Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 09. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu määruskaebus
F.K
(F.K)
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 09. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu F.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 28.03.2011 otsusega mõisteti F.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.03.2009 otsuse järgi karistuse ärakandmata osa võtta (2 aastat 6 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 28.03.2011 ja lõpp 28.09.2015.
2.Viru Maakohtu 09.04.2014 määrusega jäeti F.K vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
1-10-5883/94
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
02.06.2015
2.1.
Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetavat on muuhulgas kahel viimasel korral karistatud varavastase kuriteo- röövimise eest.
Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo, röövimise vägivallaga. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused F.K puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.
2.2.Samuti viitab maakohus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. F.K on aga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud ebaviisaka käitumise ja kambris sigarettide valdamise eest.
2.3.Maakohus peab positiivseks, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, MTÜ Convictus tugigrupis ning omandanud riigikeele algtaseme. Alates 28.11.2011 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel ning omandab haridust Viru vanglas 8. klassis alates 2013/2014 õ/a. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressile XXX , kuhu omab ka sissekirjutust. Vabanemise korral garanteerib F.K-le töökoha OÜ XXX autojuhtekspediitor ametikohale.
2.4.Maakohus, arvestades F.K poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid , korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, tema käitumist vangistuses ja vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo- röövimise vägivallaga ja lisaks rikkus süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega kriminaalhooldus ei osuta F.K-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal jätkas kuritegude toimepanemist ja kohustuste rikkumist, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, muuhulgas viimased kaks kuritegu röövimised vägivallaga, korduvad Alkoholiseaduse ja NPAS rikkumised) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.
3.Viru Maakohtu 09.04.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu F.K, kes palub tühistada Viru Maakohtu 09.04.2014 määruse ja vabastada F.K vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse koostaja vaidlustab kaitsjatasu maksmise tähtaja, kuna see on liiga lühike (30 päeva). F.K kohaselt ei ole tal võimalik sellist summat vangistuses olles tasuda ning palub kaitsjatasu väljanõudmise peatada seniks, kuni isik on vangistusest vabanenud. -2-
3.2.Määruskaebuse kohaselt on kohus tutvunud prokuröri kirjalike seisukohtadega, kus prokurör on välja toonud vaid süüdimõistetu kõige negatiivsemad küljed. F.K leiab, et ta on vanglas viibides muutunud, läbinud sotsiaalprogramme ning koolitusi, hakanud hindama elu väärtust ja seetõttu ei ole ega teki tal tulevikus alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega probleeme. Määruskaebuse kohaselt ei saa kunagi väita, et inimene ei ole muutunud, kui talle ei ole antud võimalust selle tõestamiseks.
3.3.Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetul vabanemisel olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Samuti ootavad F.K vabanemist tema elukaaslane ning laps. Vangistuses käib süüdimõistetu nii koolis, omandab haridust, kui ka tööl, et oma võlgnevusi tasuda ning vabanedes oleks elu positiivsem ning liiguks paremuse poole.
3.4.Lisaks taotleb määruskaebuse esitaja, kui kohus ja prokurör ei ole veendunud, et isik suudab vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest, elektroonilise valve paigaldamist, et tal oleks võimalik ennast tõestada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et F.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu F.K määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja F.K ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta F.K enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, mõistetud liitkaristusele, käitumisele vangistuses ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et F.K omandab haridust, on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, ning osalenud MTÜ Convictus tugigrupis ja omandanud riigikeele algtaseme.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et F.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (võimaliku elu- ja töökoha olemasolu).
7.Ringkonnakohus ei nõustu kindlasti määruskaebuse väitega, et maakohus on F.K osas kohtumäärust tehes pinnapealselt või vähesel määral analüüsinud tema ennetähtaegse vabanemisega seoses tähtsust omavad asjaolusid, mistõttu on kohtumäärus tehtud ennatlikult või pealiskaudselt.
7.1.F.K on kriminaalkorras karistatud neli korda ning reaalset vangistust kannab F.K kolmandat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine F.K eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab eeltoodut ka asjaolu, et isik on uued kuriteod toime pannud katseajal, samuti rikkus ta süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.
7.2.Siinkohal, nõustudes ka maakohtu otsuses tooduga, rõhutab ringkonnakohus, et F.K on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda oma käitumist kontrollida ning eeldatavasti võib see probleeme kaasa tuua ka vabaduses viibides.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka F.K vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku käitumine vangistuse jooksul. F.K tunnistati süüdi varguse ning röövimise eest, olles ka varasemalt röövimise eest -3-
karistatud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvestades, et kuritegu on toime pandud vägivallaga, ei ole F.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.
9.Ringkonnakohus märgib, et kaitsjatasu kuulub tasumisele maakohtu otsuses märgitud tähtaja jooksul vastavalt üldisele korrale.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. F.K puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus F.K kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et F.K ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui süstemaatilise varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu F.K määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.