Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02. mai 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-8907
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.I, isikukood XXX, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 09.10.2012 , karistusaja lõpp 30.10.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg
28.04.2014, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada G.I tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 20.09.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada G.I suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. G.I vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista G.I-lt menetluskuluna riigituludesse 84,96 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest AB Mati Senkel OÜ kasuks 84,96 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkel poolt süüdimõistetu G.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G .I-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 01.04.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava G.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.10.2012 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 329 ja § 424 järgi ning mõisteti karistuseks, kohaldades KarS § 63 lg 1, 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 järgi mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 21 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 09.10.2012. Viru Vangla toetab G .I ennetähtaegselt vabastamist.
Kohtuistung Kohtuistungil taotles G.I enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on oma korrektiivid elus teinud. Isik on lugenud erinevaid eluviisi muutvaid raamatuid. Isik on oma järeldused teinud ning selliseid asju enam ei juhti. Arstid keelasid isikul alkoholi tarbimise. Isik on taastanud juhiload, samuti on olemas nii elu- kui ka töökoht. Isiku võlad on kustutatud aegumise tõttu. Isik soovib vabanedes minna alkoholi ravile. Prokurör ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tegu on isikuga, keda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Tema puhul on proovitud erinevaid karistamise variante, teda on tingimisi karistatud, üldkasuliku töö korras ja ka rahatrahvidega, kuid ikkagi on toime pannud samalaadseid kuritegusid. 2012 aastal tarvitas isik alkoholi igapäevaselt. Prokurör leidis, et kontrollnõuded ei ole piisavad, et isik muutuks. Samuti on isikul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaitsja leiab, et isikut on küll korduvalt karistatud, kuid esmakordselt on teda karistatud reaalse vangistusega. Mis puudutab isikuid, keda esimest korda karistatakse reaalse vangistusega, siis see mõjub neile kui šoki vangistus. Isik on ära kandnud 1,6 karistusest ning seda aega on piisavalt, et teha järeldused oma elust. Isiku ohtlikkus ja risk on väike. Kaitsja leidis et isik on võimeline töötama ja endale elatist teenima ja sellest tulenevalt saab ta ka oma alaealisi lapsi toetada. Kaitsja leidis, et isik on võimeline elus toime tulema ja süütegusid mitte toime panema. Kaitsja toetas vabanemise taotlust. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et G .I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli nõudeid. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Viru vangla toetab isiku vabastamist, on välja toodud et tema puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15 %. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elu- ja töökoht . Isik on motiveeritud vabanedes elama alkoholi vaba elu. Isikul on alaealisi lapsi, kelle
ülalpidamiskohustust ta soovib täita. Isik soovib minna ravile, et vabaneda alkoholi probleemist. Isik osaleb sotsiaalabiprogrammis Sõltuvustevaba eluviisitreening õigusrikkujatele, mis on suunatud sõltuvusprobleemide konstruktiivsele lahendamisele. Seda võib pidada märgiks, et isik on asunud oma probleeme lahendama. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, G.I kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.