1-14-3998
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. mai 2014, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-3998 (14230200290)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor
Prokurör
Lauri Talumäe
Süüdistatav
H.M ik XXX, Eesti kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: XXXOÜ, tegevjuht, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2014 kuni 12.04.2014; alates 12.04.2014 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalkorras karistatud ühel korral, so: Harju Maakohtu 07.01.2013 otsusega KarS § 356 lg 1 - § 22 lg 2 järgi rahalise karistusega 240 päevamäära, so 816 eurot. Väärteokaristused puuduvad. Kohtueelsel menetlusel advokaat Raul Palmaru
Kaitsja
H.M-i süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada H.M-i suhtes lisakaristust, võttes H.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. H.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 5 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro, so kokku 533 (viissada kolmkümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE403300333416110002 Danske Bank Eesti filiaalis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „H.M, 1-143998, menetluskulud“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.M-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.04.2014 vahetult enne kella 22.53 Harjumaal, Tallinnas, Harju tn 1 maja juures mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l). H.M rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani H.M toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 07.05.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav H.M-i ja tema kaitsja Raul Palmaru vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 400 /nelisada/ päevamäära, lugedes päevamäära suuruseks 3,82 eurot /kolm eurot ja kaheksakümmend kaks senti/, so 1528 /tuhat viissada kakskümmend kaheksa/ eurot. 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2014 – 12.04.2014, so 2 /kaks/ päeva, seega, arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 394 /kolmsada üheksakümmend neli/ päevamäära, so 1505,08 eurot /tuhat viissada viis eurot ja kaheksa senti/. 3) KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 5 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424 ja §-dest 50 ja 68, asub kohus seisukohale, et H.M kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu. H.M on täisealine isik, kes on märkinud enesel töökoha olemasolu, millest kohus omakorda järeldab ka igakuist legaalselt saadavat sissetulekut. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Kuna süüdistatav ei taotlenud menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja määramist, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav kohustub menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.