Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-2090
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
K.V süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 kokkuleppemenetluses
Prokurör
Prokuröri abi Ruti Kilg
Süüdistatav
K.V
järgi
elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati Tartu Maakohtu 02.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8900 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 05.12.2013. a Kaitsja
-
(kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Rein Napa)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.V KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada K.V-le mõistetud 1 aasta 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 02.12.2013. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 6 (kuus) kuu vangistuse arvelt ja mõista K.V liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust.
Mõistetud liitkaritusest jääb K.V 6 (kuus) kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 02.12.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8900 määratud tingimustel. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et ülejäänud liitkaristuse osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, jäetakse tingimisi K.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab 3 aasta pikkune katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista K.V-lt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel: 1546 (üks tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot Elion Ettevõtted AS (registrikood 10283074, arvelduskonto nr 221001135795 Swedbank AS) kasuks; 706 (seitsesada kuus) eurot 75 senti Koduliising OÜ (registrikood 10892531, arvelduskonto nr 221020191532 Swedbank AS) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.V-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu K.V süüdistatakse selles, et:
sai K.V enda valdusse riidekapi ning lubas tasuda ise igakuised maksed, kavatsusega jätta maksed tasumata ning riidekapp omastada. Kelmusega tekitas K.V kannatanu OÜ-le Koduliising 255 eurot varalist kahju.
K.V süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 kokkuleppele.
järgi ning mõista talle karistus vastavalt
Kannatanu AS Elion Ettevõtted on esitanud tsiviilhagi 1546 eurot ja kannatanu OÜ Koduliising 706,75 eurot. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa K.V-lt välja mõista sundraha. K.V on karistatud Tartu Maakohtu 02.2013. a otsusega tegude eest, mis on toime pandud detsembris 2012. a. Käesolevas asjas süüks arvatud kuriteod on toime pandud jaanuaris 2013. Seega oleks neid kriminaalasju olnud võimalik menetleda ühes menetluses. Selline kriminaalasjade eraldi menetlemine ei ole tingitud K.V käitumisest, mistõttu ei ole põhjendatud sundraha teistkordne väljamõistmine.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.