lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3039/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-3039/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3584
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus

Viljandi kohtumaja 14. mai 2014 nr 1-14-3039 (kohtueelses menetluses nr 12284000149) riik versus S.V, P.I, S.D ja Z.A kokkuleppemenetlus kohtuistung

Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör

kohtunik Aivar Hint Eleri Romantšuk Jüri Vissak

Süüdistatav

S.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; juhutööd; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7; § 424 järgi vandeadvokaat Anu Pärtel ([email protected])

Süüdistus Kaitsja (riigi õigusabi korras) Süüdistatav Süüdistus Kaitsja (riigi õigusabi korras) Süüdistatav Süüdistus Süüdistatav Süüdistus

P.I (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx töötab; plaatija; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7; § 121 järgi vandeadvokaat Raul Tosmann ([email protected]) S.D (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; juhutööd; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Z.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; juhutööd; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada S.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada S.V süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista S.V-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.-25.02.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda S.V kandmata karistuseks

vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.V-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui S.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada S.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada P.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; tunnistada P.I süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista P.I-le liitkaristus vangistusena 9 (üheksa) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 09.-10.01.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda P.I kandmata karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.I-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui P.I ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata P.I-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada P.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada S.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.D-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui S.D ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata S.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada S.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada Z.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.A-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui Z.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; KarS § 64 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 08.10.2012 otsusega Z.A-le mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada Z.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2.Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult H.E tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt S.V, P.I-lt ja S.D-lt 300 (kolmsada) eurot H.E kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult K.Õ e tsiviilhagi ning välja mõista P.I-lt 100 (ükssada) eurot K.Õ e kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult S.Je tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt S.V, ja Z.A-lt 100 (ükssada) eurot S.Je kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 S.V-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 607 (kuussada seitse) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 50 (viiskümmend) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 P.I-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 53 (viiskümmend kolm) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.3 S.D-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 607 (kuussada seitse) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 50 (viiskümmend) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.4 Z.A-lt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 571 (viissada seitsekümmend üks) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 47 (nelikümmend seitse) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 S.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 80,80 eurot (millest käibemaks 13,47 eurot) jätta riigi kanda; 2.4 S.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 88,80 eurot (millest käibemaks 14,80 eurot) jätta riigi kanda; 2.5 Z.A-le õigusabi osutamisega seonduva advokaadi sõidukulu 88,80 eurot (millest käibemaks 14,80 eurot) jätta riigi kanda; 2.6 vandeadvokaat Anu Pärteli kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 116 (ükssada kuusteist) eurot 88 senti (s.h käibemaks 19,48 eurot) rahuldada täies ulatuses; 2.7 vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 36 (kolmkümmend kuus) eurot (s.h käibemaks 6 eurot) rahuldada täies ulatuses. Selgitused kohtuotsusele

3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 114-3039“).

1.Süüdistused
1.1.Süüdistusest nähtuvalt on S.V toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on toime pannud varguse, grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi, mis seisnesid: 1) võttis ajavahemikul 18.07.12 kella 21:30-st kuni 19.07.2012 kella 05.30-ni isikute grupis koos S.D ja P.I-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xx x asuva kasvuhoone kõrvalt ära H.Ele kuuluva 500 liitrise alumiiniumist tünni väärtusega 300 (kolmsada) eurot; 2) isikuna, kes on toime pannud varguse, võttis ajavahemikul 07.08.12 kella 21:00-st kuni 08.08.2012 kella 07.40-ni isikute grupis koos Z.A ja T.U võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx x maja hoovis asunud puurist ära kaks S.Jile kuuluvat tõuküülikut koguväärtusega 100 (ükssada) eurot; 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 24.02.2014 kella 17.30 paiku Tartumaal Elva linnas Kulbilohu tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz Vito reg nr XXX XXX olles alkoholijoobes. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on P.I toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on toime pannud varguse, grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse, võttis ajavahemikul 18.07.12 kella 21:30-st kuni 19.07.2012 kella 05.30-ni isikute grupis koos S.D ja S.V-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx x asuva kasvuhoone kõrvalt ära H.Ele kuuluva 500 liitrise alumiiniumist tünni väärtusega 300 (kolmsada) eurot; 2) löömise ja teise inimese tervise kahjustamise KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et tema 13.12.2013 kella 00:00 paiku vastastikuse tüli ajal tekkinud rüseluse käigus lõi K.Õ ele paaril korral rusikaga vastu pead ning seejärel metallesemega vasaku kõrva, parema abaluu ja vasaku õlavarre piirkonda, millega põhjustas K.Õ ele füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: paremal pool selja piirkonnas abaluu all 2 cm pikkuse pindmise haava, vasaku õlavarre ülaosas 5 cm pikkuse pindmise haava ja vasakus kõrvas ca 1 cm pikkuse pindmise haava. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on S.D toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema võttis ajavahemikul 18.07.12 kella 21:30-st kuni 19.07.2012 kella 05.30-ni isikute grupis koos P.I ja S.V-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx x asuva kasvuhoone kõrvalt ära H.Ele kuuluva 500 liitrise alumiiniumist tünni väärtusega 300 (kolmsada) eurot. 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on Z.A toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on toime pannud röövimise, grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on toime pannud röövimise, võttis ajavahemikul 07.08.12 kella 21:00-st kuni 08.08.2012 kella 07.40-ni isikute grupis koos S.V ja Tanel Usinaga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Viljandimaal, Mõisaküla linnas, Heinamaa tn 9 maja hoovis asunud puurist ära kaks S.Jile kuuluvat tõuküülikut koguväärtusega 100 eurot.

2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) S.V KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista S.V-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st ajavahemik 24.-25. veebruarini 2014), mille vältel S.V oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.V ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2) P.I KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista P.I-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (st ajavahemik 09.-10. jaanuarini 2014), mille vältel P.I oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui P.I ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3) S.D KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4) Z.A KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Z.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 64 lg 2 viiakse Tartu Maakohtu 08.10.2012 otsusega Z.A-le mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

3.Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § 239 lg 1, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.2.Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.3.Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. H.E on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt S.V, P.I-lt ja S.D-lt 300 (kolmsada) eurot H.E kasuks. K.Õ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 100 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista P.I-lt 100 (ükssada) eurot K.Õ e kasuks.

S.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 100 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt S.V, ja Z.A-lt 100 (ükssada) eurot S.Je kasuks..

4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud osutamise eest maks (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava S.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 36 eurot. Süüdistatava S.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 116,88 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus S.V-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot. Süüdistatava P.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. Süüdistatava P.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 36 eurot. Süüdistatava S.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 160,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus S.D-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot. Süüdistatava Z.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 124,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Z.A-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 36 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 10,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) S.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 72 (36 + 36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 2) P.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 108 (72 + 36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 3) S.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 4) Z.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 36 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. S.V on kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.02.2014, seega on S.V viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. P.I on kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.01.2014, seega on P.I viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.