lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9783/59

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 12.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-9783/59
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9783/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.11.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-9783

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9783

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Talvi Vaske

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid E.T ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

E.T (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

05.05.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada E.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Ehte 9, 90503 Haapsalu) ning kohustada E.T järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.Kohaldada E.T suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
3.KrMS § 180 alusel mõista E.T-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „E.T , kohtuasi nr 1-12-9783, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
4.E.T-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.E.T vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele ja E.T-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati E.T süüdi KarS § 424 ja § 121 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 9 kuu ja 29-päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 238 tundi. Harju Maakohtu 04.11.2013.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele E.T-le Harju Maakohtu 07.11.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.10.2013.a ja lõpp on 17.08.2014.a. E.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on süstemaatiliselt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Omab alalist eluaset XXX, kus elab koos elukaaslase ja viimase 4 lapsega.

Enne vangistust töötas AS XXX ning vangistuse ajal töökoht säilib. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. E.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et E.T on leidnud endale uue elukaaslase XXX, kellega head ja toetavad suhted. Kodukülastusel väitis elukaaslane, et E.T on hoolitsev kaaslane temale ja võtab tema laste kasvatamisest osa nagu päris isa. Kuna XXX on E.T olnud suhteliselt vähe aega, siis eeldab, et tal puuduvad saarel kontaktid negatiivset mõju avaldavate isikutega. Ümbruskonnas kriminaalse taustaga isikuid ei ela. Elukaaslane elab XXX eramajas ja ka E.T on sellesse majja sissekirjutus. Maja juurde kuulub küllaltki suur õue- ala, kus vaja elukaaslase sõnul teha palju heakorratöid. Ka maja vajas vajalik remondi tegemine. Seetõttu ootab elukaaslane väga Mart Kallastet koju, et ta aitaks teda kodustes majapidamistöödes, mis naisterahvale üle jõu käivad. Töökoht E.T-le on garanteeritud AS XXX eletrikuna. Kriminaalhooldaja hinnangul on eeldused seaduskuulekaks eluks E.T olemas, kuna pere teda toetab ja töökoht samuti olemas. Kui isik ise ka on huvitatud oma elustiili muutmisest, ei tarbi alkoholi ega otsi kontakte kriminaalse taustaga isikutega, siis võib loota, et tema edaspidine elu võib kujuneda täisväärtuslikuks. E.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör on nõus E.T tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Isik kriminaalkorras karistatud korduvalt. Mitmel korral viibinud vanglas ja toimepannud kuriteod katseajal. On karistatud kelmuse, varguste, joobes juhtimiste ja füüsilise vägivalla kasutamise eest. Vanglas kannab karistust alates 19.10.2013.a. varguse eest. Karistusaja lõpp 17.08.2014.a. Vangistuse jooksul ei oma distsiplinaarkaristust. E.T loodab vabanemisel minna elama XXX. On garanteeritud töökoht – AS XXX elektrikuna. Vangla toetab E.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise, käitumiskontrolli kohaldamisega arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 32% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 23%. On kõrge oht, et kui isikul majanduslikud raskused, et ta paneb uue varavastase kuriteo. Eeltoodut arvestades prokurör nõustub Vangla arvamusega vabastada E.T tingimisi ennetähtaegselt, määrates lisakohustuse KarS § 75 alusel. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on valmis tegelema vabanedes oma alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et E.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema käitumine praeguse karistuse kandmise ajal vanglas olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud E.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, aga ka valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna viimase kohtuotsusega tunnistati E.T süüdi kehalise väärkohtlemise eest, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Toimepandud kuritegu näitab, et E.T on probleemid alkoholiga ning ka vangla on märkinud, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on E.T olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti elukaaslase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.T , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa E.T edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus arvestab ka kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, mille kohaselt on kriminaalhooldaja hinnangul E.T olemas eeldused seaduskuulekaks eluks, kuna pere teda toetab ja töökoht samuti olemas, kui isik ise ka on huvitatud oma elustiili muutmisest, ei tarbi alkoholi ega otsi kontakte kriminaalse taustaga isikutega, siis võib loota, et tema edaspidine elu võib kujuneda täisväärtuslikuks. E.T ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on vangla hinnanud 32 % ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on hinnanud 23%. Nimetatud näitajad ei ole kõrged ning annavad aluse uskuda, et kinnipeetaval on eeldused õiguskuulekaks eluks olemas. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.