Kohtulahend

kanda 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda O.R poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

SÜÜDISTUSED

O.R süüdistatakse selles, et teda karistati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-967 mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimise eest KarS § 424 alusel vangistusega 4 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 236 tundi ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, milline otsus jõustus kohtuotsuse tegemisele järgneval päeval 04.02.2014 ja lisakaristus pöörati täitmisele 06.02.2014 kell 09.32, mil saadeti kohtuotsus Maanteeameti liiklusregistrile. O.R juhtis 06.veebruaril 2014 kella 18.55 ajal Lääne maakonnas Ridala vallas Rohukülas Aäsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 81 kilomeetril T Ukuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga * alkoholijoobes, kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM- 0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,48 mg/l +- 0,14 mg/l, seega oli tal alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,34 mg/l. Sellise tegevusega pani O.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani O.R toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse O.R selles, et teda karistati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-967 mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimise eest KarS § 424 alusel vangistusega 4 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 236 tundi ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, milline otsus jõustus kohtuotsuse tegemisele järgneval päeval 04.02.2014 ja lisakaristus pöörati täitmisele 06.02.2014 kell 09.32, mil saadeti kohtuotsus Maanteeameti liiklusregistrile. O.R juhtis 07.veebruaril 2014 kella 18.45 ajal Lääne maakonnas Ridala vallas Rohukülas Aäsmäe -Haapsalu-Rohuküla maantee 81 kilomeetril T U kuuluvat ja tema seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit– sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga * alkoholijoobes, kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,37 mg/l± 0,12 mg/l kohta, seega oli tal alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,25 mg/l kohta. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. O.R tunnistas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava te kuritegude toimepanemist. Andis kohtus ütlusi, et sõitis autoga, sest koju tahtis min na. On sellest väga kahju, et nii läks . Sellest sai aru, et joobes mootorsõidukit juhtida ei tohi, ei oska vastata, miks seda tegi. 06. veebruar oli juba kinni peetud ja paigutati politsei arestimajja ja 07.02 sõitis uuesti alkoholijoobes, sest oli paha olla ja võttis peale. Viina, Rohuküla sadamas autos sees. Tl 21 olev väljavõte politsei andmebaasist näitab, et O.R oli auto reg.nr * kasutaja.

O.R poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka tunnistaja M.K ütlused, kelle sõnade kohaselt 06.02.2014 pidas Rohuküla sadamas kinni ühe mootorsõiduki juhi joobeseisundi kahtlusega, tuli väljakutse ja auto number oli teada ja antud isik oli ostnud pileti kella seitsmesele praamile. Selleks isikuks oli süüdistatav O.R, tuvastasid isiku ka. Kinnipidamine toimus enne 7, sõitsid kõige ette. Autod ootasid, praam tuli sisse ja hakkas autode peale laadimine. Kõik sõiduautod pandi peale ja üks auto jäi keset platsi, Ford Mondeo, ta seisis oma minut aega seal. Ja siis hakkas tema poole liikuma. Liikluspolitseinik Lukk andis peatumismärguande, suunas kõrvale et ta praamile ei läheks. Pani käe kapotile ja O.R muudkui nõkutas edasi sõita ja tema muudkui taganes. Siis O.R jäi seisma ja siis ta puhus indikaatorvahendisse, oli kriminaalne joove üle ühe mg liitri kohta. O.R suhtes indikaatorvahendi kasutamist 06.02.2014 kell 18.55 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 17/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Edasi selgitas tunnistaja M.K, et panid auto uksed lukku, auto jäi sadamasse ja O.R viisid jaoskonda, kus toimus puhumine tõenduslikku alkomeetrisse ja näitas kriminaalset joovet, võis olla 1,34. Tl 18-19 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 06.02.2014 kell 19.35 kasutati O.R suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,34 mg/l. Tl 20 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. 06.02.2014 O.R seisundit kirjeldas tunnistaja M.K - t a oli väga aeglane, autost välja tulemine oli ka aeglane, aga ta sai aru, kellega on tegemist. T al olid ka tasakaaluhäired, aga tal oli vist jalaga ka midagi, et katki vist, et ei teagi, millega seoses tasakaaluhäired olid. Aga dokumentide otsimisega olid tal väga suured probleemid, et neid ta kuidagi ei leidnud. Ta ei eitanud, et on alkoholi tarvitanud, aga lõpuks sai aru, et ta on töökoha kaotanud ja hiljem selgus, et tal oli juhtimisõigus samasuguse teo eest ära võetud. Joobeseisundi kontrollimise protokollist tulenevalt /tl 17 pöördel/, oli 06.02 O.R reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, ajataju selge, koordinatsioon väga häiritud, käitumine unine. Tl 23- 24 olevast kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et O.R on seoses kahtlustusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 06.02.2014 kell 18.55 ja vabastatud 07.02.2014 kell 11.45. 07.02 sündmuse kohta andis tunnistaja M.K ütlusi, et järgmine päev tuli uus kutse, et sa ma auto sadamas, juht tarvitanud rooli taga alkoholi. Teade tuli poole 7 paiku õhtul. Jõudsid samamoodi sadamasse kui toimus autode peale laadimine. Kui viimast rida hakati peale laadima, siis O.R jõudis oma autoga natuke liikuda, nii pool meetrit, ees ja taga olid tal autod, aga kuna eelmine päev oli aru saada, et tal on pidamisega raskusi, siis jooksis auto juurde, sai ukse lahti, tal oli käik sees ja andis seadusliku korralduse, et ta tuleks autost välja. Oli tunda ka alkoholilõhna autos. Lukk pani indikaatorvahendisse puhuma ja see oli 1, 5 või 1,6 mg/l kohta. Siis pealelaadija ütles, et auto takistab tagumisi sõidukeid. Istus auto rooli ja parkis auto kõrvale. O.R suhtes indikaatorvahendi kasutamist 07.02.2014 kell 18.45 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 31/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Tunnistaja M.K sõnade kohaselt toimetasid O.R jaoskonda, puhus tõenduslikku alkomeetrisse, 1,15 oli vist näit ja siis kahtlustatavana kinnipidamine ja siis vaatasid, et keegi tuleks autole järgi, et ta ise enam kolmandat korda ei sõidaks. Tl 32-33 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 07.02.2014 kell 19.09 kasutati O.R suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,25 mg/l. Tl 34 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud.

Tunnistaja M.K kirjeldab O.R seisundit 07.02 järgmiselt - t uikumine oli, alkoholilõhnad olid, välised tunnused olid. Mõlemad korrad autos oli üksinda. O.R ei olnud agressiivne, oli aeglane. Autost oli tal raske välja tulla, millest see tingitud oli, seda ei tea. Ta pidas ennast väga rahulikult üleval. Tl 35-36 olevast kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et O.R on seoses kahtlustusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 07.02.2014 kell 18.45 ja vabastatud 07.02.2014 kell 17.40. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lähtudes eelkirjeldatud seadusesätetest oli O.R 06.02.2014 ja 07.02.2014 mootorsõiduki juhina joobeseisundis. Tunnistaja M.K andis ütlusi, et O.R olid tasakaaluhäired. Kaitsja leidis, et tasakaaluhäired võisid olla seotud O.R terviseseisundiga, mitte tingitud joobest ja esitas kohtule O.R terviseseisundi kirjelduse /tl 46-49/. Kohus leiab, et terviseseisundi kirjeldusest tulenevalt võisid tasakaaluhäired tõepoolest olla seostud ka funktsioonihäiretega, kuid kohus leiab, et O.R kui mootorsõiduki juhi joobeseisund on tuvastatud vastavalt seadusele tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.R on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teod, mis täidavad KarS § 424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et O.R pani teo toime otsese tahtlusega. O.R teadis, et ta oli enne auto juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud ja tarvitas 07.02 viina ka vahetult enne sõitma hakkamist autoroolis. Seega O.R teadis, et ta on joobes, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. KarS § 329 näeb kuriteona ette täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo ees mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Tl 22 on liiklusregistri andmete väljatrükk, mille kohaselt O.R oli juhtimisõigus ära võetud alates 04.02.2014 kuni 03.07.2014. Harju Maakohtu 03.02.2014 kohtuotsusest nr 1-14-967 on näha, et O.R-ilt võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Samas kohtuotsuses on kirjas, et LS § 127 alusel on O.R kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tl 39-40 on 3.02.2014 kohtuistungi protokoll, kust on näha, et peale kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist on O.R kinnitanud, et otsus on arusaadav. Peale seda, kui kohus on selgitanud apellatsiooniõiguses t loobumise võimalust, on O.R loobunud a pellatsiooniõigusest ja andnud selle kohta ka allkirja /tl 41/. Kohtuistungil on avaldanud ka kaitsja ja prokurör, et loobuvad apellatsiooniõigusest. Kohtuotsus jõustus 03.02.2014. Tl 42-43 on väljavõte andmebaasist selle kohta, et 03.02.2014 kohtuotsus on täitmiseks saadetud ARK-i 06.02.2014 kell 9.32. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on leidnud tõendamist, et 03.02.2014 kohtuotsusega võeti O.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks, kohtuotsus jõustus 04.02.2014, kuna kõik apellatsiooni esitama õigustatud isikud loobusid koheselt peale kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist apellatsiooniõiguse kasutamisest. 06.02.2014 kell 9.32 saatis kohus selle kohtuotsuse ka täitmiseks liiklusregistrisse, s.t, et kohtuotsus oli juhtimisõiguse äravõtmise osas täitmisel pööratud. Seega nii 06.02 kell 18.55 ja 07.02 kell 18.45 juhtis O.R mootorsõidukit

isikuna, kelle suhtes oli kohtuotsusega lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus, milline kohtuotsus oli täitmisele pööratud. O.R andis kohtus ütlusi, et peale kohtotsust on ettenähtud mingi aeg kui otsus jõustub. Sellest ei saanud aru, et kui kohtuotsus kuulutati, et siis ei tohtinud juhtida, seal oli kirjas, et 5 päeva jooksul peab viima load ARKi ja sai aru, et siis võib veel sõita nii kaua kuni load viib. Kui istung oli läbi, siis advokaat tuli tema juurde ja ütles, et kirjuta siia alla, et loobute otsusele edasi kaebamisest, ei selgitatud, mis see tähendab. Sellest tuligi arusaamatus, et ei tohi samast päevast autoga sõita. Kohus leiab, et O.R selgitus, et ta arvas, et autot juhtida ei tohi enam siis, kui ta on juhiload Maanteeametisse ära viinud, ei ole vabanduseks toimepandule. Kohus leiab, et asjaolu, et O.R ei teinud endale täpselt selgeks kohtuotsusest tulenevaid tagajärgi, ei vabasta teda vastutusest. Kohus leiab, et kohtuotsuses ei ole seotud juhtimisõiguse äravõtmine ja juhilubade Maanteeametisse viimine 5 päeva jooksu selliselt, et see võiks tekitada arusaamise, et juhtimisõiguse äravõtmine hakkaks kehtima juhilubade loovutamisest. O.R on kohtuotsuse kuulutamisel kinnitanud, et talle on kõik arusaadav. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.R hoidus karistuse kandmisest kõrvale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.R on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teod, mis täidavad KarS § 329 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et O.R pani teo toime otsese tahtlusega. O.R teadis, et temalt oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud, kuid ta sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima, ta suhtus ükskõikselt temale kohtuotsusest tulenevatesse tagajärgedesse, sest ta ei püüdnudki endale täpselt selgeks teha, mis hetkest ta enam sõidukit juhtida ei tohi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esit atud tõendeid, mis välistaks O.R süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine O.R poolt. O.R poolt toime pandud teod täidavad KarS § 424 , § 329 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastased ja O.R on nende toimepanemises süüdi.

KARISTUS

Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. O.R on toime pannud kaks tegu, mis mõlemad vastavad Kars § 424 ja § 329 sätestatud süüteokoosseisudele. Seega tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 424 näe b karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Sega tuleb L.Uuskar`ile karistus mõista KarS § 424 alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis mõlema kuriteoepisoodi puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et O.R süü on suur – ta pani kahel järjestikusel päeval toime üheliigilised kuriteod, joobe määr ületas kriminaalse joobe miinimummäära oluliselt, vaid mõned päevad enne käesolevas asjas arutatavate tegude toimepanemist mõistis Harju Maakohus O.R süüdi KarS § 4242 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistust kergendavaks asjaoluks on O.R poolt süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 7 on karistusregistri teatis O.R kohta, mille kohaselt O.R on kriminaalkorras karistatud kahel korral KarS § 424 järgi, kohtule on esitatud O.R suhtes 1.07.2010 ja 03.02.2014 tehtud kohtuotsused. 1.07.2010 on kohus O.R karistanud vangistuse ga 3 kuud /tl 25-27/, millest eelvangistuses oli ära kantud 3 päeva vangistust ja ärakandmata 2 kuu ja 27 päevasest vangistusest vabastas kohus O.R tingimuslikult 18-kuulise katseajaga, määrates O.R katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid. Lisakaristusena võttis kohus O.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 kuuks. 3.02.2014 kohtuotsusega karistas kohus L.Uuskarti`t vangistusega 6 kuud /tl 28-29/, KrMS § 238 lg 2 alusel oli põhikaristuseks vangistus 4 kuud, millest 2 päeva oli ära kantud ja ärakandmata vangistuse 3 kuud 28 päeva asendas kohus üldkasuliku tööga 236 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Lisakaristusena võttis kohus O.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 kuuks. Tl 14 on üldkasuliku töö tundide arvestus, mille kohaselt O.R on talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid ära teinud 26.02-17.04. Tl 15 kriminaalhooldaja T.Üksik hinnang O.R poolt üldkasuliku töö tegemisele ja kriminaalhooldaja on leidnud, et O.R puhul oli tegemist väga kohusetundliku ja asjaliku töötajaga, tööde juhendajad olid väga rahul, kontrollnõudeid täitis korrektselt. Eelnimetatud tõendid näitavad, et O.R on suhtunud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisse täie tõsidusega ja käesolevaks ajaks on põhikaristus kantud. Kohtule on esitatud O.R pensionitunnistus /tl 44-45/, mis näitab, et O.R on *, samas ei ole töövõimetus takistanud teostamast üldkasulikku tööd. Samuti leiab kohus, et kohtule esitatud Terviseseisundi kirjeldus /t l46-49/ ei sisalda infot, mis mõjutaks karistuse liiki ja määra.

Käesolevas kriminaalasjas olevad kuriteod on O.R toime pannud vahetult peale viimast kohtuotsust kahel järjestikusel päeval. Kohus leiab, et eripreventiivne karistuse eesmärk on O.R puhul oluline. Kohus leiab, et O.R-ile, kes on eelnevalt samaliigiliste kuritegude eest kahel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole võimalik mõista kergemaliigilist, s.o rahalist karistust, sest kuigi O.R on eelnevalt karistatud vangistuse erinevate variantidega – vangistusest tingimisi vabastamisega allutades käitumiskontrollile ja vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole need karistused suutnud mõjutada O.R õiguskuulekalt käituma ja seetõttu ei ole ilmselgelt rahaline karistus karistuseks mis mõjutaks O.R mitte enam toime panema kuritegusid. O.R poolt on kõik kuriteod toime pandud alkoholijoobes, seega on alkoholi tarvitamine suureks riskiteguriks, mis võib takistada O.R edaspidi õiguskuulekalt käitumast. O.R ise seletas, et probleemid said alguse tööst, kuna tööandja ei maksnud korralikult palka, sealt ka stress ja asi läks ülekätte. Tl 16 on W H tõend selle kohta, et O.R viibis 11.03.2014 polikliinikus psühhiaatri vastuvõtul, määratud alkoholivastane ravikuur. Kohus leiab, et eelnimetatud tõend näitab, et O.R on asunud ise alkoholi tarvitamise probleemiga tegelema. Eelmiste kohtuotsustega ei ole O.R-ile määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et O.R käitumismustri muutmiseks on oluline, et ta alkoholi ei tarvitaks.

. Kohus leiab, et O.R tuleb karistada vangistusega. Eelmise kohtuotsusega mõistis kohus O.R-ile karistuseks vangistuse, mille asendas üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdismõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa ja liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. O.R on uued kurieod toime pannud ajal, mil tal karistusena oli tegemata talle mõistetud üldkasulik töö. Kuid käesolevaks ajaks on karistus kantud ja seetõttu liitkaristust moodustada ei tule, sest eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus on kõik ära kantud. Kohus leiab, et prokuröri poolt O.R-ile karistusena taotletud 1 -aastane vangistus on kooskõlas eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alustega. Kohus leiab, et kaaludes seda, kas O.R on isikuks, keda on võimalik karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada või peab ta vangistuse ära kandma, tuleb tõepoolest kaaluda nii isikut kui tegusid iseloomustavaid asjaolusid. Arvestada tuleb kindlast seda, et O.R on nädala jooksul toime pannud kolm KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ning ta juhtis 06.02 ja 07.02 mootorsõidukit hoolimata sellest, et kohus oli temalt lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtnud. Kõikide kolme kuriteo toimepanemise järel oli ta ka kahtlustatavana kinni peetud, kuid selline lühiajaline arestikambris viibimine ei mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Samas tuleb arvestada ka sellega, et eelmised karistused on O.R ära kandnud, peale 2010.aasta kohtuostust suutis O.R käituda mõne aja õiguskuulekalt, kuid ilmselt ei suutnud käitumiskontroll teda mõjutada lõplikult oma käitumismustreid muutma. Samas on positiivne, et O.R on asunud ise suurimale riskifaktorile – alkoholiprobleemile - lahendust otsima. Kohus leiab, et O.R täielik vangistuse kandmiselt vabastamine ei ole lähtuvalt süü suurusest põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades O.R süü suurust, tegude iseloomu ja tegutsemise järjekindlust, tuleb O.R osa mõis tetavast vangistusest šokivangistusena ära kanda.. Kohus leiab, et 3-kuuline šokivangistus on selge ja piisav hoiatus O.R-ile edaspidisele õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohus leiab, et ülejäänud vangistuse kandmisest on O.R eelkirjeldatud asjaolude tõttu võimalik vabastada 2-aastase katseajaga. Kohus leiab, et O.R tuleb määrata katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma kontrollnõudeid, et tagada tema käitumise üle kontroll katseajal ja tagada tema resotsialiseerumine. KarS § 75 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kuna O.R õigusvastase käitumise põhiteguriks on alkohol, siis eelnimetatud kohustuse määramine O.R-ile on hädavajalik, sest alkoholi mittetarvitamine on olulisim tingimus, et O.R edaspidi õiguskuulekalt käituks. Kohus leiab, et ainult eelnimetatud kohustuse panemine ei taga O.R käitumise muutmist. Kohus leiab, et tagamaks O.R poolt alkoholi mittetarvitamist, tuleb O.R-ile määrata katseajaks kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohus leiab, et sotsiaalabiprogrammi teema valik tul eb jätta kriminaalhooldaja otsustada, sest just kriminaalhooldust teostav ametnik on kõige pädevam otsustama, milline konkreetne sotsiaalabiprogramm toetab O.R poolt alkoholi tarvitamisest loobumist ja seeläbi õiguskuulekat käitumist. Lähtudes eelto odust leiab kohus, et O.R suhtes tuleb koheselt täitmisele pöörata 3 -kuuline vangistus ja ülejäänud vangistuse kandmiselt on O.R võimalik vabastada tingimuslikult, allutades O.R käitumiskontrollile. Kohus määrab O.R-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning läbida sotsiaalabiprogramm. Kohus määrab käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat, et läbi kriminaalhoolduse kasutuses olevate võimaluste püüda mõjutada O.R õiguskuulekalt käituma, sest eelnevad karistused näitavad, et lühemaajalised käitumiskontrolli all olekud ei ole suun anud O.R õiguskuulekalt käituma.

Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna 06.02 ja 07.02 kuritegude toimepanemise ajal O.R mootorsõiduki juhtimise õigust ei olnud, kuna see oli talt Harju maakohtu 03.02.2014 kohtuotsusega 5 kuuks ära võetud. Harju Maakohtu 03.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-967 O.R-ilt KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 5 kuuks, kuulub täitmisele iseseisvalt

TÕKEND

O.R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 6 /, tõkend tuleb tühistada peale koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumist. O.R on mõlema kuriteo järel kahtlustatavana kinni peetud – 06.02 kell 18.55-07.02 kell 11.45 /tl 23-24/ ja 07.02 kell 18.45-08.02 kell 17.40 /tl 35-36/. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-69-97 leidnud, et eelvangistusaja arvestamisel arvatakse eelvangistuse algus- ja lõpukuupäev karistusaja hulka eraldi päevadena. Seega on O.R eelvangistuses viibitud 4 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad

MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb O.R-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 532 eurot 50 senti (1,5 * 355). / Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.