Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu G.N-ile on esitatud süüdistus K arS § 280 lg 1 järgi selles, et tema 23.02.2014 kella 02:50 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Tallinna mnt 1 lähedal esitas enda poolt juhitud

sõiduautot, reg nr 313ASA kontrollimiseks peatanud P olitsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse politseiametnikele enda tegelikust isikust valeandmeid, esitades end kontrollijaile venna, s.o xxxxxxxxx, ik xxxxxxxxxxx isikuna, sooviga vabaneda väärteomenetlusest tulenevast vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna. KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui G.N 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse (tl 29). Taotluse kohaselt loobub G.N kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 280 lg 1 järgi. Kohus leidis, et G.N on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus G.N-i sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et G.N on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka G.N-i küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista G.N-i süüdi KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 132,72 eurot (tl 30-32). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 665,22 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.N taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist ositi 1 aasta jooksul.

G.N puudub käesoleval ajal töökoht. Tema kinnitustel saab ta peagi tööle Kaldes OÜ-sse, kus hakkab ta töötasuna saama miinimumpalka. Käesoleval ajal teenib G.N sissetulekut juhutöödest. G.N on elukaaslane, kellega tal on üks ühine laps, kes saab mais 2014. a 1 aastaseks. Elukaaslasel on lisaks ühisele lapsele veel 4 last, kellest 1 käib koolis. Teised lapsed on 6-aastane, 5-aastane ja 3-aastane. G.N-i elukaaslane ei tööta ja on lastega kodune. G.N-i elukaaslase lapsi nende isad ülal ei pea, kuigi kohtu poolt on elatis välja mõistetud. Sellest tulenevalt peavad kõiki lapsi ülal G.N koos oma elukaaslasega. Lisaks G.N-i poolt juhutöödel teenitavast tasust saavad nad peretoetust, mis on koos emapalgaga 500 eurot. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. Kogu menetluskulude väljamõistmine paneks G.N-i ja kogu tema perekonna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. G.N-i kinnitustel on ta igal kuul võimeline tasuma menetluskulude katteks 40 eurot. Kohus lähtub sellest ja peab põhjendatuks menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot. Kuna G.N ei ole võimeline nimetatud tasuma ühe korraga, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.