Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihaldur Tarmo Villmani lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Tarmo Villmani lepingulise esindaja advokaat Margus Kiire kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
1.PPA Ida prefektuuris alustati 21.02.2012 kriminaalasjas nr 1240100725 menetlust KarS § 385 lg 1 tunnustel selles, et S.K. esitas füüsilise isiku pankrotimenetluses Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-46894 võlausaldajatele valeandmeid oma kohustuse kohta võlausaldaja S.A. ees.
1.1.Kriminaalmenetlus lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri nõusolekul PPA Ida prefektuuri 06.12.2013 määrusega, kuna ei leidnud tõendamist, et 22.03.2005 S.A. ja L.F. i vahel sõlmitud laenuleping oleks võltsing. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et laenuleping oleks koostatud hilisemal ajal, kui lepingul tähendatud kuupäev 22.03.2005. Seega ei ilmnenud L.F. i ja S.A. käitumises kuriteokoosseisu tunnuseid KarS §-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel puudub KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud alus S.K. le KarS § 385 järgi kahtlustuse esitamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
2.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, esitas S.K. pankrotihaldur Tarmo Villman 07.03.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri. Oma kaebuses palub ta tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ning jätkata kriminaalmenetlust põhjustel, et L.F. i, S.K. ja S.A. ütlused ei ole eluliselt usutavad ning nende tegudes ilmnevad kuritegude tunnused.
3.Riigiprokuratuuri 26.03.2014 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja leiti, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusotsuse tühistamiseks.
3.1.Analüüsinud kriminaalmenetluse materjale kogumis, tegi riigiprokurör järelduse, et kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et käsitletavad laenulepingud oleksid võltsitud. Laenulepingu reaalset sõlmimist ning sularaha üleandmist selle alusel tõendavad L.F. i ja S.K. pangakontode analüüsid ning L.F. i, S.A. ja S.K. ütlused. Asjaolu, et asjaosaliste ütlustes esinevad kaebuses väidetavad elulised ebausutavused, ei anna alust neile süüdistuse esitamiseks. Kaebaja ei näita, millised menetlustoimingud on tegemata või tuleks täiendavalt teostada, et isikute süüd tõendada.
3.2.Ülaltoodust lähtudes ei ole võimalik L.F. ile ja S.A. le süüdistust esitada intellektuaalses võltsimises KarS § 344 alusel. Isegi juhul, kui saaks tõendada dokumendi intellektuaalset võltsimist, oleks nimetatud kuritegu tulenevalt KarS § 81 lg 1 p-st 2 aegunud, kuna teod on toime pandud aastatel 2005 ja 2006.
4.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse T. Villmani lepinguline esindaja, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 26.03.2014 määrus ning jätkata L.F. i, S.A. ja S.K. suhtes kriminaalmenetlust.
4.1.Kaebaja arvates on kriminaalasjas vajalik viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks tuleks teostada läbiotsimine S.K. ja L.F. i kodus ning L.F. i töökohas. Läbiotsimise käigus on võimalik võtta ära isikute arvutid, kus peaks olema kõik e-kirjad, mis puudutavad nõudeavalduse esitamist S.K. pankrotimenetluses ning 22.03.2005 laenulepingu intellektuaalset võltsimist. Lisaks võiks e-kirjades kajastuda suhtlus S.A. ga.
4.2.Pankrotihaldur on seisukohal, et ebaõigesti on kohaldatud KarS § 81 lg 1 p-i 2. Kuriteoteate kohaselt ei ole kuriteosündmused toimunud aastal 2005, vaid aastal 2010, kuna intellektuaalne võltsimine toimus enne pankrotiavalduse kohtule esitamist.
4.3.S.K. , L.F. i ja S.A. poolt antud ütlused ei ole eluliselt usutavad. Määrusest nähtuvalt on menetleja analüüsinud L.F. i ja S.K. kontodel toimunud rahalisi liikumisi, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta Viru Maakohtu 23.12.2008 tsiviilasjas nr 2-06-24350 tehtud otsuse, millega tuvastati, et 08.04.2004 sai S.K. A.A. ilt sularahas laenu 3 500 000 krooni. Kahe laenulepingu järgi oli L.F. i ning S.K. kontodel kokku 6 miljonit krooni. Menetleja on ekslikult tuvastanud, et isikutel ei olnud teisi sularaha allikaid peale S.A. poolt antud laenu. Rahalised vahendid, mis kanti L.F. i, S.K. ja M.K. kontodele, pärinesid hoopis A.A. ilt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud lõpetatud kriminaalasja materjalide, Riigiprokuratuuri määruse ning T. Villmani esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 26.03.2014 määruse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 12240100725 lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab kohus vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
6.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse jätkamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
-2-
7.KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205 või 2051 kohaselt puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus.
7.1.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul esineb KrMS § 199 lg 1 p-s 1 toodud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kuna menetluse raames ei tuvastatud, et S.K. , L.F. i või S.A. tegevus vastaks mõnele kuriteokoosseisule.
8.Kaebaja arvates panid S.K. , L.F. ja S.A. toime dokumendi võltsimise, selle kasutamise ja vara varjamise pankrotimenetluses. Nimetatud tegude tuvastamisel oli oluliseks küsimuseks, kas 22.03.2005 L.F. i ja S.A. vahel sõlmitud laenuleping oli fiktiivne või mitte. Menetluse raames ei leitud tõendeid, mis kinnitaksid, et leping ei ole ehtne.
8.1.Menetleja on üle kuulanud S.K. , L.F. i ja S.A. ning isikute ütlused on omavahel kooskõlas ning ütlustes puuduvad olulised vastuolud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuigi pankrotihaldur leiab, et A.K. , L.F. i ja S.A. ütlused ei ole eluliselt usutavad, ei anna see alust isikuid automaatselt kahtlustada kuriteo toimepanemises. Menetleja on teostanud isikute kontoväljavõtete analüüsi ja erinevad päringuid ning kuulanud üle tunnistajaid, kuid olemasolevate tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et S.K. , L.F. ja S.A. oleksid pannud toime kuriteo.
8.2.Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluses ei ole võimalik viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid. Kaebaja poolt taotletud läbiotsimine ei annaks ilmselt soovitud tulemust, kuna sündmustest on möödas juba väga pikk aeg. Tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (RKKKo nr 3-1-1-12-07, p 8). Tulenevalt eeltoodust on prokuratuur õigustatult lõpetanud kriminaalasja nr 12240100725 menetluse.
9.Pankrotihalduri hinnangul ei arvestanud prokuratuur õigustamatult Viru Maakohtu 23.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-24350, millega tuvastati, et S.K. laenas A.A. ilt 3,5 miljonit krooni. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et raha laenamine A.A. ilt omaks käesolevas kriminaalmenetluses olulist tähtsust. Ka juhul, kui arvestada, et S.K. laenas A.A. ilt raha, ei muuda see L.F. i ja S.A. vahel 22.03.2005 sõlmitud laenulepingut automaatselt fiktiivseks. Kuna kriminaalmenetluses tuvastati, et 22.03.2005 sõlmitud laenuleping on ehtne, ei ole võimalik S.K. le, L.F. ile ja S.A. le esitada süüdistust kuriteoteates toodud kuritegude toimepanemises.
10.Kohus peab oluliseks tuua välja, et nõustub kaebuses toodud väitega, et KarS § 344 järgi kvalifitseeritav kuritegu ei ole aegunud juhul, kui see pandi toime 2010. aastal. Samas ei oma nimetatud asjaolu kriminaalasjas tähtsust, kuna menetlus on lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja seega ei ole tuvastatud, et kuritegu oleks üldse toime pandud. Kui ei tuvastata kuriteo toimepanemist, ei saa teha järeldusi ka selle toimepanemise aja kohta.
11.Kohus rõhutab, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Kuriteotunnuste esinemist hinnatakse vastavalt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Selliselt on toimitud ka antud asja raames ning põhjendatult on uurimisasutus ja ka prokuratuur leidnud, et puudub kuriteo alus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatavate kasuks.
12.Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja T. Villmani lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.
-3-
Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.