Kohtulahend

registreerimisele;

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Sebastian Vassiljev ́it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas/kohtades, isikult/isikutelt ja ajal ajavahemikul alates 2013.a suve algusest kuni 16.01.2013.a, jätkuvalt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, s.o korraga 8-10 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Sebastian Vassiljev omandas ja valdas omandatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil ja andis ajavahemikul alates 2013.a suve algusest kuni 16.01.2014.a-ni väikeste koguste kaupa edasi menetluse käigus tuvastatud ja tuvastamata isikutele ning üht osa, s.o 5,22 grammi marihuaanat, mis oli pakendatud kokku seitsmesse minigripp kilekotti, mida Sebastian Vassiljev ei olnud jõudnud veel edasi anda, hoidis ta kuni 16.01.2014.a kellani 21.02 enda valduses, mil see Tallinnas Paldiski mnt 45A maja juures tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus tema valdusest leiti ja ära võeti. Nimelt andis Sebastian Vassiljev ajavahemikul alates 2013.a oktoobri keskpaigast kuni detsembrini 2013.a Tallinnas kokku viiel kuni kümnel korral igakordselt poole grammi kaupa (s.o väikeses koguses) narkootilist ainet marihuaanat edasi Carolina X. Samuti andis Sebastian Vassiljev ajavahemikul 2013.a juuni algusest kuni 2013.a detsembrikuu lõpuni Tallinnas Õismäe piirkonnas Järveotsa kandis kokku seitsmel-kaheksal korral igakordselt poole grammi kaupa (s.o väikeses koguses) narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi Verner X. Samuti andis Sebastian Vassiljev 07.01.2014.a Tallinnas Balti jaama piirkonnas ühe grammi (s.o väikeses koguses) narkootilist ainet marihuaanat edasi Karola Martverk ́ile. Samuti andis Sebastian Vassiljev ajavahemikul alates 2013.a augusti algusest kuni 2013.a detsembrikuu lõpuni Tallinnas Õismäe piirkonnas Järveotsa kandis ja Tallinnas Mustamäe piirkonnas korra nädalas kokku vähemalt kahekümnel korral igakordselt poole grammi kaupa (s.o väikeses koguses) narkootilist ainet marihuaanat edasi Mikk Mattias X. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega omandas Sebastian Vassiljev igakordselt narkootilist ainet marihuaanat suures koguses. Suures koguse narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega pani Sebastian Vassiljev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sebastian Vassiljev ́it selles tema andis alates 2013.a juunikuu algusest kuni 2013.a detsembrikuu lõpuni, sealhulgas ka pärast 14.11.2013.a-t, s.o pärast seda kui ta sai täisealiseks, Tallinnas Õismäe piirkonnas Järveotsa kandis poole grammi kaupa (s.o väikeses koguses) narkootilist ainet marihuaanat edasi nooremale kui 18-aastasele Verner X (sündinud XXX.a, tol hetkel 15-aastane). Samuti süüdistatakse Sebastian Vassiljev ́it selles, et tema andis täisealise isikuna alates 14.11.2013.a kuni 2013.a detsembrikuu lõpuni Tallinnas kokku kolmel korral poole grammi kaupa (s.o väikeses koguses) narkootilis tainet marihuaanat edasi nooremale kui 18-aastasele Mikk Mattias X (sündinud XXX.a, tol hetkel 15-aastane). Samuti süüdistatakse Sebastian Vassiljev ́it selles, et tema andis täisealise isikuna 07.01.2014.a Tallinnas Baltsi Jaama piirkonnas ühe grammi narkootilist ainet marihuaanat (s.o väikeses koguses) edasi nooremale kui 18-aastasele Karola X (sündinud XXX.a, tol hetkel 17-aastane). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega andis Sebastian Vassiljev igakordselt edasi narkootilist ainet väikeses koguses.

Täisealise isiku poolt narkootilise aine (marihuaana) väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule pani Sebastian Vassiljev toime KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sebastian Vassiljev ́it selles, et tema juhtis 23.11.2013.a kella 12.52 ajal Tallinnas Järveotsa tee 17 maja lähistel mootorsõidukit BMW 525, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove kanepis või selle töötlemisproduktis (marihuaana, hašiš vms) sisalduva tetrahüdrokannabinooli (THC) tarvitamise tagajärjel). Sellise käitumisega rikkus Sebastian Vassiljev liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jt) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani Sebastian Vassiljev mootorsõidukit joobeseisundis (narkojoove) juhtides toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sebastian Vassiljev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.05.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Sebastian Vassiljevi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 ja KarS § 185 lg1 järgi ja KarS § 63 alusel vangistusega 2 aastat. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kuid Sebastian Vassiljev ei pane 30 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustusena ei tohi Sebastian Vassiljev käitumiskontrolli ajal tarvitada narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (KarS § 75 lg 2 p 2, 7). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sebastian Vassiljev ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg kaks päeva, s.o 16.01.2014.a kuni 17.01.2014.a, mil ta oli kahtlustatavana kinni peetud. Asitõendid

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: • narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada. • digitaalkaal, pakendid (WC paberitükid, minigrip kliekotid), asuvad kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada; • mobiiltelefon Samsung, mis asub kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu 540 eurot, ekspertiisikulu 432 eurot ja koopiakulu 1 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-13 p 6 asunud seisukohale, et „kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).“ Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on teostatud DNA ekspertiis nr 14E-GE0079 ning eksperdiarvamuse kohaselt ei ole tuvastatud ekspertiisiks esitatud objektidelt võetud proovidest DNA profiile, mis oleksid seostatavad Sebastian Vassiljeviga. Seega ei aita ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus tõendina kaasa süüdistatava Sebastian Vassiljevi kriminaalasja lahendamisele. Samuti arvestab kohus S.Vassiljevi majanduslikku olukorda ja asjaolu, et S.Vassiljev on alles hiljuti saanud täisealiseks, tal puudub iseseisev sissetulek. Eelnevast johtuvalt jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel DNA ekspertiisikulu summas 969 eurot riigi kanda. Kaitsja ja süüdistatav esitasid taotluse menetluskulude ajatamiseks ja vähendamiseks , kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus kulude ajatamisega, kuid mitte vähendamisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda,

kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.