alkoholi tellima ja seistes baarileti ääres. Seejärel astus ta kannatanust mööda ja läks tellima, kui mingi hetk tundis, et mingi küünarnukk käis tal vastu selga. Ta keeras ümber ja siis lõi vastu kukalt, et mida sa õilmitsed. Argo Bogdanov tunnistas, et reageeris üle loomulikult. Kannatanu hakkas kohe tema kätt krabama. Ta võttis seda isikliku rünnakuna. Ta mitte ei

löönud kannatanut rusikaga näkku, vaid lahtise käega näo piirkonda, lükates eemale. Selle peale kannatanu taganes 2 sammu, tulles juba kahe löögiga. Argo Bogdanovi väitel oli ka temal hommikul nägu nagu kartul. Üks löök oli piisavalt tugev, et võttis virvendama minutiks. Selle ajaga, kui ta toibus, oli kannatanu tema nina alt ära läinud. Tal tekkis viha, tahtis kätte maksta ja läks kannatanule garderoobi järele ja lõi teda omakorda. Ta ei läinud välja sellepärast, et kannatanuga sinna kaklema minna, vaid turvamehed viskasid ta välja. Välja ta ei kutsunud kannatanut selleks, et viimast seal lõhki rebida, vaid selleks, et asi kohapeal ära lahendada. Politsei tulekust sai ta teada alles 2 päeva hiljem. Grupp oli seal tahes tahtmata, sest tund aega oli lõpuni ja enamus seltskonnast, kellel olid rahad otsas, olid väljas. Argo Bogdanov võttis omaks, et oma keevalise iseloomu ja alkoholi tõttu on tal 2 karistust peksmiste eest. Argo Bogdanovi sõnul tarvitab ta ka steroide ja kui steroide tarvitad, siis alkohol ja muud asjad põhjustavad kergelt ärrituvust. Hetke viha ja alkoholijoove kokku panna, see lihtsalt keeb üle ja hetke ajendil tegutsed. Loomulikult oleks ta pidanud mõtlema, kas see tasub ära või ei, kuna tal olid juba tingimised peal. Kannatanu T T kinnitas kohtuistungil, et 12.04.2013 oli tema sõbra sünnipäev xxxx, pärast mida läksid nad kella 2.45 paiku edasi ööklubisse Mjau. Neid oli kokku 10-12 inimest, täpselt ei osanud ta arvu öelda. Nad olid eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid Mjaus tema enam ei joonud, oli täie mõistuse juures. Nad olid kusagil pool tundi olnud, kui seisid laua ääres ja siis ühel hetkel lihtsalt keegi kõndis mööda ja lõi talle võmmu kuklasse. Ta vaatas vasakule, sõbrad seisid käed taskus, siis paremale, 2 inimest läksid mööda. T Te väitel astus ta paar sammu järele, haaras käest kinni ja küsis, mis mureks oli, peale mida sai löögi näo piirkonda, mingit vastust ta ei saanud. Miks talle võmm kuklasse anti ja siis löödi, sellest ta aru ei saanud. T Te sõnul tegi ta vastulöögid enda kaitseks, mäletab, et oli üks löök nina või suu piirkonda. Lööjaks oli Argo Bogdanov. Piletimüüjalt küsis ta nime ja müüja näitas kohe facebookist, isik oli sama, kes teda lõi ja sama isik istub ka kohtusaalis. Peale seda 2 turvameest tõmbasid Argo maha. Fuajees olid turvamehed ja sõbrad tema ümber, siis lõi Argo Bogdanov teda üle nende veel ühe korra ninajuure peale. Miks Argo Bogdanov veel lõi, sellest ta jällegi aru ei saanud. Argo Bogdanov kutsus teda ööklubist välja, et olukord seal lahendada. Välja ta ei läinud, sest sõbra jutu järgi väljas ootas vähemalt paarkümmend inimest. Lõpuks tuli politsei kohale. Ta sai endale rullis silma ja ninast tuli verd löögi tagajärjel. Kui politsei kohale tuli, siis oli Argo Bogdanov juba lahkunud, ilmselt ta kuulis, et politsei kutsuti. Järgmisel hommikul pöördus ta arsti poole, kus fikseeriti hematoom vasaku silmal all. Ta esitas tsiviilhagi summas 13,60 eurot, s.o visiiditasu ja ülikonna keemiline puhastus. Tunnistaja J L kinnitas kohtuistungil, et 12.04.2013 oli ta xxxx R M xxxx ja pärast seda läksid nad edasi Mjausse. Ta vaatas, et Mjau piletil oli kellaaeg peal 2.43. Mingi pool kuni kolmveerand tundi oli kõik korras. Nad seisid trepi all, kus neil oli väike laud, kõik ei mahtunud istuma ja osad seltskonnast seisid püsti. Nad rääkisid seal väikeste seltskondadena omavahel. J L väitel tuli siis trepist alla Argo Bogdanov ja nagu tõukas või müksas T. T küsis, mis juhtus ja selle peale kohe Argo Bogdanov lõi teda rusikaga näkku. J L sõnul ta siis Argo Bogdanovit ei tundnud, aga turvamees või keegi kohalik töötaja ütles neile lööja nime. Tegemist on sama isikuga, kes on kohtupingis. J L väitel lõi T siis korra vastu. Inimesed tulid vahele ja siis lõi Argo Bogdanov veel korra Tit rusikaga otse näkku. Mingit põhjust löömiseks ei olnud ja Argo Bogdanov ei öelnud ega selgitanud midagi. Pärast löömist kutsus Argo Bogdanov neid kõiki välja, nad ei olnud nõus minema. Sellel ajal olid juba turvamehed kohal, siis hakkasid kõik juba õue liikuma. Argo Bogdanov läks ka välja ja ta jäi nagu oma seltskonnaga neid ootama. Keegi rahva seast ütles, et politsei ja turvafirma tulevad, misjärel

läks kogu rahvas laiali. Argo Bogdanov lahkus ka. T viidi politseiautoga koju ja nemad lahkusid natukese aja pärast. Järgmisel hommikul oli Til silm täiesti must ja vaevu tuli lahti. Tunnistaja G K kinnitas kohtuistungil, et 12.04.2013 toimus sõbra sünnipäev xxxx. Seltskond otsustas kella 2.30 paiku, et võiks edasi minna Mjausse tähistama. Nende seltskond oli alkoholi tarvitanud mõõdukalt, keegi väga purjus ei olnud. Nad said umbes tund aega olla, kui ta nägi, et Argo tuli trepist alla. Trepi all seisis T ja Argo koksas Tit käega kuklasse, mispeale T haaras Argol käest kinni ja edasi läks kakluseks. Seda, et tegemist on Argo Bogdanoviga, said nad teada piletimüüjate käest, enne ta Argo Bogdanovit ei tundnud. Isik on sama, kes istub kohtusaalis. G K väitis, et kõigepealt oli võmm kuklasse ja siis Argo lõi Tit ühe korra näkku ning T siis enesekaitseks lõi vastu ühe või kaks korda. Edasi olid nad garderoobi juures, kus Argo veel Tit ühe korra näkku lõi ja teda välja kutsus. Nad jäid garderoobi juurde ja sõber E kutsus politsei, kes Ti hiljem koju viis. Politsei kohale jõudmise ajaks oli Argo Bogdanov kadunud. Til oli vasak silm kinni löödud, täiesti sinine ja nina juures oli ka midagi. Kannatanu T T on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 13,60 eurot. Meristo Õigusbüroo OÜ tasus 27.03.2014 süüdistatava Argo Bogdanovi eest kannatanu T Tele tsiviilhagi summas 13,60 eurot (V kd, tl 131). Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omab kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust patsiendikaart (I kd, tl 1-2), millest nähtub, et T T on pöördunud AS Rakvere Haigla EMO-sse 13.04.2013 kell 13.24 vigastuste fikseerimiseks ja avaldanud, et öösel on sattunud ööklubis kaklusesse, vasaku silma ümber hematoom, soovib vigastusi registreerida politseile avalduse esitamiseks. Objektiivne leid: vasaku silma ülalaug turses, hematoom, ninal kriimustus. Diagnoos: pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon hematoomiga. Edasine raviplaan (valu vastu käsimüügis olevad valuvaigistid). Kohus leiab, et süüdistatava Argo Bogdanovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendite kogumi pinnalt täielikult tõendamist leidnud. Puudub igasugune alus kahelda kannatanu T Te, samuti tunnistajate J L ja G K ütluste õigsuses, sest need ütlused on üldjoontes kattuvad, samuti toetab nimetatud isikute ütlusi patsiendikaart. Ka süüdistatav Argo Bogdanov on ennast nimetatud kuriteo toimepanemises põhimõtteliselt süüdi tunnistanud. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Kohtu arvates on Argo Bogdanov kuriteo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Argo Bogdanovi käitumises esinevad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused karistuse mõistmise osas. KarS § 184 lg 2 p 1,2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Argo Bogdanovi karistust kergendavad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas süü osaline tunnistamine ja tekitatud varalise kahju vabatahtlik hüvitamine, tema karistust raskendab KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas KarS § 58 p 1 kohaselt teo toimepanemine omakasu motiivil. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavat Argo Bogdanovit on varem 2-l korral kriminaalkorras karistatud (II kd, tl 1-7; III kd, tl 161-163), sealjuures väärib märkimist, et uued tahtlikud kuriteod, sealhulgas analoogse kuriteo KarS § 121 järgi, pani ta toime Pärnu Maakohtu 30.08.2012 otsusega määratud katseajal, mis näitab seda, et ta eelnevatest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi ei ole teinud. Argo Bogdanovi näol on tegemist vägivaldse isikuga, sest Viru Maakohtu 02.11.2010 otsusega on teda karistatud KarS § 274 lg 1 järgi (vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes) ja viimase otsusega KarS § 121 järgi (kehaline väärkohtlemine). Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega 06.08.2013 (III kd, tl 164-167) on Argo Bogdanovi suhtes kriminaalasjas nr 11240104345, milles teda kahtlustati KarS § 274 lg 1 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, menetlus lõpetatud KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. Argo Bogdanovit on väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud (II kd, tl 1-7), sealhulgas 2-l korral NPALS § 151 järgi. Karistusregistri õiendist ei nähtu, et väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid oleksid tal tasutud. KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane kuritegu. KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme isikuvastane kuritegu. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine KarS § 121 järgi, mis seda võimaldab, ei ole kõike eelnevat arvesse võttes millegagi põhjendatud. Kohus leiab, et süüdistatavat Argo Bogdanovit tuleb karistada kummagi §-i järgi vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi karistust mõistes arvestab kohus Argo Bogdanovi kõige suuremat teopanust, tema liidrirolli selles narkootilist ainet käitlevas isikute grupis. Argo Bogdanovi suhtes kuuluvad kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele on kohtu arvates käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu seisukoht menetluskulude osas. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 887,50 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud summa 327,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 737 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, võimaldab kohus neid KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ositi aasta jooksul.

Taotlus mõista välja riigieelarve vahenditest Argo Bogdanovi poolt Meristo Õigusbüroo OÜ-le tasutud õigusabi kulu kokku summas 2200 eurot, ei kuulu rahuldamisele, sest kohus mõistis Argo Bogdanovi süüdi mõlemas talle esitatud süüdistuses. Kohtu seisukoht asitõendite osas. Ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad (marihuaana), pulbrid, taimevarre tükid, ainetükkide ja taimepuru segu (ekspertiisiakt nr 13E-AN0361) ning üks roheline tablett (ekspertiisiakt nr 13E-AN0692), millised on jäetud EKEI keemiaosakonda, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel konfiskeerimisele ja hävitamisele. Asitõendid - T Mse kasutuses olevast sõiduautost xxxx registreerimismärgiga xxxx läbiotsimise käigus 12.03.2013 avastatud taskulamp, kilekott ja ZEN kõnekaardi ümbris; Toomas Tappo elukoha xxxx läbiotsimise käigus avastatud digitaalkaal, fooliumrull ja klaasist purk; Toomas Tappo poolt ütluste seostamisel olustikuga avastatud pooleks lõigatud valget värvi plastikkanister; A4 valget värvi paber, minigripp kilekott, milles 34 tk minigrippi ja lisaks 2 minigrippi, milles kummaski 22 tk minigrippkilekotti; Denis Ivašini elukoha xxxx läbiotsimisel 18.03.2013 avastatud 3 minigrippkilekotti ja kollast värvi kokkumurtud paber; Argo Bogdanovi elukoha xxxx läbiotsimise käigus avastatud Elisa kõnekaardi ümbris; Fred Selezovi elukoha xxxx läbiotsimisel äravõetud valget värvi plastikpurk, millel etikett kirjega „STANOZOLOL“ ja milles 6 tk valget värvi tabletti ning köögist avastatud süstal, milles vedelik, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Asitõendid - Toomas Tappo isiku läbivaatuse käigus 12.03.2013 avastatud mobiiltelefon NOKIA 100, IMEI nr xxxx ja selles olev ZEN kõnekaart; mobiiltelefon SAMSUNG GTC6712, IMEI nr xxxx ja telefonis olev EMT kõnekaart nr xxxx; Siim Bachausi kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon SAMSUNG SGH-F480 IMEI nr xxxx, milles ZEN kõnekaart nr xxxx; Argo Bogdanovi kinnipidamisel 27.05.2013 äravõetud mobiiltelefon NOKIA C5, milles Simpel kõnekaart; Fred Selezovi kinnipidamisel 27.05.2013 äravõetud mobiiltelefon NOKIA Lumia 800, milles EMT kõnekaart, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel isikutele tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eesistuja Heli Väinaste Rahvakohtunikud Meeli Tamberg ja Hillar Teetlok

Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. mai 2014 kohtuotsus Argo Bogdanovi süüdistusasjas muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 22.01.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Argo Bogdanovi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 22. jaanuaril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.