lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1491/59

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 08.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-1491/59
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1014
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1491/26Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.08.20121-12-1491/32Tallinna Ringkonnakohus21.11.20121-12-1491/49Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-1491

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-1491

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Liane Peets

Kriminaalasi

Süüdimõistetu F.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu

F.P isikukood: XXX ; elukoht (vabanemisel): puudub

Kohtuistungi toimumise aeg

17.04.2014. a ja 05.05.2014. a (kaugkohtuistung id)

RESOLUTSIOON

Jätta F.P suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata . Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 30.08.2012. a otsusega on F.P süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. F.P on süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes F.P-le karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja

mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva, s .o 26.04.2011.a-27.04.2011.a, 28.02.2012.a-29.02.2012.a, 28.03.2012. a-29.03.2012. a ning lõplikuks karistuseks määrati 2 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistusaja kandmist arvestati alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 23.04.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2012. a ja lõppeb 16.06.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid F.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu F.P palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Prokurör palus jätta F.P suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna F.P ei ole elukohta.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ga ning kuulanud ära F.P ja prokuröri , leiab, et F.P suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2.Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused F.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 30.08.2012. a otsusega on F.P-le mõistetud liitkaristus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Eelnevalt on F.P süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.02.2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Toimepandud teo eest karistati F.P 1-aastase vangistusega. Olenemata sellest, et F.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.04.2011. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu 22 päeva vangistusega, on kohtu hinnangul F.P suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhte s pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. F.P on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab varavastaste kuritegude ja grupis omavolilise sissetungi eest. Kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. F.P on selgitanud, et varastanud on ta korteritest, autodest ja autosid. Kuritegusid on F.P toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuigi ta möönab, et „nähtavasti see

ei ole õige, et varastada raha saamiseks“. F.P sõnul on kõik tema tutvusringkonnas kriminaalselt karistatud. F.P tunnistab narkootikumide tarvitamist. Põhiliselt tarvitas F.P fentanüüli, kuid ka amfetamiini ja kan epit. F.P arvab, et kuna ta ei ole 2 aastat narkootikume tarvitanud, suudab ta sellest loobuda. Ravil ei näe F.P mõtet ja leiab, et see on aja ja raha raiskamine. F.P sõnul on ta „terve elu vanglas istunud“ ja ta „loodab, et ei hakka vabanemise korral kuritegusid toime panema“. F.P on veendunud, et „vargusi paneb ta toime ainult äärmistel juhtudel“. F.P ei ole kunagi töötanud, midagi õppinud ta kunagi ei ole. Ta on suur osa ajast veetnud vanglas karistust kandes. F.P käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud kinnipidamiskohas kehtivat õiguskorda järgiv. F.P-le on käesoleva karistuse kandmise ajal määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi. F.P on karistuse kandmise a jal läbinud 12 Sammu tugigrupi kohtumised ning õppinud riigikeelt. Viimatinimetatud õpingud on ta katkestanud isiklike probleemide tõttu omal soovil.

4.Kuigi F.P suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks , kuna F.P puudub vabanemise korral elukoht. Tartu Vangla edastatud materjalide kohaselt on F.P elukohaks pärast vabanemist cxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. F.P selgituste kohaselt elab seal tema tuttav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud teha nimetatud aadressile kodukülastust. Nimetatud korteri omanikuks on xxxxxxxxxxxxxxxxxa. Kohus tegi kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks teostada veelkordselt kodukülastus aadressile xxxxxxxxxxxxxxxnn. Kriminaalhooldusametnikuga võttis ühendust korteri omanik xxxxxxxxxxxxxxxxxa, kes teatas, et on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ema, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kannab käesoleval ajal karistust, F.P ei tunne ega anna nõusolekut selleks, et F.P asuks elama temale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt on kohus välja selgitanud, et F.P ei ole võimalik asuda vabanemisjärgselt elama korterisse asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx F.P on selgitanud, et vabanemise korral läheb ta Tallinnasse elama. Samas on tema selgitused olnud üldsõnalised ja ebamäärased. F.P on veendunud, et vabanemise korral on ta ise suuteline omale elukoha leidma. Praegusel ajal ei tea F.P kindlalt, kuhu ta elama läheb , kuid arvab, et tuttavate kaudu ta elukoha leiab. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja leiab, et kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, kui puudub kindel elukoht. Asja materjalidest ja väljaselgitatud asjaoludest ei tulene viiteid muid võimalike elukohtade kohta, mida kohus saaks kontrollida.
5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, kuna F.P puudub vabanemise korral elukoht, ei ole tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. K aristusjärgne käitumiskontroll ei saa nimetatud olukorras täita eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.