Aivar Vahtra süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
Aivar Vahtra
Kaitsja
ik 36410276520, Eesti kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ametlikult ei tööta, elukoht: XXX (üürikorter). Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2013 kuni 12.12.2013; alates 12.12.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati: Tartu Maakohtu 21.01.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel üldkasuliku tööga. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Liis Toomsalu
RESOLUTSIOON
1.Aivar Vahtra süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2.
KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aivar Vahtrale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2013 kuni 12.12.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
4.KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Aivar Vahtrale mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aivar Vahtra temale määratud 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lgs 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 612 7742).
5.KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Aivar Vahtrat järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aivar Vahtrale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.04.2014.
7.Aivar Vahtralt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro; • määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, so kokku 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes esimese maksena 65 (kuuskümmend viis) eurot ja sellele järgneva 11 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Aivar Vahtra, 1-14-3420, menetluskulud, ositi tasumine“.
8.Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
1.Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Aivar Vahtrat süüdistatakse selles, et ta tungis 11.12.2013 kella 16.00 paiku valdaja tahte vastaselt sisse Tallinnas aadressil XXXasuvasse korterisse. Samuti süüdistatakse Aivar Vahtrat selles, et ta tungis 11.12.2013 kella 21.30 paiku valdaja tahte vastaselt sisse Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse. Seega pani Aivar Vahtra toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda, so KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav Aivar Vahtra, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, toimikus leiduvad tõendid lubatavad, toetab kriminaalasja lahendamist lühimenetluses.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2.Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kannatanu XXXselgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. A. Vahtrale on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda Seega eeldab isiku süüditunnistamine KarS § 266 järgi muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruum, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik.
2.1.Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumist nähtuvalt kuulus korteri XXX, Tallinn valdus XXX. Seda asjaolu on kinnitab kõigepealt XXX, märkides, et kõnealuses 1toalises korteris elab ta alates 2013 aasta augustist üksinda (tl 3, 3pö). Sedasama kinnitab ka tunnistajana menetlusse kaasatud XXX, kes selgitas, et vaatlusalune korter on tema poolt üüritud ja selles elab tema sugulase hea tuttav XXX, keda ta igapäevaselt viimase tervisliku seisundi tõttu vaatamas käib (tl 4, 4 pö). Järgnevalt tuleneb XXXütlustest, et 11.12.2013 kella 16 paiku oli ta üksinda kodus, kui keegi koputas vaikselt tema uksele. Läbi ukse küsis keegi võõras meesterahvas eesti keeles mingit naisterahvast. Kuna antud korteris ühtegi naisterahvast ei ela ja temale teadaolevalt polnud sellenimeline naisterahvas ka antud elamispinnaga seotud, siis pidas ta õigeks ust mitte avada. Selle peale tõmmati vana trepikotta avanev vineeruks jõuga lahti ja tema suunas sammus otse tuppa ukse lõhkuja – meesterahvas, umbes 50-60 a vana, umbes 180 cm pikk, tugevama kehaehitusega, lühikesed heledamad juuksed, tumehall jope, tumedamad püksid, ühe silma all marrastus. Ukse lahtitõmbamise järgselt purunes lukustussüsteem. Tuppa tulnud meesterahvas käitus rahulikult, polnud agressiivne ega ähvardav, samuti ei esitanud ta nõudmisi. Meesterahvas oli ilmselgelt joobeseisundis, kuna tal oli kaasas õlu, mida temalegi pakkus, kuid millest ta keeldus. Meesterahvas küsis jällegi, kas eelpoolmainitud naisterahvas on kodus. Seejärel vaatas ta toa üle ja nähes, et kedagi peale tema polnud, lahkus ta. Miks meesterahvas omavoliliselt tema tuppa tungis, jäi talle lõpuni arusaamatuks (tl 3, 3 pö). Lisaks sellele, et kannatanu XXX on otsesõnu märkinud, et ta ei soovinud talle võõrast meesterahvast sisse lasta, kinnitab kohtu hinnangul XXX ütlusi tema elukohta tema tahtevastast sisenemist ka 11.12.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt teostati vaatlust sündmuskohas XXX, Tallinn ja muu hulgas tuvastati vaatlusega, et korteri 10 uks, mis avaneb väljapoole on lukukeele
kõrgusel raamistikul lõhkumisjäljed (tl 6-7). Seega on tõendamist leidnud XXX kui korteri XXX , Tallinn valdaja tahte vastane korterisse sisenemine 11.12.2013 kella 16 paiku. See, et teo toimepanijaks oli just süüdistatav, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud lisaks süüdistatava enda ütlustele, milles ta tunnistab talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, ka kannatanu poolt antud kahtlustatava isiku- kui ka sissetungija seljas olnud riietuse kirjeldusega. Nimelt viitas kohus eelnevalt, et kannatanu ütluste kohaselt oli tema korterisse sissetungija meesterahvas, umbes 50-60 a vana, umbes 180 cm pikk, tugevama kehaehitusega, lühikesed heledamad juuksed, tumehall jope, tumedamad püksid, ühe silma all marrastus. A. Vahtra kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 11 pö) ning isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt olid A. Vahtral tema kinnipidamisel jalas mustad kilepüksid ja mustad saapad ning seljas hall kampsun, must jope ning visuaalsel vaatlusel oli isiku vasak põsk marraskil (tl 10). Seega on kannatanu osanud sissetungijat ja tema riietust ka detailselt kirjeldada. Kuna KarS § 226 koosseis nõuab, et tuvastataks ka see, et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras, siis sellega seoses märgib kohus, et kuna KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitatakse kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud, siis sellest johtuvalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse käigus pole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse seisukohaks, et vaatlusalust eluruumi oleks võimalik vaadelda A. Vahtra jaoks mitte võõrana. Sellist seisukohta pole avaldanud ka A. Vahtra ise. Seega korter, millesse A. Vahtra sisse tungis, oli tema jaoks võõras. Samuti leiab kohus, et A. Vahtra tegu XXX valduses olevasse korterisse sisenemisel ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli A. Vahtra tungimine XXX, Tallinn korterisse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Hinnates süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi korterisse XXX, Tallinn sisenemises kohta 11.12.2013 kella 16 paiku, siis tuleb osutada, et süüdistatava enda selgituste kohaselt ta tõepoolest läks 11.12.2013 kella 16 ajal Lubja tn 2 majja korterisse nr 10 eesmärgiga otsida sealt talle tuttavat naisterahvast, kuid tema ütluste kohaselt avas talle ukse talle tundmatu meesterahvas. Kohtu hinnangul on see väide aga täielikult vastuolus muude kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, so kannatanu ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga, milles kohaselt esinesid korteril XXX, Tallinn ukse lukukeele kõrgusel raamistikul lõhkumisjäljed. Seega leiab kohus, et A. Vahtra ütlused on tõendikogumisse mittesobivad, nendega ei ole võimalik arvestada ning need tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumiga on täielikult tõendamist leidnud A. Vahtra poolt 11.12.2013 kella 16 paiku XXX valduses olnud korterisse valdaja tahte vastane ebaseaduslik sisenemine, millega realiseeris KarS § 266 objektiivse koosseisu. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, asub kohus, lähtuvalt teo objektiivselt avaldunud tehioludest seisukohale, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult.
2.2.A. Vahtrale on esitatud süüdistus ka selles, et ta uuesti samal päeval, so 11.12.2013 kella 21.30 paiku tungis valdaja tahte vastaselt sisse Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse. Antud süüteoepisoodiga seoses märgib kohus, et kuna A. Vahtrale esitatud süüdistus on kattuv eelmises episoodis märgitud korteriga, siis ei pea kohus vajalikuks korrata põhjendusi selle kohta, et miks leiab kohus, et vaatlusaluse korteri valdus kuulus XXX. Hinnates seda, kas A. Vahtra sisenes korterisse XXX, Tallinn XXX tahte vastaselt, siis selles on XXX kohtueelsel menetlusel selgitanud, et 11.12.2013 kella 20 paiku tõmmati taas tema korteriuks, mida ta oli vahepeal natuke remontinud ehk löönud selle lukustuse taastamiseks sinna lauatüki, jõuga lahti ja mingi meesterahvas karjus eesti keeles mingit meeste nime. Ukse lõhkujat ta ei näinud, sest isik tuppa ei sisenenud. Isik oli vist aru saanud, et eksis korteriga ja lahkus kiiresti. Korteriuksel oli purunenud tema poolt ettelöödud lauatükk. Rohkem ta seda ust ei remontinud ja kuna ust lukustada polnud võimalik, siis jäigi see lahti. Kella 22 paiku tuli talle külla Raivo ja umbes kella 22.15 paiku tõmmati ühtäkki tema korteriuks taas jõuga
lahti. Siis nägi ta teistkordselt meesterahvast, kes oli tema korterisse tunginud juba kella 16 paiku. Meesterahvas astus jällegi otsejoones tuppa. Seejärel küsis Raivo meesterahvalt, keda viimane soovib ja miks ta teiste elamisse sisse murrab. Meesterahvas ei osanud suurt midagi vastata, tal oli raskusi enda suulise väljendamisega, sest ta oli veelgi rohkem joobes kui esimesel korral. Raivo helistas numbrile 110, mida nägi ka kohaletulnud meesterahvas, kes ei suvatsenudki lahkuda (tl 3, 3 pö). Kannatanuga ühetaolisi ütlusi on andnud ka tunnistaja XXX (endise nimega XXX), kes märkis, et 11.12.2013 õhtul läks ta XXX vaatama ning tema juurde minnes oli korteriuks lukust lahti ja korteris oli XXX üksinda. Ta oli ärevuses ja seletas, et tema korterisse taheti sisse murda ning mingi meesterahvas käis sealt oma naist otsimas. Tunnistaja hakkas XXX rahustama ja veidi aja pärast tõmmati korteri välisuks lahti ja sisse tuli võõras meesterahvas. Ta oli pikka kasvu, tugevate alkoholilõhnadega, eesti keelt kõnelev ja otsis endiselt oma naist. Tunnistaja palus meesterahval lahkuda, öeldes seda kõvahäälselt. Selle peale meesterahvas ärritus (tl 4, 4 pö). Hinnates eelosutatud isikuliste tõendiallikate ütlusi tuleb taas möönda, et mingit nõusolekut pole XXX A. Vahtrale korterisse sisenemiseks andnud ja veelgi enam, tunnistaja ütluste kohaselt palus tunnistaja A. Vahtral korterist ka lahkuda, kuid seda A. Vahtra eiras. Seega on tõendamist leidnud XXX kui korteri XXX , Tallinn valdaja tahte vastane korterisse sisenemine 11.12.2013 kella 21.30 paiku. Antud episoodi raames vajab tähelepanu seegi, et kohtueelsel menetlusel on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et vaatlusalune sündmus toimus umbes kella 22.15 paiku, ent süüdistuse kohaselt pani A. Vahtra talle inkrimineeritava teo toime kella 21.30 paiku. Vaatamata sellele, et siin esineb ebatäpsus kellaaegade osas, leiab kohus, et tegemist pole olukorraga, mis tingiks näiteks kannatanu ütluste ebausaldusväärseks lugemise ja nende ütluste tõendikogumist väljajätmise. See, et A. Vahtra pani süüteo toime just süüdistuses märgitud kellaajal ehk 21.30 paiku, on tõendatav kahtlustatava kinnipidamise protokollis kajastatuga, mille kohaselt peeti A. Vahtra kinni 11.12.2013 kell 21.59. Seega ei saanud süüdistatav A. Vahtra panna korterisse sissetungimist toime kella 22.15 paiku. Samuti ei saanud kella 22 paiku või veidi hiljem, so 22.15 paiku olla korteris XXX kannatanut ennast, sest tunnistaja XXX ütluste kohaselt viidi A. Vahtra politsei saabudes politseijaoskonda ja kaasa võeti ka XXX, kes pidi vastava sündmuse kohta avalduse kirjutama (tl 4, 4 pö). See, et politseijaoskonda toimetati ka XXX, tuleneb ka politsei ettekandest (tl 2). Arvestades kannatanu vanust teo toimepanemise ajal ning tunnistaja ütlusi selle kohta, et XXX oli tema korterisse saabudes ärevuses ja vajas rahustamist seoses toimunud sündmustega, siis leiab kohus, et kellaaja erinevus kannatanu ütlustes võrreldes muude menetluse käigus kogutud tõenditega on vaadeldav kannatanu ärevusseisundist tuleneva eksimusega, millega ei kaasne aga kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuse kohta sündmuste muude asjaolude osas. Sarnaselt eelneva episoodiga tuleb samuti korrata, et kuna KarS § 226 koosseis nõuab, et tuvastataks ka see, et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras, siis sellega seoses märgib kohus, et kuna KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitatakse kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud, siis sellest johtuvalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse käigus pole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse seisukohaks, et vaatlusalust eluruumi oleks võimalik vaadelda A. Vahtra jaoks mitte võõrana. Sellist seisukohta pole avaldanud ka A. Vahtra ise. Seega oli korter, millesse A. Vahtra sisse tungis, tema jaoks võõras. Samuti leiab kohus, et A. Vahtra tegu XXX valduses olevasse korterisse sisenemisel ei vasta ühelegi seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli A. Vahtra tungimine XXX, Tallinn korterisse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Hinnates süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi korterisse XXX, Tallinn sisenemiste koha, siis juba eelmise episoodi raames märkis kohus, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused ei ole ülejäänud tõendikogumiga haakuvad, mistõttu tuleb möönda nende ütluste ebausaldusväärsust, mis tingib omakorda süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütluste tõendikogumist tervikuna väljajätmise. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumiga on täielikult tõendamist leidnud A. Vahtra poolt 11.12.2013 kella 21.30 paiku XXX valduses olnud korterisse valdaja tahte vastane ebaseaduslik sisenemine, millega süüdistatav realiseeris
KarS § 266 objektiivse koosseisu. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, asub kohus, lähtuvalt teo objektiivselt avaldunud tehioludest seisukohale, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult.
2.3.Riiklik süüdistaja on A. Vahtra tegevuse kvalifitseerinud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. Vahtrat kahes omavolilises sissetungimises, siis on see õiguslikus mõttes vaadeldav süüteo faktilise korduvusena ning annab aluse rääkida sellest, et süüdistatav pani teo toime vähemalt teistkordselt. Eelosutatud andmetest kohus järeldab, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud valdaja tahe vastase võõrase ruumi ebaseadusliku tungimisena, mis on toime pandud vähemalt teistkordselt, so KarS § 266 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteona.
2.4.Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb nentida, et süüdistatav on märkinud enesel töökoha, seega eelduslikult ka igakuiselt püsivalt saadava sissetuleku olemasolu. Süüdistatava isikut puudutava karistusregistri väljatrüki kohaselt on ta aga talle määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Karistusregistri väljatrükist nähtub seegi, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent fakt sellest, et taas kord süüdistatakse A. Vahtrat kuritegude toimepanemises, annab aluse seisukohaks, et eelnevalt tema suhtes kohaldatud karistusliigid, sh ka isiku põhiõigusi enim riivavad karistusliigid, pole A. Vahtrat õiguskuulekale teele suunanud ega tema edasist õiguskuulekust taganud. Neid aspekte kogumis hinnates leiab kohus, et A. Vahtra õiguskuulekust ei ole võimalik tagada rahalise karistusega. Seega olukorras, kus isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Sellele annab kohtu arvates kinnitust ka asjaolu, et Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.08.2008 otsusega mõistetud rahalise karistuse jättis A. Vahtra tasumata ning 26.01.2011 määrusega asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga. Seega saab järeldada, et süüdistatava rahaline mõjutamine on ennast ammendanud. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piirav karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust (30 eurot), mille osas varalisi nõudeid esitatud ei ole ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Samas muudab süü suuremaks asjaolu, et A. Vahtra pani toime kaks süütegu ja seda lühikese ajavahemiku jooksul. Seega on võimalik mõista talle karistus määras, mis on küll sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt allapoole jääv, kuid mitte alamääras. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja lahendamisel ka karistust raskendavate asjaolude olemasolu. Küll peab kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust. Kuivõrd süüdistatava süü talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel pole suur, süüdistatav on kannatanu ees vabandanud ja toimepandut kahetsenud, siis kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et järjekordne kõrvalise isiku järelevalve ja suunamine suudavad süüdistatavat mõjutada õiguskuulekusele. Ühtlasi selgitab kohus, et kui süüdistatav selle katseaja jooksul oma ellusuhtumist muuta ei suuda, kuulub mõistetav vangistus täitmisele pööramisele tõdemusega, et süüdistatav ei suuda iseseisvalt ja ka kriminaalhooldaja abiga ootuspäraseid järeldusi teha.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul arutamisel makstud tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. A. Vahtra on täisealine isik, kes on avaldanud, et tal on olemas kindel töökoht ja sellest tulenevalt ka sissetulek. Süüdistatava selgitustest tehtava töö iseloomu kohta võib teha järelduse, et sissetulek ei ole ajaperiooditi ühtlane. Sellest järeldab kohus, et eelduslikult on süüdistatavale tagatud ka igakuiselt saadav sissetulek, mis on erinev, kuid millest on tal võimalik tasuda ka kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulusid. Kuivõrd süüdistatava jaoks ei ole kohtulik arutamine tema süüküsimuses esmakordne, siis on ta ka teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud, mis jäetakse süüdistatava kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.