lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-13260/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 16.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-13260/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-13260/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.01.20121-11-13260/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.08.20131-11-13260/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.04.20141-11-13260/52Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.01.20151-11-13260/56Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-13260

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.F, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 23. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu D.F määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 23.01.2012 otsusega tunnistati D.F süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel karistati teda kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 3 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust, millest arvati kantuks perioodil 15.03.201123.01.2012 kantud karistus. Kanda jäi 3 aastat 1 kuu 1 päev vangistust. Karistusaeg algas 24.01.2012 ja lõppeb 25.02.2015.
2.
Viru Maakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, garanteeritud töökoht ja ta soovib omandada keskhariduse, on tema mittevabastamist toetavad asjaolud siiski kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning tema vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Samuti näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ja õiguskuulekalt elada ka asjaolu, et ta on vangistuses toime pannud uue KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus märkis, et kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on tõenäosus, et ta paneb järgneva kahe aasta jooksul toime üldise korduva kuriteo 50%, vägivaldse kuriteo tõenäosus 47%. Seega on olemas arvestatav risk, et vabaduses jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kohus lisas, et kuivõrd D.F on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks sellega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.
3.D.F vaidlustas kohtumääruse määruskaebe korras, taotledes kohtulahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebuses rõhutab ta järgmist. 3.1 D.F tunnistab kuriteo toimepanemist ja kahetseb seda. Ta leiab, et vanglakaristuse oli ta ära teeninud ning see on talle kasuks tulnud. D.F arvab, et mõistusele tulemist kinnitab osaliselt ka tema pikaajaline viibimine Viru Vangla avavangla osakonnas (alates 26.06.2013). Kinnipeetava hinnangul annab tema usaldusväärsusest tõendust ka vangla seisukoht selles, et teda võib käitumise poolest pidada teistele noortele kinnipeetavatele eeskujuks. Järelikult oleks halb anda neile arusaam, et tema eeskuju mõttemaailma ja käitumise täieliku muutumise osas on hoopiski halb, sest see ei taga ennetähtaegset vabastamist. D.F peab vajalikuks tähelepanu pööramist ka temale koolist antud iseloomustusele ja sellele, et talle võimaldati korduvaid kojusõite veel vangla kinnisest osakonnast ja seda pärast uue kuriteo toimepanemist vanglas. D.F lisab, et isikumuutustega seoses on paranenud ka tema suhted perekonnaga, teda on hakatud usaldama ja toetama. See näitab, et pereliikmed on temale andestanud, mis eeldab vigade tunnistamist ja andeks palumisi, et ta on neid oma käitumisega häbistanud. Ta on ka läbinud vanglast võimaldatud sotsiaalprogramme ja mõistnud, milliseid tagajärgi tema teod kaasa tõid. Samuti on vangla veendunud, et tema poolt püstitatud eesmärgid on vastavuses tema suutlikkusega neid teostada ja ta vajab võimalust oma eluga edasi minna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et D.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega andnud hinnangu kohtule esitatud materjalidele ja teatavaks saanud asjaoludele nende kogumis ning jõudnud õigele järeldusele, et kinnipeetavat ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab D.F motivatsiooni õiguskuulekaks eluks, viimase aja head käitumist vangistuses, temal vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad D.F vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kuuel korral; katseajal jätkas uute seadusrikkumiste toimepanemist, eiras korduvalt registreerimiskohustust ning ei järginud üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud ajakavasid) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol, kuna vanglas on talle psühhiaatri poolt pandud alkoholi kuritarvitaja diagnoos). Läbinisti eeskujulikuks ei saa pidada D.F käitumist ka karistuse kandmise ajal, sest käesolevalt kannab ta liitkaristust muuhulgas vangistuses toime pandud kuriteo eest, s.o kaaskinnipeetava tervise kahjustamine (KarS § 121). Oluline on ka märkida, et D.F on vaatamata tema vaid kahekümnele eluaastale kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Selline kuritegelik aktiivsus annab aluse hinnata temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski võrdlemisi suureks. Taolist seisukohta kinnitavad ka vangla riskihindamise kõrged protsendid. Kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik, vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega ja määruskaebuses esitatud argumendid ringkonnakohtu vastavat seisukohta ei väära.
6.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.