lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-15581/125

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 06.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-15581/125
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-15581/23Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.04.20111-08-15581/46Tallinna Ringkonnakohus23.09.20111-08-15581/119Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja09.04.20141-08-15581/254Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.02.20151-08-15581/281Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-15581

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 9. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vitali Gorkovi kaitsja advokaat Raivo Bergson, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 9. aprilli 2014 määrus jätta muutmata. Vitali Gorkovi kaitsja advokaat Raivo Bergsoni määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. Gorkov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.12.2011. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.2010 ja lõppeb 20.03.2018.
2.Tartu Maakohtu 09.04.2014 määrusega jäeti V. Gorkov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid alljärgmised. 2.1 V. Gorkovi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste ja vägivallakuritegude toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 27.11.2009. Uue kuriteo (mille eest kannab käesoleval ajal karistust) pani ta toime juba 20.03.2010. V. Gorkovi selgituste kohaselt ei ole ta narkootilisi aineid tarvitanud ja kuriteo (suures koguses narkootilise aine omandamise, vedamise ja hoidmise) pani ta toime raha teenimise eesmärgil. Narkootilise aine kogus, mida V. Gorkov grupis käitles on märkimisväärne, s.o 939,8 g, puhast ainet amfetamiini 112,69 g. 2.2 Maakohus pidas positiivseks, et V. Gorkov on motiveeritud vabaduses käituma õiguskuulekalt ja on enda selgituste kohaselt saanud aru, et ei soovi jätkata kuritegelikku

tegutsemisviisi. Tunnustamisväärne on ka asjaolu, et V. Gorkov on karistuse kandmise ajal olnud aktiivne ja tegelenud kuriteoriske maandavate tegevustega. Ta on osalenud majandustöödel, läbinud programmi „Sinu Valik“, on õppinud eesti keelt A1, A2, B1 tasemel ja õpib alates septembrist 2013 keevitaja elukutset. V. Gorkovi on tunnustatud tänukirja ja diplomiga. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on V. Gorkovil toetavad lähedased, kindel elukoht abikaasa üüritavas korteris ja võimalus asuda tööle XXX OÜ-sse või XXX OÜ-sse. Algselt on V. Gorkovil plaanis alustada tööd XXX OÜ-s keevitajana. Tema sissetulekuks on 500-530 eurot. V. Gorkovi sõnul ei oleks saadav sissetulek piisav äraelamiseks, kuid lähedased on nõus teda materiaalselt toetama. Samuti töötab V. Gorkovi abikaasa. 2.3 Kohus leidis, et V. Gorkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole vaatamata tema suhtes esinevatele hulgalistele positiivsetele asjaoludele siiski põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Arvestades V. Gorkovi varasemat elukäiku, ei võimalda tema vabastamist praeguseks ärakantud karistusaeg. Kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse V. Gorkovi kaitsja advokaat R. Bergson, kes taotleb maakohtu lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 3.1 Kaitsja hinnangul tuleks V. Gorkovi puhul lisaks arvesse võtta asjaolu, et ta abiellus pärast vangistust, st tal on nüüd täiendav toetus aktiivselt tema vabanemise poolt seisva abikaasa näol. Kahtlemata seisab abikaasa hea ka selle eest, et V. Gorkov käituks vabaduses seaduskuulekalt ega rikuks talle elektroonilise valve ajaks kehtestatavaid nõudeid. V. Gorkovil on kõik eeldused seaduskuulekas eluks. Tal on garanteeritud töökoht normaalse palgaga, toetav perekond, elukoht jne. 3.2 Õigeks ei pea kaitsja maakohtu seisukohta, mille kohaselt on V. Gorkov kandnud ära vaid natuke enam kui poole karistusest ja tema ennetähtaegne vabastamine ei ole kooskõlas karistuse eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 76 sätestab, et esimese astme kuritegude puhul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise valve alla just pärast poole karistusaja ärakandmist. 3.3 Kaitsja arvates ei arvestanud kohus sellega, et V. Gorkov pani KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime grupi lihtliikmena ja talle mõistetud karistus oli vaatamata korduvale varasemale karistatusele alla poole sanktsioonis ettenähtud karistusest. Tema kuritegu ei leidnud laia kajastamist meedias, mistõttu V. Gorkovi vabanemine ei oleks üldsuse silmis šokeeriv. Kaitsja juhib tähelepanu ka asjaolule, et V. Gorkovi kriminaalasja arutamisel riiklikku süüdistust esindanud prokurör Taavi Pern ei ole kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ning leiab samuti, et V. Gorkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
5.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et V. Gorkov on vangistuse ajal teinud edusamme - hoidunud distsipliinirikkumistest, tegelenud kuriteoriske maandavate tegevustega, osalenud majandustöödel, õppinud elukutset ning võtnud osa riigikeele kursustest. Samuti hindab kohtukolleegium positiivseks temal vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toe. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V. Gorkovi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole käesoleval ajal piisavad tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
6.V. Gorkov kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuna kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tulenevalt süüdimõistetu kuriteo raskusest (tegemist on I astme rahvatervise vastu suunatud kuriteoga), ei ole tema vabastamine praegusel ajal veel põhjendatud. Nimelt on tema poolt ära kantud vangistusaeg (natuke üle 4 aasta) ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle Harju Maakohtu 11.04.2011 mõistetud 8 aasta pikkuse karistusega. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud (seda vaatamata asjaolule, kas süüdimõistetu kriminaalasi omal ajal meedias avalikku kajastamist leidis või mitte) ja oleks vastuolus ka üldpreventiivsete kaalutlustega ning eesmärgiga mõjutada süüdimõistetut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda V. Gorkovi kirjeldavad positiivsed asjaolud veel järeldada, et mõistetud vangistus oleks oma eesmärgi juba täitnud ja süüdimõistetu suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Olgu mainitud, et kinnipeetav on vanglakaristust kandnud ka varem, kuid viimase karistuse kandmiselt vabanedes pani ta juba 4 kuud hiljem toime uue kuriteo. Seega ei avaldanud 4 aasta pikkune vangistus temale seaduskuulekusele suunavat mõju.
7.Määruskaebuses esitatud argumendid ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei väära. Maakohus on kaitsja loetletud positiivseid asjaolusid igakülgselt arvesse võtnud, kuid leidnud põhjendatult, et need ei ole V. Gorkovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks piisavad. Vastupidisele seisukohale ei veena kriminaalkolleegiumit ka määruskaebuses märgitu süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemisest grupi lihtliikmena ega kaitsja poolt esitatud riigiprokurör T. Perni seisukoht. Viimasega seoses selgitab kolleegium, et võtab riigiprokuröri seisukoha küll arvesse, kuid ei käsitle seda apellatsioonikohtu jaoks siduvana. Seoses kaitsja väitega, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda kinnipeetava kandmata karistusaja pikkusele (vt kaitsja väide määruse p-s 3.2), märgib ringkonnakohus järgnevat. Süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on V. Gorkovile see subjektiivne õigus tagatud, kuna kohus on kaalunud KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid ning jõudnud veendumusele, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on käesoleval hetkel ennatlik.
8.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei sisalda väiteid, mis tooksid kaasa esimese kohtuastme lahendi tühistamise. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.