3-1-1-21-14 2. mai 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Marek Kadaku (Kadak) süüdistus KrS § 255 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-21555 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marek Kadaku kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Asja läbivaatamise kuupäev ja 2. aprill 2014, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrus muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kriminaalasjas nr 1-09-21555 anti Marek Kadak Viru Maakohtu 10. augusti 2011. a määrusega kohtu alla süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel M. Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi 2007. a toimepandud tegude osas seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Samal kuupäeval andis Viru Maakohus M. Kadaku uuesti kohtu alla muudetud süüdistuse alusel KarS § 3891 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus M. Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
2.M. Kadaku kaitsja J. Leppik esitas Viru Maakohtule 24. oktoobril 2013 järelepärimise menetluse jätkamise kohta. Selles juhtis J. Leppik kohtu tähelepanu, et 9. septembril 2013 toimunud kohtuistungil loobus prokurör M. Kadaku jt süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi. Kaitsja soovis teavet, millal seda süüdistusest loobumist arutatakse ja millal tehakse teatavaks kohtulahend.
3.31. oktoobri 2013. a vastuses teatas Viru Maakohus, et 7. ja 21. oktoobri 2013. a määrusega on kriminaalmenetlus täies mahus lõpetatud ja menetluse jätkamiseks ei ole alust.
4.M. Kadaku kaitsja esitas maakohtu kirja peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ta taotles jätkuvalt kriminaalasja lahendamist M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. Kaitsja leidis
samuti, et maakohus oleks pidanud kaitsja tõstatatud menetlusliku küsimuse lahendama kohtumääruse või -otsusega, mitte kirjaga.
5.Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu kirja peale ei saa määruskaebust esitada, kuna tegemist pole KrMS §-des 145 ega 383 märgitud menetlusdokumendiga. Samas juhtis ringkonnakohus tähelepanu sellele, et prokuröri loobumise tõttu süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi pidi maakohus prokuröri taotluse lahendama.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kadaku kaitsja vandeadvokaat J. Leppik. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse uueks läbivaatamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb ta Riigikohtu lahendi resolutsioonis maakohtule täitmiseks kohustusliku juhise andmist, st M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpuleviimiseks
prokuratuuri
loobumise
tõttu
süüdistusest.
Määruskaebuses
leitakse,
et
ringkonnakohus oleks pidanud käsitama maakohtu kirja otsuse või määrusena. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaitsjal ei ole menetluslikku võimalust saavutada enda kaitsealuse kohta lahendi tegemist, kui maakohus on seisukohal, et asi on juba lahendatud. Ringkonnakohus oleks pidanud andma maakohtule täitmiseks kohustusliku juhise kohtulahendi resolutsioonis, mitte üksnes põhjendavas osas.
7.Vastuses määruskaebusele leiab prokurör, et ringkonnakohus on õigesti jätnud M. Kadaku kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. Kriminaalasjas nr 1-09-21555 on menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel. Nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik üksnes süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekul ning prokuratuuri taotlusel. Need tingimused on täidetud. Lisaks ei ole ka eelnimetatud alusel menetluse lõpetamine KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kaitsja peab Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013. a kirjalikku vastust kohtu otsustuseks menetluse jätkamisest keeldumiseks ja leiab, et maakohtu kirja näol on tegemist määrusega, mis on vaidlustatav. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. KrMS § 145 lg 1 p 1 kohaselt on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Maakohtu kirjast nähtuvalt ei teinud maakohus otsustust prokuröri poolt M. Kadaku osas süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi loobumise kohta, vaid üksnes vastas, et kohtuistungeid asjas enam ei korraldata, sest kriminaalasja menetlus on lõpetatud. Kolleegium märgib, et maakohtu 31. oktoobri 2013. a kiri ei ole määrus KrMS § 145 mõttes, kuna sellega ei lahendatud ühtegi kriminaalmenetlusõiguslikku küsimust ja sellisel kirjal on üksnes informatiivne tähendus (vt ka mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu 1.veebruari 2008. a otsus nr 3-31-15-07, p 38).
9.KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja
teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS §-s 385. KrMS § 383 lg 1 sätestab määruskaebemenetluse eseme, s.o menetluse objektiks saab olla vaid kohtu koostatud määrus. Määruskaebe korras vaidlustamiseks peab määrus olema põhistatud ja vormistatud kirjalikult, järgides KrMS § 145 sätestatut (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1). Kuna maakohtu kiri pole määrus KrMS § 145 mõttes, siis ei ole seda võimalik ka määruskaebe korras vaidlustada ning ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Seega on ringkonnakohtu määrus, millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, seaduslik ja selle tühistamiseks ei ole alust.
10.Kaitsja kaebuses leitakse, et kriminaalasjas ei ole lahendatud M. Kadakule esitatud süüdistust KarS § 255 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegium selgitab obiter dictum korras kohtu kohustusi olukorras, kus prokuratuur on süüdistusest osaliselt loobunud. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lisaks näevad nii seadus kui ka kohtupraktika ette, et üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem saab KrMS § 309 lg 1 kohaselt väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või KrMS § 274 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-13, p 11). Kui prokuratuur muudab süüdistust ja loobub süüdistusest osaliselt, tuleb süüdistatav nendes süüdistuspunktides, milles süüdistusest loobuti, KrMS § 301 järgi õigeks mõista. Osaliselt süüdistusest loobumist ei saa lahendada isiku uue kohtu alla andmisega, kuna sellisel juhul jääb kohtu sisuline otsus loobutud süüdistuse kohta tegemata. Kui süüdistatava kohta on tegemata lõplik kohtulahend kohtuotsuse või -määruse vormis, ei kohaldu selles osas ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõikest 3 ja KrMS § 199 lõike 1 punktist 5 tulenev ne bis in idempõhimõte ehk topeltmenetlemise ja -karistamise keeld.
11.Seoses prokuratuuri loobumisega süüdistusest KarS § 255 lg 1 osas pidanuks maakohus lahendama selle taotluse KrMS § 301 ja § 14 lg 2 alusel. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määruse alusel, millega süüdistatavad anti teist korda kohtu alla, ei ole neile enam süüks arvatud KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Teiste kuritegude osas on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2742 lg 1 ja § 202 lg 1 alusel. Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus oleks lahendanud prokuröri taotluse süüdistusest loobumise kohta, mistõttu on kriminaalmenetlus M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi lahendamata. Õigeksmõistva otsuse tegemine juhul, kui prokuratuur loobub süüdistusest kas tervikuna või osaliselt, ei eelda kohtult kohtuliku arutamise uuendamist, sisulist jätkamist ega kohtuistungi korraldamist, vaid üksnes kohtuotsuse tegemist KrMS § 14 lg 2, § 301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määruse muutmata ning M. Kadaku kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.