Kohtulahend

Haapsalu linnas. XXX sõlmisid lihtkirjalikud lepingud, millest üks eksemplar jäi neile ja kõik sõiduki dokumendid andsid XXX. XXX kindlasti ei müünud oma BMW XXXnimelisele isikule. XXX küsiti telefoni teel tema isikuandmeid. Meesterahvas oli rääkinud midagi auto ümbervormistamisest. Kindlasti XXX ei lubanud enda nimel mingit uut ostu – müügilepingut sõlmida, kuna auto ei olnud enam nende oma. Ta ei mäleta enam, kas helistas sellele isikule tagasi, kes XXX küsis isikuandmeid. XXXrentis selle auto edasi. XXX rääkis, et rentis BMW kellelegi, kes sõitis sellega Soome ning tagasi autot ei toonud. Isik, kes XXX rentis sõiduki, pidi ka võltsima XXX allkirja, et sõiduk ARKis ringi kirjutada. /tl 93-96/; Kahtlustatava XXX18.04.2012 ülekuulamise protokolliga, milles ta on andnud ütlusi, et 21.08.2010.a. Tallinnas koostatud sõiduki BMW reg.nr XXX müügileping on talle tuttav. See on tema poolt koostatud ja allkirjastatud, kuid XXX lubas talle tema eest müügilepingule allkirja panna. Alates 2010.a. maist kuni 2011.a. juulini elas ja töötas ta Soomes, kus ta sai tuttavaks XXX. 10.08.2010.a. nägi, et XXX hakkas kasutama valget värvi BMW reg.nr XXX. Kolm päeva enne 21.08.2010.a. müügilepingu koostamist XXXküsi temal, et kas ta saab Eesti temale kuuluva sõiduki BMW reg.nr XXX enda nimel registreerida. XXXnäitas mingit käsitsi koostatud müügilepingut, mille kohaselt ta ostis sõiduki. Mäletab, et müüjaks oli meesterahvas. Saades XXX registreerimistunnistuse, nägi ta, et sõiduki omanikuks on XXX , mitte meesterahvas. Eestisse tulles leidis ta sõiduki tegeliku omaniku XXX telefoninumbri ja helistas talle. Ta küsis, kas saab enda nimele sõiduki BMW reg.nr XXX registreerida, et kas peab selleks Haapsalusse sõitma või koostab müügilepingu ja paneb allkirja ise alla. XXX selgitas, et ei pea sõitma Haapsalusse ja võib müügilepingu ise allkirjastada. Selle kõne ajal teatas XXX oma isikukoodi. Seejärel koostas ta müügilepingu ja samal päeval vormistas antud sõiduki enda nimele. Paar tundi peale XXX helistamist helistas talle meesterahvas, kes ütles, et selle sõiduki eest ollakse võlgu. Peale seda teatas ta XXX , et ta tuleks Eestisse ja vormistaks antud sõiduki enda nimele ümber, mida ta ka tegi. Tema isiklikult XXX, XXXja L.T ́t ei tunne. Seda ta ei oska öelda, kes 14.08.2010.a. koostatud sõiduki BMW reg.nr XXX müügilepingu koostas. Antud sõidukiga on XXXsiiani võlgu umbes 400 eurot. Seda ta ei oska öelda, miks 24.08.2010.a. ARkis koostatud taotluses on tema Tallinna aadress ja registreerimistunnistusel Soome aadress. Ta ei oska öelda, miks sõiduki BMW reg.nr XXX müügileping on tema poolt koostatud 21.08.2010 aga ümbervormistamine toimus 24.08.2010.a. Tegelikult toimus see kõik ühel ja samal päeva 24.08.2010.a. koostas lepingu ja vormistas sõiduki ümber. /tl 64-68/; Tunnistaja XXX14.08.2012 ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tema ei tunne L.T ́t, XXX ́t, XXX ega XXX. XXXon tema töökaaslane. Sõiduki BMW reg.nr XXX ostis ta Helsinkis. Sõiduki ostis meesterahvalt, keda ta nägi esimest korda. Sõiduki ostis 1500 euro eest. Kohe maksis ta 100 eurot ja samal päeval, kui müüja tõi kummid maksis veel 500 eurot. Selle auto müügist kuulis ta tuttavalt töökaaslaselt ja müüja elas tema elukohast 200 meetri kaugusel. Sõiduki ost võis toimuda 14.08.2010.a. Helsingis tema kodu hoovis. Tema XXXt isikut tõendava dokumendi alusel ei kontrollinud. Isik ütles kõik ostu – müügi tehinguks vajalikud andmed peast. Sõiduki ostu-müügilepingu kirjutasid kohapeal kahes eksemplaris. Tunneb XXXnimelise isiku ära, kui tema pilti näeks. Müüja esitas talle tehnilise passi, kuid seda ta ei mäleta, kes sõiduki tehnilises passis omanik oli. Selle passiga ta võttis sõiduki arvele. Auto tehnilises passis oli naisterahva nimi. XXXotsis autoomaniku üles ja XXXregistreeris Eestis auto enda nimele. Paar kuud hiljem registreeris ta auto Tartus enda nimele. Tema ei olnud teadlik, et ta ostis XXX kuriteo tulemusena saadud vara. /tl 76-79/: Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabelitega, mille kohaselt tunnistaja XXXtundis fotolt nr 3 (L.T) all ära isiku, kes talle müüs auto. Tunneb isiku ära näo järgi. Ta ei kahtle selles. Fotol nr 3 olev mees müüs talle 14.08.2010. aastal Soomes Helsinkis sõiduki BMW325 TDI reg.nr XXX. /tl 80-84/;

Ekspertiisiakti nr 12E-DK0098, millee ekspert on andnud arvamuse, et 1 ja 2 05.06.2009.a. rendilepingul koopia aluseks oleva rentniku allkirja on kirjutanud L.T. 14.08.2010.a. XXX nimelt koostatud lepingu koopia aluseks oleva teksti on kirjutanud L.T . /tl 113116/; Harju Maakohtu 12.03.2013 otsust, mille kohaselt mõisteti kokkuleppemenetluse korras süüdi XXXKarS § 344 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud; KarS § 345 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 6 kuud vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata ning määrati 2 aastane katseaeg KarS § 75 kontrollnõuetega. Samuti mõisteti Gert Süllalt välja tsiviilhagi summas 3834,70 eurot XXXkasuks. /tl 135-137/; L.T ’e 12.02.2014 kinnipidamisprotokolli, mille kohaselt 12.02.2014.a. kell 19:32 peeti Tallinnas, Lootis 13 kinni L.T ning vabastati 13.02.2014.a. kell 13:55. /tl 145/; L.T’e 13.02.2014 ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et elab XXX. 05.06.2009.a. võttis ta Haapsalus rendile sõiduki BMW reg.nr XXX. 05.06.2009.a. koostatud sõiduki rendileping on tema poolt allkirjastatud. Ta ei mäleta, millal sõidukiga Soome sõitis. 14.08.2010.a. XXXja XXXvahel koostatud sõiduki BMW reg.nr XXX müügileping on koostatud ja allkirjastatud tema poolt. Ta ei tea, miks ta koostas müügilepingu XXXnimelt, kuna antud nimelist isikut ei eksisteeri. Tema meelest müüs ta sõiduki XXX 1200 euro eest. Enne sõiduki müüki ta XXXei tundnud. Sõidukit rendile võttes, tal ei olnud eesmärgiks sõidukit maha müüa. XXX. Eestisse tuli ta isa matustele ning tal on plaanis kolida isa majja aadressil XXX. Tema XXX ja XXXei tunne. On nõus hüvitama kahju osade kaupa. /tl 153-154/; Väljavõte süüdistatava 2008 aasta keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et Allan Saar ́el oli 2008. Aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 14 534 krooni. /tl 182/; Väljavõte karistusregistrist, millest nähtub, et L.T ́t ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on karistatud korduvalt rahatrahvidega. /tl 44-45/; Riigiprokuratuuri 10.03.2014 vastust koos lisade ja tõlkega, mille kohaselt süüdistuses märgitud dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on kuriteod ka selle võimalikus toimepanemise koha riigis. /tl 183-190/; Ülaltoodud tõendite on L.T süü tõendamist leidnud kolmes kuriteo episoodis, nii tema ena poolt antud ütlustega, mis kattuvad tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Süüdistatav L.T , et ta rentis kannatanult XXX sõiduki BMW325 reg.nr XXX, mille kohta on vormistatud rendileping, millest nähtus, et XXX andis 05.06.2009.a. sõiduki BMW reg.nr XXX L.T ́ele, kes pidi sõiduki tagastama 19.06.2009.a., mida tänase päevani ei ole tehtud, kuna L.T nimetas ennast XXX ja koostas ning vormistas müügileping ning müüs sõiduki edasi 14.08.2010.a. XXX nimele. Kuna kannatanule ei ole tagastatud sõidukit, siis on talle tekkinud kahju 3834,70 euro (60 000 krooni) ulatuses, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Tunnistaja XXX tundis fotolt ära L.T ́e, kes oli sõiduki BMW reg.nr XXX müüjaks. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 201 lg 1 ja § 344 lg 1 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus; KarS § 345 lg 1 alusel

on kuriteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. L.T on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolmes kuriteo episoodis. L.T ́el tuleb käesolevas kriminaalasjas tasuda menetluskulud kui ka tsiviilhagi. Süüdistataval puudub kindel sisstulek, tegemist on invaliidiga ning ta kasvatab ka 4 aastat tütart. Väärteokorras määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Seega leiab kohus, et süüdistatav on raskes majanduslikus olukorras ning ta ei ole võimeline kandma rahalist karistust. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteod. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et Allan Saar ́t tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada L.T ́t KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud; KarS § 344 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud , KarS § 345 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud ning mõistes KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega vangistusega 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik, seega on L.T ́ele mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka. Kohus leiab, et L.T ́e suhtes on võimalik vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi summas 3834,70 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud tsiviilhagi on tekitanud L.T. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävitamisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellea sarnast õigust. Ülaltoodud sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad L.T ́elt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5

kohaselt välja mõista toimiku koopia tasu 1,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt käekirjaekspertiisi summa 282 eurot. Kohtu hinnangul ei esine L.T ́el erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib anda mõistliku tähtaja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,5,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.T KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust; Süüdi tunnistada L.T KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust; Süüdi tunnistada L.T KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.02 – 13.02.2014.a. (2 päeva) lugeda karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus L.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui L.T 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.T ́ele määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.05.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista L.T ́elt tsiviilhagi summas 3834,70 eurot XXXkasuks (a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank). Välja mõista L.T ́elt sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 1,00 eurot, ekspertiisitasu 282 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 06. mai 2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid: XXXpoolt täidetud 3 müügilepingut, 14.08.2010.a. koostatud müügilepingu koopia 1lehel, 05.06.2009.a. koostatud rendilepingu koopia 1-lehel, 10 A4 lehte XXXallkirja ja käekirja proovidega, mis asuvad asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.