Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-3648
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
K.U süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
K.U elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tartu Maakohtu 29.01.2013. a otsusega KarS § 202 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga väärteokorras karistatud 10 korda, sh 3 korda KarS § 218 järgi tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
advokaat Aivar Kello
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.U KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.01.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ning mõista K.U-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) kuud vangistust.
KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.U-le mõistetud 4 (neli) kuud vangistust 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.U-lt riigituludesse menetluskuludena 1⁄2 sundrahast, s.o 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti. Jätta kaitsjale makstud tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti tasumisele ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on K.U kohustatud tasuma esimese 9 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 10-ndal kuul 23 (kakskümmend kolm) eurot 25 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui K.U ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu K.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 19.04.2014 kella 09.05 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Turu tn 14 asuvast kauplusest „Maxima“ ühte 700g pakki „Rakvere“ perehakklihasegu väärtusega 2 (kaks) eurot ja 99 senti, pannes kauplusest võetud kauba kotti ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata K.U tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Sellega pani K.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.01.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ja mõista K.U-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.U-le mõistetud 4 kuud vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille K.U on kohustatud ära tegema ühe aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.U on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Agu
K.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, kokku 108 eurot ning Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. K.U on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, üle 30 euro kuus ei saaks maksta. Kaitsja taotleb lisaks menetluskulude vähendamist. K.U on 50% töövõimetu, pension on 114 eurot kuus. Kohus leiab, et K.U ja tema kaitsja taotlus tuleb rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu. Kohus jätab õigusabikulud riigi kanda ja annab võimaluse sundraha tasuda ositi 10 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.