Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.05.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-6755
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mati Senkel
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.D , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.10.2013 ja lõpp 24.09.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.05.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista P.D-lt menetluskuluna riigituludesse 97,92 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud v ahenditest Adbokaadibüroo Mati Senkel kasuks 97,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkel’i poolt süüdimõistetu P.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 21.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2013 kohuotsusega KarS §121, § 120, § 136 lg 1, § 266 lg 1 ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2010 kuni 02.10.2010, s.o. 2 päeva ja 14.09.2012, s.o. 1 päev, kokku 3päeva loeti karistuse kandmise tähtaja hulka, vähendades karistust 3 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohtuistung: P.D taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise järgselt läheb elama emale kuuluvasse korterisse. Töökoht vabanemisel puudub. Kinnipeetav avaldas, et võtab ennast vabanedes töötukassas arvele ja seejärel otsib endale töökoha. Kinnipeetav avaldas, et on professionaalne kalur, töökogemus on sellel alal olemas. Lähivõrgustikus on ainult ema. Elukaaslasega kelle suhtes kuriteo toime pani enam ei suhtle. Vangistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav leidis, et on asjadest aru saanud. Suhted alkoholi ja narkootikumidega puuduvad. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et ei saa nõustuda prokuröri seisukohtadega. Iseloomustuse järgi on isik muutunud korralikumaks ja püüab järgida reegleid. Isik teadvustab enda probleemkohti ja samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on parimas eas töökoha leidmiseks. Kaitsja leidis, et kinnipeetava kuriteotoimepanemine elukaaslase näol on ära langenud, sest ta e i suhtle elukaaslasega juba üle kolme aasta. Kinnipeetava taotlus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varasemalt 12-l korral karistatud. Reaalset karistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kokkuvõttes raskemaks. Varasemalt oli karistatud korduvalt varavastaste kuritegude eest, kahel korral ka vägivallakuriteo eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik.
Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et riskianalüüsi hindamise tulemusena uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 %. Isik on kõrgohtlik ja riskiprotsent on kõrge. Kohus nõustub prokuröriga, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral oleks ühiskonna ohustatud. Kinnipeetav on vanglale avaldanud, et ta ei soovi pärast vabanemist uusi kuritegusid ega väärtegusid toime panna, kuid kõik oleneb püsiva töökoha leidmisest. Selleks, vältida uuesti kuriteo toimepanemist oleks kinnipeetaval vaja kindlat töökohta, kuid seda vabaduses talle garanteeritud ei ole. Isikul on vangla iseloomustusest nähtuvalt tasumata võlanõudeid ning see on ka põhjus miks ta pole asunud ametlikult tööle, sest isik ei soovi, et kohtutäiturid tema raha ära võtaks. Selles järeldab kohus, et vabaduses ametliku töökoha leidmine ei ole kinnipeetava jaoks prioriteetne, sest ta ei soovi sissetulekutest tasuda võlanõudeid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (karistatud väärteomenetluse korras AlkS § 70 alusel ), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – isikupuutumatuse, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.