Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
30.04.2014
koht
Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-3589
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kriminaalasi
Kriminaalasi nr.13913000030 Aleksandr TSELUIKO kahtlustuses KarS §400 lg.2 p.1 järgi Aleksandr TSELUIKO sünd. 25.10.1974, isikukood 37410250265, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer KASK taotlus lõpetada kriminaalasjas nr.13913000030 kriminaalmenetlus Aleksandr TSELUIKO kahtlustuses Karistusseadustiku §400 lg.2 p.1 järgi Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.1 alusel Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.13913000030 Aleksandr TSELUIKO kahtlustuses Karistusseadustiku §400 lg.2 p.1 järgi Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.1 alusel.
Kahtlustatav
Taotlus
Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.1, lg.2 p.2 alusel tuleb Aleksandr TSELUIKOL 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest maksta riigituludesse kindel summa 700 (seitsesada) eurot.
Kindel summa tuleb Aleksandr TSELUIKOL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. nr. EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr. EE932200221023778606
või arveldusarvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr. EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega.
Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Taotlus ja põhjendused Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask on saatnud kohtule taotluse kriminaalasjas nr.13913000030, milles palus lõpetada kriminaalmenetlus Aleksandr Tseluiko suhtes KrMS § 202 alusel, kohustada Aleksandr Tseluikot maksta kindel summa 700 eurot riigituludesse tähtajaga 6 kuud alates kohustuse määramisest. Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 26.08.2013 KarS § 294 lg 1 tunnustel. Menetluse alustamise ajendiks oli laekunud informatsioon, mille kohaselt riigi-osalusega juriidilise isiku osakonna juht tegeleb altkäemaksu võtmisega. Käesolevaks ajaks on Kaitse-politseiameti menetleja poolt kriminaalasja materjalid edastatud KrMS § 222 korras prokuratuuri koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega 11 isiku suhtes (eri isikutele on esitatud kahtlustused vastavalt altkäe-maksu andmises, vahendamises või võtmises ja konkurentsikuritegude toimepanemises). Üks kriminaalasja läbivatest isikutest on A. Tseluiko, kellele etteheidetav tegevus seisneb vastavalt esitatud kahtlustusele kokkuvõtlikult järgmises: Olles xxx juhatuse liikmeks ja osanikuks, nõustus A. Tseluiko samas turusegmendis tegutseva ettevõtja (konkurendi) xx. xx (xxx juhatuse liige) poolt talle 2013.aasta novembris tehtud pakkumisega (esitatud palvega) osaleda (’kaasa mängida’) fiktiivses hankeskeemis. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele xx. xx esitas viimase palvega nõustunud A. Tseluiko vastavalt xx. xx juhistele ning suunistele xxx nimelt hinnapakkumuse xxx poolt ajavahemikul 08.-18.11.2013 läbiviidud hanke nr xxx (xxx) raames selliselt, et hanke võidaks (ja parimaks pakkumuseks osutuks) xx. x seotud äriühing xxx. xxx nimelt tehtud pakkumuses esitatud hind oli teadlikult kujundatud kõrgemaks võrreldes xxx pakkumusega: xxx esitatud pakkumus oli summas 102 000 eurot ja xxx pakkumus summas 54955 eurot. Hanke nr xx edukaks pakkujaks tunnistati 22.11.2013 kokkuvõttes xxx. A. Tseluiko ja xx. xx poolt loodi eeltoodud moel hankekomisjonile väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid, kes on esitanud iseseisvalt kujunenud hinnaga pakkumused. Kui eelnevalt kokkulepitud võitja oleks ka vaba konkurentsi tingimustes konkursi ausalt võitnud (mida tagantjärele on võimatu kindlaks teha), tekitati kokkulepete ja kooskõlastatud tegevustega olukord, kus küsitava hinna eelneva kindlaksmääramise tulemina olid teiste pakkumustega võrreldes madalama pakkumuse esitajaks ja seega ettemääratud võitjaks xx. xx juhitav äriühing xxx. Eeltoodu alusel on A. Tseluiko’le esitatud kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses KarS § 400 lg 2 p 1 mõttes. Esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest KarS eriosa näeb ette võimaliku karistusena rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks,
nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edas-pidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul A. Tseluiko osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: Käesolevas kriminaalasjas A. Tseluiko’le etteheidetav tegevus leidis aset aastal 2013. Tegemist on II astme kuriteoga. A. Tseluiko on varasemalt kriminaalkorras karistamata, uute või varasemate tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Kriminaalasja põhirõhk on suunatud ametialaste süütegusid toimepannud isikute (altkäemaksu andjad, võtjad ja vahendaja) karistamisele. Konkurentsisüüteo näol on tegu (kõrval-)episoodiga, mis kavandati sisuliselt a ltkäemaksu eest toimepandud vastuteene varjamiseks või sellele ’seadusliku kuvandi tekitamiseks’. Kestvamat kartellilepet isikute vahel polnud ja sellelaadset edasist tegevust teadaolevalt ka ei planeeritud. A. Tseluiko (ja tema juhitud äriühingu) näol pole tegemist klassikalise kartellileppe osapoolega, kes oleks pretendeerinud monopoolsele seisundile turul. Mingit kasu A. Tseluiko’ga seotud ettevõte kirjeldatud skeemis osalemisest ei saanud ega nõudnud. Sisuline huvi toimuva hanke vastu tal puudus ja ta osales lihtsalt tuttava palvel / tuttava aitamiseks. A. Tseluiko polnud toimunud kuriteoskeemis ei initsiaatoriks ega liidriks. Sisuliselt oli tegu üksikjuhtumiga. Puuduvad andmed tema samalaadse tegevuse kohta enne või pärast kahtlustuses kirjeldatud tegude toimepanemist. A. Tseluiko tunnistas eeluurimise käigus oma osalust toimuvas ja andis asjakohaseid põhjalikke ütlusi nii toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema ütlused aitasid olulisel määral tõe tuvastamiseni ning neid ütlusi on vajadusel võimalik kasutada xx. xx vastu. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. A. Tseluiko osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul käesoleval juhul kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et A. Tseluiko suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine /
karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks A. Tseluiko suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. A. Tseluiko nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub A. Tseluiko KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 700 (seitsesada) eurot, mille tasumiseks 6 kuu jooksul on olemas tema nõusolek. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. A. Tseluiko’le on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni määratud kohustuste täieliku täitmiseni. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri poolt kohtule esit atud taotluse Aleksandr Tseluiko suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS §202 lg.1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesolevas kriminaalasjas A. Tseluikole etteheidetav tegevus leidis aset 2013. aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga. A. Tseluiko on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning tema poolt teiste kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. A.Tseluiko on aidanud kaasa kriminaalasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kahtlustatava süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi. Kahtlustatav Aleksandr Tseluiko on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel, samuti on ta nõus maksma kindla summa 700 eurot riigituludesse.
Kohus selgitab Aleksandr Tseluikole, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
Vastavalt KrMS §385 p.10 on käesolev kohtumäärus vaidlustamisele ei kuulu.
lõplik ja määruskaebe korras
Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202 ja §385 p.10.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.