Kohtulahend

S

J S süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes on varem kohtu poolt karistatud kelmuse toimepanemise eest taas varalise kasu saamise eesmärgil, pettuse teel pani toime kelmuse, nimelt, lubas müüa K T jope Moncler maksumusega 99 eurot. 21.11.2011 sai ülekandega oma elukaaslase M S pangakontole, mida ka tema kasutas, K T raha summas 99 eurot jope eest ja 2.49 eurot postikulusid. Saanud raha summas 101.49 eurot kätte, ei saatnud ta ostjale lubatud jopet, aga raha omastas. Oma tegudega pani J S toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus J S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Antud kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. Kaitsja toetas prokuröri taotlust kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu J S suhtes ning palus taotluse rahuldada. Süüdistatav J S toetas prokuröri taotlust. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et prokuröri taotlus kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 203 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus 2(4)

1-13-11346 kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.09.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-7285 tunnistati J S süüdi Kars § 209 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.02.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 4 kuud vangistust võrra ning mõisteti J S lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustati J S üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrati J S ÜKT tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu V M tsiviilhagi summas 67,49 eurot rahuldati täielikult ning välja mõisteti J S 67 (kuuskümmend seitse) eurot 49 senti V M (arveldusarve nr XX SEB pank) kasuks tsiviilhagi katteks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.09.2012 kohtuotsus jõustus 21.09.2012. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.04.2014 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-12-7285 kriminaalhooldusametniku taotlus J S mõistetud karistuse täitmisele päramiseks rahuldati, pöörati J S Viru Maakohtu 05.09.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus – 17.04.2014 või kinnipidamise kuupäevast. Tõkend - vahistamine alates 17.04.2014 jäeti muutmata. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.04.2014 kohtumäärus jõustus 03.05.2014. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS §-s 203 lg 1 p 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et J S süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis on teise raskusastme kuriteo. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb toimepandut. Tsiviilhagi on täielikult kannatanule hüvitatud. Kohus toetas prokuratuuri seisukohta, et menetletava kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes J S Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.09.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega. J S on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Samuti kohus võtab arvesse, et käesoleva kriminaalasja raames on tegemist episoodiga, mis leidis aset enne Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.09.2012 kohtuotsuse tegemist ning antud kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus leiab, et on piisavalt põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine J S suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuna käesolevas kriminaalasjas kohaldatav karistus oleks tühine võrreldes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.09.2012 kohtuotsuse nr 1-12-7285 alusel mõistetud karistusega. Seega tuleb lõpetada kriminaalmenetlus J S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik.

3(4)

1-13-11346 KrMS § 203 alusel ei saa kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (KrMS § 385 p 10) esitada määruskaebust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1, § 274 lg 5 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.