Kohtulahend

Viru Maakohus oma määrusega nr 1-14-998 03.02.2014 andis loa vahistada kahtlustatav Jaak Reinomägi. Kriminaalasjas, milles Jaak Reinomägi kahtlustatakse, on olemas põhjendatud kuriteokahtlus ning tõendid, mis seda kahtlustust kinnitavad. Kohtul kujunes konkreetsete tõendite pinnalt veendumus, et just kahtlustatav Jaak Reinomägi võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatavat Jaak Reinomägi on varem kriminaalkorras 6-l korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kusjuures viimati karistati teda Viru Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1 (väljapressimine), 209 lg 2 p 1 (kelmus) järgi 2 aasta 8 kuulise vangistusega, millise karistuse kandmiselt vabanes ta 05.06.2011. Politsei andmetel oli Jaak Reinomägi Soomes kinni peetud varavastaste süütegude toimepanemise eest 30.11.2011 ning karistuse kandmiselt vabanes ta 08.06.2013 ja saadeti samal päeval riigist välja. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vanglakaristused, ei ole Jaak Reinomägile vajalikku mõju avaldanud, ta on jätkuvalt kuritegelikult aktiivne ja taaskord käitunud viisil, mis tõi kaasa temale uue kahtlustuse esitamise varavastase kuriteo toimepanemises. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 asunud seisukohale, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks ka vargused. Kohtu arvates tuli kahtlustatav Jaak Reinomägi uute analoogsete kuritegude toimepanemise vältimiseks vahistada, sest kergeimaliigilise tõkendiga - elukohast lahkumise keeluga ei ole kõike eeltoodut arvestades võimalik seda tagada. Kohus pidas vajalikuks märkida, et Jaak Reinomägi väidetav halb tervislik seisund, samuti vajadus hooldada haiget ema, ei takistanud teda käitumast viisil, mis tõi kaasa uue kahtlustuse esitamise. Vastupidi Jaak Reinomägi tunnistas, et ta oli kahtlustuses tähendatud ajal ja kohas alkoholijoobes, olles eelnevalt vennaga alkoholi tarvitanud. Viru Vanglas on võimalik tagada Jaak Reinomägile vajadusel vajalik arstiabi. Viru Maakohtu määrusele 03.02.2014 esitasid määruskaebuse nii kahtlustatav Jaak Reinomägi kui ka tema kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 26.02.2014 määrusega Viru Maakohtu 03.02.2014 vahistamismääruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu määrusele 26.02.2014 esitas määruskaebuse kahtlustatava Jaak Reinomägi kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik. Riigikohus oma määrusega 09.04.2014 otsustas kaitsja v.adv. Eduard Bulattšiku määruskaebust mitte menetleda, seega jõustus Viru Maakohtu 03.02.2014 vahistamismäärus Riigikohtu 09.04.2014 määrusega. 03.04.2014 saabus kohtule kahtlustatavalt Jaak Reinomägilt taotlus, lähtudes KrMS §-st 137, kontrollida vahistuse põhjendatust kriminaalasjas nr 14240100369. Viru Maakohtu määrusega nr 1-14-998 08.04.2014 jäeti kahtlustatava Jaak Reinomägi taotlus rahuldamata ning tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. 12.02.2014 saabus kohtule kahtlustatava Jaak Reinomägi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. 03.02.2014 toimunud kohtuistungil ta väitis, et tema poolt on erinevatesse kohtutesse esitatud õigusi tagavaid mitmeid kaebusi ning et lähimal ajal lubatakse haiglast koju tema ema, kellele tehti operatsioon. Muuhulgas väitis Jaak Reinomägi, et kannatab valu, millist põhjustab luumurd näopiirkonnas. Jaak Reinomägi palus enda mitte vangistamist, et saaks täieõiguslikult kaitsta õigusi viidatud kaebuste osas, et ta saaks olla toeks kodus emale ning et tuleks kõne alla arstlik ravi tema vigastuse osas. Jaak Reinomägi märgib oma taotluses, et tema poolt 03.02.2014 kohtuistungil öeldut ignoreeriti. Tema suhtes valitud tõkendit põhjendati kahtlusega, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist.

Arvestades kõiki asjaolusid kõrvaldab eespoolmärgitud kahtluse elektroonilise valve kohaldamine, mistõttu lähtudes KrMS § 1371 palub Jaak Reinomägi asendada vahistamine elektroonilise valvega. Kohus tegi 12.02.2014 järelepärimise Jaak Reinomägile, saamaks teada kontaktisiku nime (telefoni), kes võimaldaks kriminaalhooldusametnikul pääseda tema elukohta. 20.02.2014 sai kohus eelpoolnimetatud järelepärimisele Jaak Reinomägilt vastuse. 20.02.2014 tegi eeluurimiskohtunik kahtlustatava Jaak Reinomägi elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada juhindudes KrMS § 1371 lg 3 arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. 25.02.2014 andis Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse vanemkriminaalhooldusametnik Krista Schönberg arvamuse elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta, märkides, et 21.02.2014 on kontrollitud vahistatu Jaak Reinomägi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxxx. Antud aadressil asuv korter kuulub Jaak Reinomägi ema V-P R. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga. V-P R on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma korterisse. Antud eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kohus alustas kahtlustatava Jaak Reinomägi taotluse lahendamist 14.04.2014 videoistungil, kuid oli sunnitud asja arutamise edasi lükkama, sest taotluse esitaja soovis seda, kuna tal pea valutas. Kahtlustatav Jaak Reinomägi jäi kohtuistungil 08.05.2014 kohtule esitatud taotluse juurde, tuues välja konkreetselt need 3 põhjust, miks ta soovib vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Need põhjused on alljärgnevad: 1) Viru Vangla ei taga talle arstiabi; 2) ema jääb vajaliku hoolitsuseta; 3) tal jäävada kaitsmata kõik õigused kohtutesse esitatud asjades. Ta on palunud õigusabi, kuid talle pole seda antud. Vanglas pole tagatud kirjutusvahendeid ja paberit, tal pole sekretäri. Jaak Reinomägi väitel on tal õde, kes elab xxxx ja vend, kes elab xxxx. Vend ostis korteri ema korteri peale ja käib seal ahju kütmas, kuid venna poolt ei tule abi emale. Jaak Reinomägi sõnul sai ta 70 eurot töövõimetuspensioni ja 70 eurot töötu abiraha. Vargile läks ta põhjusel, et kohtu poolt oli nõue, et ta maksaks ära 250 eurot, kuid tal polnud seda raha kuskilt võtta. Prokurör ei toetanud kahtlustatava Jaak Reinomägi vahistuse asendamist elektroonilise valvega, viidates Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014 määrusele nr 1-13-11638, mis jäi jõusse Riigikohtus. Kohus on selles määruses rõhutanud, et elektrooniline valve piirab küll isiku liikumist, kuid sellega ei ole võimalik vältida uute kuritegude toimepanemist, kuid samas on seda ohtu võimalik vähendada isiku isoleerimisega ja vahi alla võtmisega. Kohus on rõhutanud ka seda, et tuleb kontrollida vahistamise aluseid ning vahistamisaluse olemasolu kontrollimisel tuleb arvesse võtta ka isiku hoiakut ja kalduvust panna toime teatud liiki kuritegusid, eelnevat elukäiku, isiklikke ja majanduslikke suhteid ning muid vahistamise küsimuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Prokurör leidis, et ei ole alust Jaak Reinomägi vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga ja palus kohut asendada vahistamine elektroonilise valvega, sest Jaak Reinomägi tõi välja 3 põhjust, miks tuleks seda teha. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lõikes 1 sätestatud

elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka. KarS § 751 lg 1 sätestab, et elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollile elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht. KrMS § 1371 lg 4 kohaselt kohaldatakse elektroonilist valvet kohtumäärusega. Elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KrMS § 137 lg 5 lähtuvalt eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute osavõtu elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. KrMS § 1371 lg 6 sätestab, et enne elektroonilise valve kohaldamise üle otsustamist tutvustab eeluurimiskohtunik või kohus kriminaalhooldaja arvamust kahtlustatava või süüdistatava elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlustatava Jaak Reinomägi taotlus asendada vahistamine kohustusega alluda KarS § 751 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Jaak Reinomägi vahistamise aluseks on põhjendatud kahtlus, et ta võib vabaduses jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega saab toimuda üksnes olukorras, kui on olemas põhjendatud kuriteokahtlus ja eksisteerib endiselt vähemalt üks KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, kuid vahistamisega taotletud eesmärki on võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivava meetmega. Kahtlustatava Jaak Reinomägi puhul esinevad nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus – võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Riigikohus on sedastanud, et vahistamisaluse kontrollimisel tuleb muuhulgas arvestada isiku kalduvusega panna toime teatud liiki kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 12.2). Selliseks kahtlustatavaks, keda on korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, on ka Jaak Reinomägi. Nüüdseks on Jaak Reinomägile esitatud kahtlustused kokku 3-s kuriteoepisoodis. Kahtlustatava Jaak Reinomägi halb tervislik seisund ja vajadus hoolitseda ema eest ei takistanud teda käitumast viisil, mis tõi kaasa temale uute kahtlustuste esitamise. Jaak Reinomägi ei saanud oma sõnul väidetavalt 250 euro saamiseks vargile minnes eeldada, et teda ei tabata ega vahistata. Seega seadis ta ise ennast teadlikult sellisesse olukorda, mille tagajärjel ei kannata mitte üksnes ta ise (ei saa ise arstile minna, mistõttu peab nüüd leppima vanglas pakutavate võimalustega arstiabi saamiseks ega saa oma kohtuasju vajalikul määral ajada, kuna vangla tingimustes on see raskendatud), vaid kannatab ka tema ema. Samas on Jaak Reinomägil õde ja vend, kellel on liiatigi korter emaga samas majas, mistõttu ei saa ema vajaliku hoolitsuseta jääda. Kahtlustatav Jaak Reinomägi on praeguseks hetkeks vahi all olnud veidi enam kui 3 kuud. Asjaolud, mis andsid alust Jaak Reinomägi vahistamiseks 2014.a veebruaris, ei ole tänaseks muutunud. Kohtu arvates ei ole elektrooniline valve Jaak Reinomägi puhul piisav meede, sest see piirab küll tema liikumisvabadust, kuid ei taga seda, et ta taas näiteks majanduslikust kitsikusest tingituna uusi varavastaseid kuritegusid toime ei pane. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 1371, KarS § 751 lg 1 eeluurimiskohtunik

m ä ä r a s: Jätta rahuldamata kahtlustatava JAAK REINOMÄGI (isikukood 36803165228, elukoht xxxx, viibib vahi all Viru Vanglas) taotlus asendada vahistamine kohustusega alluda KarS § 751 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Eeluurimiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.